Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai Kullerkupp ja Mare Kõlvart
Tsiviilasi
T.Ri hagi enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saad Kaubanduse OÜ ja Reet Voki apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.R, tema seaduslik esindaja S.V ning hageja esindaja määratud korras adv Viktor Särgava kostja Kaire Põlts kostja Saad Kaubanduse OÜ, seaduslikud esindajad Ain Närep ja Priit Palmet kostja Reet Vokk, lepinguline esindaja vandeadv Marko Kaevando kolmas isik Balti Investeeringute Grupi Pank AS, esindaja Evelin Jõgar kolmas isik ERGO Kindlustuse AS, esindaja Ivo Viires
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.11.2006 otsus Saad Kaubanduse OÜ-lt menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
3.Saad Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldada ja Reet Voki apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Apellandi Reet Voki kohtukulud jätta tema enda kanda.
5.Välja mõista riigieelarvest 7186 (seitse tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) krooni ja 20 senti, sh käibemaksu 286,20 krooni Advokaadibüroo Laus & Partnerid kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Viktor Särgava poolt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtutäitur Reet Vokk algatas Tartu Maakohtu 16.04.2003 kohtuotsuse alusel T.Ri kui võlgniku suhtes sundtäitmise (täitemenetlusasi nr. 032/2003/1580). Seoses eeltooduga toimus 08.03.2004 T.Rile kuuluva aiamaja ja selle abihoonete enampakkumine, mis nurjus. 29.03.2004 toimunud kordusenampakkumise käigus müüdi vara 175 000 krooni eest Saad Kaubanduse OÜ-le. 16.08.2004 tagandati kohtutäitur Reet Vokk ametist ja tema menetluses olnud täiteasjad anti üle kohtutäitur Kaire Põltsile.
2.T.Ri teovõimet oli 25.06.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega piiratud ja eestkostjaks oli määratud tema ema S.V. Seoses seaduse muudatusega loeti T.R alates 01.07.2002 teovõimeliseks, kuigi tervislik ja vaimne seisund ei olnud hagejal paranenud. Seega pidanuks kohtutäitur Reet Vokk täitemenetluse kuni hagejale eestkostja määramiseni peatama, kuid vaatamata S.Vi avaldusele kohtutäitur seda ei teinud. 30.04.2004 Harju Maakohtu otsusega määrati S.V taas T.Ri eestkostjaks. Enampakkumise läbiviimisest ei ole hageja andmetel ei teda ega tema ema S.Vki teavitatud. Seega on nii enampakkumine kui ka kordusenampakkumine kehtetud. Hagi esitamist kohtutäitur Kaire Põltsi vastu põhjendas hageja sellega, et kohtutäituri seaduse § 161 lg 1 kohaselt on kõik täitetoimikutega seotud õigused ja kohustused, mis varem olid Reet Vokki menetluses, kohtutäitur Kaire Põltsile üle läinud. Menetluse käigus kaasas hageja kolmandaks isikuks ning hiljem kostjaks ka Reet Vokki.
3.Eeltoodust järelduvalt palus hageja tunnistada 08.03.2004 toimunud enampakkumine ja 29.03.2004 toimunud kordusenampakkumine kehtetuks ning tunnustada hageja omandiõigust vaidlusalusele aiamajale ning selle abihoonetele. Esialgses hagiavalduses soovis hageja omanikukande muutmist, kuid loobus sellest. Hageja lõppnõue ja selle alus on vormistatud 26.05.2006 esitatud täiendavas hagiavalduses.
4.Menetluskulude jaotamise osas leidis hageja, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudelt tuleks riigilõiv välja mõista kostja Kaire Põltsilt ja Reet Vokilt, omandiõiguse tunnustamise nõudelt, aga Saad Kaubanduse OÜ-lt; õigusabikulu tuleks mõista välja kostjalt võrdsetes osades.Kohtuistungil hageja rõhutas, et täitetoimingutes osalemiseks ei ole hageja oma ema S.Vi volitanud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja K.Põlts leidis, et ta ei ole kohane kostja. Enampakkumiste läbiviimisel ei ole hageja õigusi rikutud. Täitemenetluse peatamine on kohtutäituri õigus, mitte kohustus. Kuna K.Põlts ei ole vaidlustatud täitetoiminguid läbi viinud, on kohtukulude väljamõistmise nõue alusetu.
6.Kostja R.Vokk leidis, et formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saanud kohtutäitur ise võlgniku piiratud teovõimet tuvastada, samuti ei saa kohtutäiturilt selleks vajalikke eriteadmisi nõuda. Kostja ei ole täitemenetluse peatamise korda rikkunud ja see rikkumine ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. 08.03.2004 toimunud enampakkumine kuulutati nurjunuks, mistõttu puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Samuti oli 29.03.2004 enampakkumine seaduslik, sest nii hagejat kui ka tema ema on enampakkumistest teavitatud. Kohtukulude osas palus kostja arvestada, et hageja kaasas teda kostjaks alles menetluse hilisemas staadiumis. Kohtuistungil rõhutas kostja R.Vokk, et hageja T.Ri on kordusenampakkumisest 19.03.2004 kirjaga teavitanud. S.Vi kui T.Ri perekonnaliikme kaasamine (teavitamine) on TMS mõttega kooskõlas.
7.Kostja Saad Kaubanduse OÜ leidis, et nõue ei ole põhjendatud. Saad Kaubanduse OÜ ei ole antud asjas kohaseks kostjaks. Kostja leidis, et hageja teovõimet piirati üksnes seoses alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu ta oli vaidlustatud täitetoimingute ajal võimeline oma õigusi kohaselt kaitsma. Kolmandate isikute seisukohad
8.Kolmandad isikud toetasid kostjate seisukohti. AS Balti Investeeringute Grupi Pank (täitemenetluses sissenõudja) rõhutas, et T.R oli seaduse kohaselt perioodil 01.07.2002 kuni 20.05.2004 teovõimeline. Ka ei ole tõendatud, kuidas enampakkumisest mitteteadasaamine tema huve rikkus. Kolmanda isiku AS
Balti Investeeringute Grupi Pank andmetel pakkus ta hagejale korduvalt võimalust maksegraafiku alusel võlga tasuda, kuid hageja viidatud võimalust ei kasutanud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine rikuks sissenõudja ja vara omandaja õiguspärast ootust. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus tunnistas 08.03 2004 toimunud enampakkumise ja 29.03.2004 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks ning tunnistas hageja omandiõigust aiamajale, kasvuhoonele, kuurile ja kaevule. TMS § 647 (01.03.2001 jõustunud redaktsioon) kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.
10.Tallinna Linnakohtu 25.06.1999 kohtuotsusega piirati T.Ri teovõimet ning määrati eestkostjaks tema ema S.V. VÕSRS § 4 lg 1 kohaselt loeti isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks. Seega ei olnud S.V viidatud enampakkumiste toimumise ajal T.Ri eestkostja (esindaja), vaid üksnes tema perekonnaliige. Kohus nõustus kostja R.Vokki seisukohaga, et lähtuvalt kohtutäituri tegevuse formaliseerituse printsiibist, ei saanud R.Vokk muud järeldada, kui seda, et T.R on teovõimeline, samuti sellega, et täitemenetlusseadustiku põhimõtetega ei ole vastuolus täituri poolt S.V kui T.R perekonnaliikme teavitamine vaidlustatud täitetoimingutest.
11.Seega analüüsis kohus esmalt, kas T.Ri kui võlgnikku on enampakkumistest kohaselt teavitatud. Muuhulgas võttis kohus seisukoha, kas S.Vki kui hageja perekonnaliiget teavitati. Esimesest enampakkumisest on tollane kohtutäitur R.Vokk teavitanud võlgnikku 12.02.2004 kirjaga tema ema S.V, kusjuures kiri on saadetud aadressile x Tallinn. Seega aadressile, millel igasugune seos võlgniku või tema emaga puudub. Võlgniku elukohaks on Veehoidla 26 Maardu ning tema ema S.Vi elukohaks x Tallinn. Kordusenampakkumisest teavitas R.Vokk võlgnikku kohtuistungil kinnitatud andmete järgi 19.03.2004 kirjaga nr 032/03/1580. Nii kirja enda kui ka tähtsaadetise teatise järgi on kiri adresseeritud S.V, mitte T.R endale. Eeltoodut ei saa lugeda kohaseks menetlusdokumendi kätteandmiseks, isegi juhul, kui kirja sisust oli üheselt arusaadav, et kordusenampakkumine pidi toimuma T.Ri täitemenetluses. Kohase adressaadi äranäitamine oli kohtu hinnangul mistahes menetlusdokumendi kättetoimetamise esmane eeldus. Viidatud kiri oli adresseeritud Maardu aadressil, kus S.V ei elanud. Ühestki tõendist ei järeldu, et T.R oleks nimetatud kirja S.V üle andnud. Seda enam, et 23.01.2004 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 4/04 kohaselt oli T.Ril düssotsiaalne isikuhäire ja alkoholisõltuvus, mis avaldub alkoholi kuritarvitamises, sügava sotsiaalse ja moraalse degratsiooni ilmingutes, mis ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, mistõttu on vajalik tema teovõime piiramine ja talle eestkoste seadmine. 30.04.2004 kohtuotsusega seadis Tallinna Linnakohus S.Vi T.Ri eestkostjaks. Seega toimusid vaidlusalused enampakkumised ajal, kui T.R ei olnud eksperdi hinnangul võimeline oma tegude tähendusest aru saama ning neid juhtima ning asjaoludel kus tal eestkostja (esindaja) puudus. Kohtu hinnangul oli ainuüksi eeltoodu enampakkumiste kehtetuks tunnistamise piisavaks aluseks, kusjuures sõltumata asjaolust, kas R.Vokk kui tollane kohtutäitur pidi või sai seda arvestada. Lisaks eeltoodule märkis kohus, et Justiitsministeeriumi vastusest S.V enampakkumise teate väidetav kättesaamine ei järeldu. Vastus on koostatud seoses S.Vi 14.07.2003 kirjaga, s.o 8 kuud enne esmakordset enampakkumist. Kohus möönis, et dokumendil, mis koostati võla maksegraafiku alusel tasumiseks, on S.Vi allkiri. Muuhulgas sisaldab viidatud dokument märget, et S.V on 23.03.2004 enampakkumise teate käte saanud. Hageja andmetel on viidatud tekstiosa hiljem juurde kirjutatud. Kohus märkis, et dokumendi sisuks on võlgnevuse maksegraafiku alusel tasumine. Tekstiosa, kus on märge enampakkumise teate kättesaamisest, ei ole dokumendi ülejäänud sisuga loogilises seoses. Samuti on märge tehtud tunduvalt väiksemas kirjas ning kokkusurutult. Seega ei ole S.Vi teavitamine viidatud dokumendi alusel tuvastatav.
12.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Viidatud TsMS § 60 lg 1 redaktsiooni järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud,
teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada, kelle suhtes hagi rahuldati või rahuldamata jäeti. Ainuüksi see, et isik osaleb menetluses kostjana, ei anna alust temalt kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta pole teinud vaidlustatud tehinguid (kohtuasi nr 3-2-1-160-01). Seega ei pidanud kohus õigeks kohtutäitur Kaire Põltsilt menetluskulusid välja mõista, kuna vaidlustatud täitetoimingutes viidatud kostja ei osalenud. TsMS § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohutus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise (kohtuasi nr 3-2-1-5-05). Samuti on Riigikohus märkinud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu (kohtuasi nr 3-2-1-50-06). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagimenetluses on Riigikohus otseselt leidnud, et kohtukulud tuleb kohtutäiturilt ja sissenõudjalt solidaarselt välja mõista (kohtuasi 3-2-1-122-04). Seega mõistis kohus kohtukulud Reet Vokilt ja Saad Kaubanduse OÜ-lt välja solidaarselt. Seega mõistis kohus riigilõivu 60 krooni seoses enampakkumiste vaidlustamisega, samuti riigilõivu omandiõiguse tunnustamiselt 10 000 krooni välja mõlemalt viidatud kostjalt solidaarselt. Viidatud menetluskulud kuuluvad riigituludesse väljamõistmisele, sest hageja oli riigilõivust vabastatud. Samuti kuuluvad solidaarselt väljamõistmisele TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 alusel riigituludesse väljamõistetavad menetlusdokumendi kätteandmise kulud. Asjaolu, et kostja Reet Vokk kaasati kostjaks alles menetluse hilisemas staadiumis, omaks tähendust esindaja tasu väljamõistmisel, kuid viidatud osas ei ole konkreetset nõuet kohtule esitatud. Saad Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Kostja palub tühistada kohtuotsuse osas, milles mõisteti temalt ja R.Vokilt välja riigilõiv 10 060 krooni ja menetlusdokumentide kätteandmise kulud 692,70 krooni. Omandiõiguse tunnustamise nõue on õigustatud juhul, kui vara on omandatud apellandi poolt alusetult, mistõttu nimetatud nõudega seotud kohtukulude väljamõistmine on põhjendatud vaid siis, kui apellant oleks olnud teadlik vara omandamise aluste puudumisest või kehtetusest. Kui apellandi toimingud ja tegevused on heausksed ning õiguspärased, ei ole alust temalt kohtukulusid välja mõista. Kohus on otsuses märkinud, et kohtukulud tuleb välja mõista kohtutäiturilt ja sissenõudjalt solidaarselt. Apellant ei olnud sissenõudjaks. Apellant palub kohtukulud välja mõista R.Vokilt. Reet Voki apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 23.11.2006 otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks 08.03.2004 toimunud enampakkumine ja 29.03.2004 toimunud kordusenampakkumine. Samuti palub kostja tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 647 kahel põhjusel: osundatud sätte kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks üksnes see, et asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või et rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna maakohus leidis, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse peatamiseks T.Ri teovõime piiratuse tõttu, siis järelikult täitemenetluse läbiviimise ega enampakkumise tingimusi ei rikutud. Seega ei saa T.Ri teovõime piiratus (et nimetatud isik ei olnud võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima) olla vaidlustatud enampakkumiste kehtetuks tunnistamise aluseks TMS § 647 järgi. Nimetatud sätte alusel on kehtetuks tunnistatud ka nurjunud enampakkumine. 08.03.2004 toimunud enampakkumine kuulutati kohtutäituri poolt TMS § 644 p l alusel nurjunuks seoses osavõtjate puudumisega. Seega ei toimunud 08.03.2004 enampakkumise tulemusena võlgniku vara müümist ega selle omandiõiguse üleandmist ostjale, st sisuliselt ei avaldanud nimetatud enampakkumine hageja õigustele ja kohustustele mingit mõju. Sellest tulenevalt puudub 08.03.2004 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alus. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et 29.03.2004 toimunud enampakkumisest hagejat ei teavitatud., sest teavitati nii hagejat isiklikult kui ka tema esindajat S.Vki.
15.Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti kohaldanud menetlusseadust. Enampakkumiste kehtetuks tunnistamise nõude osas on kostjateks nii kostja kui ka Saad Kaubanduse OÜ, omandiõiguse tunnustamise nõude osas on kostjaks aga üksnes enampakkumisel vara ostnud Saad
Kaubanduse OÜ. Seega tuleb riigilõiv omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamise korral välja mõista üksnes Saad Kaubanduse OÜ-lt. Kolmanda isiku Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i seisukoht
16.Kolmas isik toetab R.Voki apellatsioonkaebust enampakkumiste kehtetuks tunnistamise osas ning nõustub apellatsioonkaebuses esitatud vastavate põhjendustega. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud hagi rahuldamise osas ning R.Voki apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus hagi rahuldamise osas muutmata ja Reet Voki apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Kohtuotsus tuleb tühistada kohtukulude jaotamise osas vastavalt Saad Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebuse väidetele ja teha uus otsus, millega jätta osaühingult menetluskulud välja mõistmata.
19.Maakohus on õigesti tuvastanud, et 08.03.2004 enampakkumine ja 29.03.2004 toimunud kordusenampakkumine on kehtetud, kuna kohtutäitur oli rikkunud TMS §-s 64-7 sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi. Esimese enampakkimise korral saatis kohtutäitur kutse võlgnikule aadressile (x), millisel ei ole võlgniku ega tema ema S.Viga midagi ühist (S.Vi elukoht on x).
20.Kaebuse väide, mille kohaselt ei ole 08.03.2004 nurjunud enampakkumist vaja tunnistada kehtetuks, ei ole õige. Kui kohus jätaks hagi selles osas rahuldamata, oleks seaduse mõtte kohaselt tegemist seaduslikult toimunud, kuid nurjunud enampakkumisega ja kui kohus rahuldaks hagi vaid kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise osas, siis kohtutäituril oleks teoreetiliselt alus kuulutada välja uus kordusenampakkumine. Seega on hageja nõue tunnistada nurjunud enampakkumine kehtetuks põhjendatud ja apellatsioonkaebuse vastavad väited ei ole õiged.
21.Kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Tuvastamist leidis, et kohtutäitur võlgnikule kutse kordusenampakkumise toimumise kohta ei saatnud ja mitteteavitamine on seaduse mõttes oluline rikkumine, mis toob kaasa enampakkumise kehtetuse. Kohus tuvastas õigesti, et enampakkumised toimusid ajal, kui T.R ei olnud võimeline oma tegude tähendusest aru saama ning neid juhtima ja tal puudus eestkostja (esindaja). Kohtu hinnangul olid toimunud enampakkumised juba eeltoodud põhjendusel kehtetud ja seda sõltumata sellest, kas kohtutäitur seda asjaolu sai või pidi arvestama.
22.Menetluskulude väljamõistmise osas vaidlustasid otsuse R.Vokk ja Saad Kaubanduse OÜ. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellant Reet Vokk vaidlustas kohtuotsuse temalt riigilõivu väljamõistmises omandiõiguse tunnustamise nõudelt 10 060 krooni riigituludesse leides, et nimetatud nõude osas on kostjaks üksnes enampakkumisel vara ostnud Saad Kaubanduse OÜ. Samas leidis Saad Kaubanduse OÜ apellandina, et eelnimetatud riigilõiv tuleks välja mõista üksnes täiturilt, kelle poolt läbiviidud enampakkumine tunnistati kehtetuks, mis tagab hageja omandiõiguse tunnustamise. Kulud peaksid jääma neid põhjustanud isiku kanda, samuti menetlusdokumentide kätteandmise kulud 692,70 krooni. Ringkonnakohus leiab, et Saad Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja temalt kohtukulude väljamõistmise osas kohtuotsus tühistada. Saad Kaubanduse OÜ kulud õigusabile jäävad tema enda kanda. Ekslik on apellandi R.Voki väide, mille kohaselt peaks omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamisel riigilõivu välja mõistma
enampakkumisel vara ostnud kostjalt. Ostja omand varale tekib täitemenetluse käigus enampakkumise akti alusel ja kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ostjal omandit ei tekkinud, ei pea ta kandma ka menetluskulusid. Kohtukulude väljamõistmine nimetatud nõude rahuldamisel kohtutäiturilt on põhjendatud ja R.Voki kaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.
23.Voki apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja tema poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8.
24.Tallinna Linnakohtu 09.12.2004 määrusega määrati T.Rile advokaat riigi arvel ja Advokatuuri poolt määrati riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaat. Advokaat Viktor Särgava on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 7186 krooni 20 sendi väljamõistmist Advokaadibüroo Laus & Partnerid kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26. jaanuari 2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
M.Kõlvart
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.