Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-01-126 (2-619/2003(2-610-2001))
Tsiviilasi
V.R. hagi E.K. vastu ehitise omandiõiguse tunnustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.R. esindaja advokaat Ljudmila Tamar, Advokaadibüroo Tamar, asuk. Rüütli t 29, Pärnu Kostja E.K. volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein AB Lillo ja Lõhmus OÜ, asuk. Ülikooli t 4 Tartu
Kohtuistungi toimumise aeg
09.aprillil 2007. a
Rahuldada V.R. hagi E.K. vastu ehitise omandiõiguse tunnustamise nõudes täielikult.
Kohaldatud õigusnormid
Põllumajandusreformi seadus § 25, VÕS § 68 lg 1 ja 3, § 92 lg 1
Kohtukulude jaotus
Kohtukulud jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja tema poolt esitatud asjaolud. Hageja on toonud oma lõplikud seiskohad hagiavalduse täpsustuses 29.11.06 (asuvad II kd tl. 7-10). Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et xxxx xxxxxxxx xx Pärnus ehituskrundil nr. 786 asuva puitkai ja laudsilla vaheline kaldakindlustus (õiend 173/94 – I kd tl. 50) või pika puitkai- tähis 1 ja väikse puitkai – tähis 3 vaheline kaldakindlustus (ehituskrundi nr. 786 plaan – II kd tl.43) või täpsemalt piiripunkti nr. 124 ja väikse puitkai – tähis 3 vaheline kaldakindlustus (ehituskrundi nr. 786 plaan – II kd tl.43) (edaspidi käesolevas otsuses vaidlusalune maa nimetatud „Kaldakindlustuseks“)on hageja omanduses. Hageja arvates on ta omandanud nimetatud vara tema toodud mahus omandireformi käigus kalandusfirmalt „Pärnu Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-01-126 Kalur“ 25.03.1994.a. ühisotsuse nr. 3/ alusel ja vara anti hagejale üle aktiga nr. 91 milline väljastati 24.05.1994.a. Hageja arvates pole kohtule kostja poolt esitatud ühtegi tõendit, mis käsitleks kostjale kuuluvat kaid ja kaldakindlustust ühe ehitisena, samuti pole esitanud ühtegi dokumenti, mis käsitleks tema seost kaldakindlustusega. Hageja väidab, et 07.04.1994.a. aktiga nr. 70, mis kostjale väljastatud hooneregistri õiendis oli märgitud kaldakindlustuse omandamise aluseks, pole kostjale kaldakindlustust üle antud. Kostja vastuväited ja tema poolt esitatud asjaolud. Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi mitte rahuldada. Kostja väidab, et vaidlusaluse kaldakindlustuse ääres seisis kostja omandusse antud ujuvlaevaremonditöökoda IIM 1119 (laev, alus), töökojaga anti kostja omandusse ka see kaldaäär (kaldakindlustus), mille ääres alus seisis, seega ei saanud nimetatud kaldakindlustus kuuluda hagejale. Vaidlusaluse kaldakindlustuse pikkus on kostja poolt kindlaks tehtud, s.o.18,8 m. Sellise pikkusega kaldakindlustust pole ühegi dokumendiga üle antud. Hageja poolt kohtule esitatud inventeerimiskaartist nähtub, et temale on üle antud kaldakindlustust 12 jm. Kostja väidab, et nimetatud kaldakindlustus asus hagejale kuuluvast sillast ülespoole (suure silla poole). Kohtupraktika Hagi esitati 31.08.2001.a. Esimene kohtuotsus antud asjas on 05.12.2002. Kohus jättis hagi rahuldamata . Teise astme kohtuotsus on 25.02.03.. Kohus tühistas esimese kohtuotsuse ja saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kuna kohus viitas vajadusele, et enne käesoleva asja lahendamist on vaja ära oodata lahend teistes selle asjaga seotud haldus- ja tsiviilasjades, kohus peatas menetluse 07.08.03 kuni nimetatud asjade läbivaatamiseni. Halduskohtulahend on 30.06.03., kohtuotsus ts.a.sjas nr. 2-604/2002 jõustus teise astme kohtu otsusega 20.01.06, 17.10.06 esitas hageja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, menetlus uuendati kohtumäärusega 25.10.06. Seega on ringkonnakohtu otsuses osundatu esimese astme kohtuotsuse olnud puudused (asja lahendamine enne teistes asjades olevate vaidluste lahendamist) kõrvaldatud. Kohus on pooltele enne asja arutamist andnud küllaldaselt aega oma seisukohtade täpsustamiseks Omandiõiguse tuvastamise (tunnustamise) hagi rahuldamine eeldab muuhulgas selle tuvastamist, et hageja on omanik. Seega peab hageja tõendama ja kohus tuvastama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis /RK lahend 3-2-1-62/05/. Kohtu seisukohad. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et vaidlusaluse objekti suhtes on keegi käitunud seadusevastaselt, mis seisneb selles, et betoneeritud (raudbetoonplaatidest ja vundamendiplokkidest) kaldakindlustus(fotod I kd tl.38, 114-125) on lammutatud ja keegi on nüüd just hiljuti teinud kaldakindlustuse renoveerimistöid (ehitanud kaldakindlustuse), seega vaidluse ise ära lahendanud. Selliselt tsiviliseeritud ühiskonnas ei käituta.
Tulenevalt kohtupraktikast peab kohus asja lahendamiseks tuvastama millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis ja et hageja on omanik. Kogu vaidlus on tekkinud sellelt pinnalt, et omandireformi käigus kalandusfirma „Pärnu Kalur“ 25.03.1994.a. ühisotsuses nr. 3/3 ja 24.05.1994.a väljastatud aktiga nr. 91, millega vara anti hagejale üle, samuti 07.04.1994.a. aktiga nr. 70, millega anti vara kostjale üle, pole võimalik tuvastada, milline vara üle anti just vaidlusaluse kaldakindlustuse osas. Mõlemad
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-01-126 pooled väidavad, et kaldakindlustus anti just temale. Kuid omandiõigus, lähtudes kohtupraktikast, tõendavad ainult nimetatud dokumentaalsed tõendid. Siia lisaks võib veel vaadelda, et teha kindlaks, mida pooltele üle anti, üle antud asjade inventariseerimiskaarte (nr. 4288 – I kd tl. 11, nr. 4287 – I kd tl. 138), kaldakindlustuse fotod (I kd tl.38, 114-125) kalandusfirma „Pärnu Kalur“ vara hindamisakti 1993.a. /hindamine teostatud Rendiettevõtte Pk-Pg“ poolt/ (Ikd tl. 86-92) ja Suur-Jõekalda t. 1a ehituskrunt nr. 786 katastriüksuse plaani (hageja poolne – II kd tl. 43, kostja poolne – II kd tl. 37) ning tulenevalt kostja väidetest tervikvara kohta ujuvlaevaremonditöökoda IIM 1119 (laev, alus)seletuskirja ja fotot (II kd tl.28-29) ning kinnistu esialgsete piiride määramise õiendit nr. 173/94 (I kd tl. 50). Muud tõendid toimikus (ka tunnistajate seletused on subjektiivsed) on kõrvalised, korduvad ja tuleb jätta kõrvale. Kalandusfirma „Pärnu Kalur“ 25.03.1994.a. ühisotsusest nr. 3/3 (p 1- üleantava vara loetelu) ja 24.05.1994.a väljastatud aktist nr. 91 (p. 6 )nähtub, et hagejale on üle antud kaldakindlustus in. nr. 02295 maksumusega 1730 krooni (I kd tl. 7-10). Märgitud pole, kus kaldakindlustus asub (ainult remondiosakonna aadress xxxx xxxxxxxx x), puudub ka vastav asukoha plaan, puudub vara iseloomustavad andmed /suurus, kaal mark/. Inventariseerimiskaardil nr. 4288 (I kd tl. 11) on üleantava asja nimetuseks „Kaldakindlustus“ in. nr. 02295 ja maksumus 1723 krooni, kaardi pöördel on märgitud, kaldakindlustus koosneb betoonist vertikaalosast ja 12 jm raudbetoonplaatidest. Kaldakindlustus fotodest nähtub, et kaldakindlustus koosneb 12-13 raudbetoonplaadist ja selle ees, vastu jõge püstistest vundamendiplokkidest, võib hinnata, et plaadid on pikemad kui meeter, seega võib järeldada, et inventariseerimiskaardil on kirjas plaatide jooksev meeter (ehk tükk-meeter), mitte tavalist mõõdumeeter. Seega on kaldakindlustus pikem kui 12 m. Fotodelt on näha, et hageja kailt suure silla poole pole kaldakindlustust olnud ( I kd tl. 11, 114, 117, 119, 120-121, 123). Kalandusfirma „Pärnu Kalur“ vara hindamisaktis 1993.a. /hindamine teostatud Rendiettevõtte Pk-Pg“ poolt/ (I kd tl. 86-92) p. 10 on kirjeldatud kaldakindlustust, kirjeldus kattub inventariseerimiskaardil nr. 4288 tooduga, samas on viidatud pos nr. 12, see on tema asukoht asendiplaanil ja sama numbri all, 12, on kaldakindlustus fikseeritud, samuti viitega pos 12, hindamisakti osa „C“ objektide hinnatabelis. Hindamistabelis on toodud kogus, 12 jm ja hind 1723 krooni. See kattub samuti inventariseerimiskaardil nr. 4288 tooduga. Asendiplaanil on pos 12 vaidlusalune objekt. Vaadeldud ja analüüsitud tõendite puuduseks on asjaolu, et puudub viide inventarinumbrile 02295, et objekt oleks otseselt seostatav selle hagejale andmise otsuse ja üleandmisaktiga. See on kõrvaldatav, võrreldes teisi objekti kohta toodud andmeid ja sellest tuleneb, et hindamisaktis toodud kaldakindlustus on sama objekt mis on toodud inventariseerimiskaardil nr. 4288 (I kd tl. 11), kus üleantava asja nimetuseks on „Kaldakindlustus“ in. nr. 02295 ja maksumus 1723 krooni, kaardi pöördel on märgitud, kaldakindlustus koosneb betoonist vertikaalosast ja 12 jm raudbetoonplaatidest. Sellest kohus järeldab, et hindamisaktis toodud kaldakindlustuse inv. Nr. on 02295 ja see on üle antud hagejale. Kõrvutades kogutud tõendites toodud andmeid on kohus kindlaks teinud, et kaldakindlustus on seaduslikult omandatud hageja poolt. Kattub objekti asukoht, millele viitab hageja, selle maksumus ja kogus. Tulenevalt kostja väidetest tervikvara kohta seoses ujuvlaevaremonditöökoja IIM 1119 (laev, alus) kohta käiva seletuskirja ja fotoga (II kd tl.28-29) kohus märgib, et laev oli otseselt seotud kostja omanduses oleva sillaga /kaiga/ ja moodustab sellega tervikvara. Seda ei saa seostada kaldakindlustusega. Ka kostjale üleantud vara hulgas figureerib sild /kai/ ühe inv. nr., samas on kaldakindlustusel iseseisev inv. nr. Sellest kohus järeldab, et kaldakindlustust
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-01-126 pole kostjale üle antud, seega puudub kostjal omandiõigus vaidlusalusele kaldakindlustusele kuna kostja väide pole leidnud kohtus tõendamist. Kinnistu esialgsete piiride määramise õiendiga nr. 173/94 (I kd tl. 50) on kindlaks määratud kolme omaniku poolt krundi kasutamise kord. Kostja väide, et sellega hageja määratles oma omandi piirid ka kaldaääres. Kui nüüd kõrvutada antud dokumenti ja xxxx xxxxxxxx xx ehituskrunt nr. 786 katastriüksuse plaanidega (hageja poolne – II kd tl. 43, kostja poolne – II kd tl. 37), tulnuks hageja omandusse anda 0,5 m väidetavalt kostjale kuuluvat kaldaäärt. Õiendis hagejale kuuluva objekti 2 ühe külje pikkuseks on 19,5 m, plaanil on punktivaia nr. 124 ja 125 vahemaaks 19,0 m. Vahe on 0,5 m hageja kasuks. Kohus järeldab, et antud tõendis tooduga tõendis nimetatud isikud määratlesid oma omandi pindala suuruse. Arvutades hagejale kuulunud maaala pindala kattub see tõendis toodud pindalaga suhteliselt täpselt. Tõendis pole toodud, kelle kuulub vaidlusalune kaldakindlustus
Lähtudes kogumis eeltoodud kohtu seisukohtadest kogumis kohus loeb tuvastatuks, et hageja on vaidlusaluse kaldakindlustuse omanik ja selle omandiõigus on tekkinud hagejal seaduslikult kalandusfirma „Pärnu Kalur“ 25.03.1994.a. ühisotsuse nr. 3/3 ja 24.05.1994.a väljastatud vara üleandmise akti nr. 91 alusel.
Rein Pokk Kohtunik
Kohtuotsuse jõustumine: Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2008.a. kohtuotsuse resolutiivosa:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.