OF kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 30.11.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2011/3841
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OF määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): OF (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A.Lauteri 5, 10114 Tallinn) Puudutatud isik II (sissenõudja): Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.12.2016 määrus tühistada resolutsiooni p-de 3-5 osas, see on osas, millega OF-lt mõisteti riigituludesse menetlusabikulu 15 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OF (avaldaja) esitas 10.12.2015 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 30.11.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2011/3841.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täiteasja nr 022/2011/3841 ning arestis 08.10.2015 sissetuleku (riikliku pensioni) arestimise aktiga avaldaja pensionist 19,16 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.11.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus tühistada 08.10.2015 arestimise akti, tagastada avaldajale 19,16 eurot, võimaldada võlgnikule igakuise mittearestitava miinimumi kasutamist tema pangakontol ning mitte arestida tema pensionit. Kohtutäitur jättis 30.11.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja leiab, et kohtutäituri 30.11.2015 otsus on õigusvastane. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäituril ei olnud õigust avaldaja pensioni arestimiseks ja seega on kohtutäituri tegevus õigusvastane. Avaldaja on töövõimetu pensionär ning tema ainukeseks tuluallikaks on pension 180,97 eurot kuus. Avaldaja esitas kohtutäiturile kõik vajalikud avaldused ja tõendid raha mitte arestimiseks. Vaatamata sellele koostas kohtutäitur 08.10.2015 sissetuleku (riikliku pensioni) arestimise akti. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esitatud kaebus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 tähenduses, kuna täitemenetlus avaldaja suhtes on 03.12.2015 lõpetatud ja 16.11.2015 aresti tulemusena kohtutäituri ametialasele arveldusarvale laekunud rahalised vahendid summas 19,16 eurot võlgnikule tagastatud 16.11.2015. Juhul, kui kohus otsustab kaebust sisuliselt läbi vaadata, siis jääb kohtutäitur oma vaidlustatavas otsuses esitatud seisukohtade juurde.
5.Kohtutäitur lisas, et 28.10.2015 esitas võlgnik kohtutäiturile vara ja kohustuste nimekirja. Võlgniku poolt deklareeritud andmete kohaselt puudusid tal võlakohustused, kuid võlgnik ei deklareerinud kohtutäiturile andmeid vältimatute püsikohustuste olemasolu ning suuruse osas (kulutused üürile, toidule jms kohta), mis võimaldanuks kohtutäituril kontrollida ametliku sissetuleku ja tegelike kulutuste vastavust. 09.11.2015 edastas võlgnik kohtutäiturile loetelu võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste kohta, kuid jättis esitamata teabe igakuiste kohustuste kohta. Vastuskirjas võlgnikule selgitas kohtutäitur korduvalt, et kohustuste nimekiri ei hõlma ainult võlgade, vaid kogu kohustuste (sh igakuised kulud ja väljaminekud) loetelu ning palus esitada vastavad andmed. Otsuse tegemise ajal puudus kohtutäituril informatsioon igakuiste väljaminekute kohta. Samuti puudus kohtutäituril teave, mis summas ning millistest vahenditest kaetakse võlgniku esindaja Oleg Gogini vajalikud kulutused.
6.Tsiviilasjas nr 2-13-61727 on kohus nõustunud kohtutäituriga, et kohtutäiturile tõendite esitamine enda sissetulekute kohta ei ole avaldaja jaoks liigselt koormav ning sellega täidab võlgnik TMS § 59 lg-s 1 sätestatud kohustust anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Sarnast seisukohta jagas ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-13-60843. Kui avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kõik küsitud andmed enda varalise seisundi kohta ja selgitanud esindaja
kulutuste katmise allikat, siis oleks kohtutäitur otsuse tegemisel saanud nendega arvestada. Aga juhul kui võlgnik jätab osa küsitud andmeid esitamata või esitab neid valikuliselt, siis võib kohtutäituril tekkida kahtlus sissetulekute osalise varjamise osas. Arvestades asjaolu, et võlgnik on esitanud oma varalise seisundi kohta puudulikke andmeid ning ei ole esitanud kohtutäiturile võlgniku jaoks soodsa otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni, on kohtutäitur seisukohal, et riiklikust pensionist kinnipidamise tegemine oli õiguspärane. Sissenõudja seisukoht
7.Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu, sissenõudja) palus jätta kaebuse rahuldamata. 20.04.2011 üldmenetluses koostatud väärteootsusega nr 11008772 (jõustunud 14.05.2011), määrati avaldajale sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis karistusena rahatrahv. Väärteootsus saadeti sundtäitmisele 25.05.2011. Kohtutäitur on korduvalt palunud avaldajal, lisaks varale, esitada igakuiste rahaliste kohustuste, mis hõlmaksid kulutusi üürile, kommunaalteenustele, toidule jne, katmise allikad. Neid kohtutäituri seaduslikke korraldusi ei ole avaldaja käesoleva ajani täitnud. Samuti jäeti tema poolt esitamata teave selle kohta, milliste vahendite arvel on kantud kulutused esindajale. Avaldaja ei ole teavitanud kohtutäiturit kõigist oma sissetulekutest, millest nähtuks igakuiste kulude reaalse katmise võimalus. Seega oli kohtutäituril seaduslik alus avaldaja arestitud ja kinnipeetud pensioni osaliseks, summas 19,16 eurot, mittetagastamiseks. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt riigituludesse välja menetlusabikulu 15 eurot ning määras, et avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on õigustatult arestinud osa avaldaja pensionist. Kuivõrd kohtutäitur ei oma infot võlgniku kontole laekuvate sissetulekute kohta ega näe ka võlgniku kontole laekunud summade selgitusi või raha laekumise allikat, on seadusandja näinud ette võlgniku teavitamis- ja tõendamiskohustuse, mis tuleneb TMS § 133 lg-st 1, mille kohaselt on võlgnik kohustatud informeerima kohtutäiturit arestimisele mittekuuluva sissetuleku laekumisest arveldusarvele ning esitama ka seda tõendavad dokumendid. Peale avalduse ja dokumentide esitamist tühistab kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule täitemenetluse seadustiku mõttes arestimisele mittekuuluva sissetuleku kättesaamise. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Võlgniku jaoks soodsa otsuse tegemiseks vajalik info tuleb esitada võlgnikul.
10.Võlgnik esitas 14.10.2015 kohtutäiturile avalduse igakuise mittearestitava miinimumi võimaldamiseks, pensioni mittearestimiseks ja pensioni aresti tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole laekunud 19,16 euro tagastamiseks. Avaldusele oli lisatud Sotsiaalkindlustusameti tõend, millega tõendatakse võlgniku igakuiseks pensioniks 180,97 eurot kuus. 20.10.2015 palus kohtutäitur võlgnikul esitada võlgniku varalise seisukorra ning võlgniku toimetuleku väljaselgitamiseks vara ning kohustuste nimekirja. 28.10.2015 esitas võlgnik kohtutäiturile vara ja kohustuste nimekirja. Esitatud andmete kohaselt puudusid võlgnikul võlakohustused. 29.10.2015 palus kohtutäitur täiendavalt esitada kohtutäiturile andmed võlgniku igakuiste kohustute sh kulutused üürile, toidule jms kohta. Samuti selgitas kohtutäitur võlgnikule 09.11.2015
e-kirjavahetuses, et tulenevalt TMS § 59 lg-st 1 peab võlgnik andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab ning võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja (alus TMS § 60 lg 1). 09.11.2015 edastas võlgnik kohtutäiturile loetelu võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste kohta, kuid jättis esitamata teabe igakuiste kohustuste kohta. Vastuskirjas võlgnikule selgitas kohtutäitur korduvalt, et kohustuste nimekiri ei hõlma ainult võlgade, vaid kogu kohustuste (sh igakuised kulud ja väljaminekud) loetelu ning palus esitada vastavad andmed. Seega puudus kohtutäituril 30.11.2015 otsuse tegemise ajal informatsiooni võlgniku igakuiste väljaminekute kohta ning teave, millises summas ning millistest vahenditest kaetakse võlgniku esindaja vajalikud kulutused. Seega ei saanud kohtutäitur kujundada seisukohta võlgniku pensioni arestimise põhjendatuse osas, mistõttu oli riikliku pensioni kinnipidamine märgitud ulatuses õiguspärane.
11.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrusega on avaldajale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 15 euro ulatuses. Menetlusabikulu 15 eurot tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista, kuna avaldaja avaldus jääb rahuldamata (TsMS § 190 lg 4, § 179 lg 1). Määruskaebus
12.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada.
13.Avaldaja esitas kohtutäiturile kõik andmed oma vara, tulude ja kohustuste kohta õigeaegselt ning tegi seda uuesti 09.11.2015. Avaldaja ei esitanud kohtutäiturile andmeid igapäevaste kulude kohta (nt üür, telefon, söök jms), kuna avaldaja ei pea kohtutäiturile aru andma, mille peale ta kulutab oma pensioni ja sotsiaaltoetuse. See on avaldaja isiklik asi.
14.Maakohus mõistis avaldajalt ebaõigesti riigituludesse välja menetlusabikulu 15 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on rahuldanud 28.04.2016 määrusega avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Menetluse edasine käik
15.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o resolutsiooni p-de 3-5 osas. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Kolleegium märgib lisaks, et võlgnikul on kohustus anda kohtutäiturile teavet, mida viimane vajab täitemenetluse efektiivseks läbiviimiseks (TMS § 26 lg 1). Kolleegium nõustub maakohtuga, et täitemenetluses kehtiv võlgniku tõendamis- ja kaasaaitamiskohustus hõlmab endas kohustust esitada kohtutäituri nõudel ka andmed enda igapäevaste kohustuste ja kulude kohta (sh üür, toit jms) tulenevalt TMS § 60 lg-st 1. Selliste andmete esitamist ei saa
pidada võlgniku jaoks ka liigselt koormavaks. Kuna võlgnik ei esitanud täielikke andmeid oma kohustuste kohta, siis ei saanud kohtutäitur kujundada ka oma seisukohta võlgniku pensioni arestimise põhjendatuse osas, mistõttu oli 08.10.2015 arestimise akt õiguspärane ning puudub alus kohtutäituri 30.11.2015 otsuse tühistamiseks.
19.Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt riigituludesse välja menetlusabikulu 15 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et 10.12.2015 on avaldaja koos kaebusega kohtutäituri otsusele esitanud taotluse menetlusabi saamiseks kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud (tl 3, I kd). Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrusega on avaldaja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldatud täielikult, mitte osaliselt, ning vabastatud ta kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva 15 euro tasumisest. Ringkonnakohtu määrus ei sisalda ka TsMS § 190 lg 2 kohast hoiatust, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tuleneb kolleegiumi hinnangul avaldaja 10.12.2015 avaldusest koosmõjus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrusega, et avaldaja taotlus menetlusabi saamiseks on rahuldatud kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt riigituludesse välja menetlusabikulu 15 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist (resolutsiooni p-d 3-5). Menetlusabi kulu 15 eurot jääb riigi kanda.
20.Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kolleegium menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vajalik ka menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.
21.Avaldaja on TsMS § 184 lg-st 4 tulenevalt vabastatud määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest. Käesoleva määruse p-s 19 toodud põhjendustest lähtuvalt jääb ka määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.