Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-38635
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ai ja Xi hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AS Swedbank ja C.. vastu kinnisasja kordusenampakkumise kehtuks tunnistamiseks Hageja 1: A isikukood: x elukoht: x Hageja 2: X isikukood: x, elukoht x Hagejate lepinguline esindaja: Lembit Auväärt isikukood: x asukoht UniLaw Õigusbüroo OÜ registrikood: 12055489 e-mail: [email protected] Kostja 1: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert asukoht: Uus tn 1, 80011Pärnu email: [email protected] Kostja 2: C.. isikukood: x elukoht: x Kostja 3: Swedbank AS registrikood 10060701 asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn 15040 esindaja Kadri Erm e-post [email protected]
Edasikaebamise kord
Juhindudes tuvastatud asjaoludest ja TMS § 10 lg. 1 ja 4-5, § 100 lg. 5, § 217 lg. 1, § 223 lg. 1-2 kohus otsustas. Jätta Ai ja Xi hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AS Swedbank ja C.. vastu kinnisasja kordusenampakkumise kehtuks tunnistamiseks täielikult rahuldamata Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
Tsiviilasi nr 2-12-38635 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu Hageja nõue. X (edaspidi Hageja 1) ja A (edaspidi Hageja 2) (edaspidi koos Hagejad) paluvad Kohtul tunnistada kehtetuks Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti ́i (edaspidi Kostja 1) korraldatud kordusenampakkumine täiteasjas nr x ja kohaldada Kostja 1 ja C.. (edaspidi Kostja 2) (edaspidid Kostja 1 ja Kostja 2 koos Kostjad) vastu esmast õiguskaitset, millega paluvad Hagejad mitte lubada Kostjat 1 ega lubada Kostjat 2 Hagejate koju ja omandile siseneda asukohaga x ja tunnustada asjaomase kinnistu suhtes Hagejate omandiõigust kuni käesolevas asjas Kohtu poolt otsuse tegemiseni.
2 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635
3 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 enampakkumise hinnaga 21 000 eurot. Sellest tulenevalt on Kostja 1 meelevaldselt ja pöördumatult vähendanud kordusenampakkumise hinda maksimaalselt ehk 25% võrra.
Hagejatele kätte kordusenampakkumise objekti ümberhindamisakti, kohtutäituri diskretsiooniõiguse kuritarvitamisest ja asjaolust, et tegemist on Hagejate ja nende laste ainukese elukohaga ning selle ümberhindamine on tehtud pöördumatult ja ainuisikuliselt Kostja 1 poolt. Lähtudes eeltoodust ja TMS § 100 lg-st 5, § 223 lg-dest 1 ja 2 ning TsMS § 162 lg-st 1 ja § 442 lg-st 5 paluvad hagejad kohtul: 1) rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ja tunnistada TMS § 223 lg 1 alusel kehtetuks kordusenampakkumine täiteasjas nr x; „)jätta kõik menetluskulud Kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile. Kostja 3 arvamushagikohta Kostja vaidleb vastu hageja kõikidele väidetele. Kõigepealt kostja tutvustab kohtule tema ja hagejate vahelisi lepingulisi suhteid, tulenevalt poolte vahelisest lepingust nr. 07-070929 sõlmitud 18.04,07. Kostja ei näinud võimalust refinantseerida poolte vahelist laenulepingut. Kostja sissenõudjana kinnitab kohtule, et kohtutäitur /kostja1/ on tegutsenud oma ametiülesannete täitmisel seaduslikult ja seaduspäraselt ning eeltoodust lähtuvalt palun kostja kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja 2 arvamus hagi kohta Kostja 2, C.., hagi ei tunnista ja on nõus kohtutäituri seisukohtadega Kostja 1 arvamus hagi kohta Kostja 1, kohtutäitur Rocki Albert, hagi ei tunnista ja vaidleb vastu selle täies ulatuses. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult, kuna kostja ei rikkunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi. Kostja on hagejatele täiteasjas nr. x kõik kättetoimetamist vajavad materjalid kätte toimetanud ning ka muud materjalid korrektselt edastanud. Kostja on hagejatele teated esitanud e-posti ja sideposti teel. Teated on kostja edastanud hagejale Aile e-posti aadressidel x ja x ning hagejale X e-posti aadressil x , seejuures antud aadressi teatas hageja X isiklikult kostjale tema büroos 15.05.12., mille kohta on tehtud märge täitetoimikusse. Materjalid on edastatud ka 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 hagejate postiaadressile x. Konkreetse vaidlustatud täitetoimingu kohta avaldab kostja, et 15.08.12 koostas kostja vara ümberhindamise akti (määras vara hinnaks 21 000 eurot) ja teate kordusenampakkumisest ning saatis 16.08.12 nimetatud dokumendid hagejatele e-posti aadressidel x ja x ja x E- kirja sisuks oli märgitud „Täitetoimingust teatamine (enampakkumine) x ning K. ja X ümberhindamine 15.08.2012“. Samal päeval, 16.08.12, saatis hageja A kostjale kirja e-posti aadressilt x, milles teatas, et ei nõustu vara allahindamisega ning palub kordusenampakkumine edasi lükata septembrisse, kuna usutavasti on selleks ajaks võimalik osa võlast tasuda. Nimetatud kirja juurde oli lisatud veel kostja kiri saadetud e-posti aadressil x. Antud kirjale kostja samal päeval 16.08.12 vastas hagejate e-posti aadressidel x ja x , milles kostaja selgitas hagejatele sissenõudja õigust nõuda kordusenampakkumise korraldamist, kostja õigust vara alla hinnata ja viidati samuti võlgnike (hagejate) õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Rohkem hagejad enne kordusenampakkumist kostja poole ei pöördunud. Lisaks postitas kostja 16.08.12 vara ümberhindamise akti ja teate kordusenampakkumise toimumise kohta lihtkirjalikult hagejate postiaadressile. Eeltoodust on kostja arvates ilmselge, et hagejad said e-krjaga saadetud teated kätte ja kasutasid ka kostjaga suhtlemisel elektroonilisi kanaleid. Kostja järeldab eelnevast lähtuvalt, et ta edastas hagejatele asjakohased dokumendid nii elektrooniliselt kui tavapostiga ja hagejad said need kätte. Sellega on kostja täinud negatiivse tõendamiskoormuse ülesande. TMS § 10 lg. 1 eristab täitemenetluses dokumentide edastamist ja kätetoimetamist. Kostja võib kohustada võlgnikku teatama oma kontaktandmed. Kui võlgnik seda ei tee võib kostja edastada sokumendid kostja poolt valitud viisil. Kostja arvates on hagejate väide, et hagejad on andnud kostjale ametlikuks dokumentide kätte toimetamise aadressiks x paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kosja küll on omal algatusel edastanud täitedokumendid eelpool nimetatud aadressil. Lisaks on kostja dubleerinud saadetisi hagejatele nende e-posti teel. Seaduse järgi peab kostja võlgnikule kätte toimetama täitedokumentidest täitmisteate ja täitemenetluse osalistele vara arestimise akti (võlgnikule juhul, kui võlgnik ei viibinud vara arestimise juures) ning enampakkumise akti, samuti kostja otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Muude dokumentide, nende hulgas enampakkumise nurjumise akt ja vara ümberhindamise akt, edastamisele ei kohaldada kättetoimetamise rangeid reegleid ja nende täitemenetluse osalistele edastamise viisi valib kostja. Hageja A on korduvalt kostja suhtlemisel aadresse x ja x ning hageja X steats isiklikult kostjale oma aadressi x. Kostja leiab, et elektrooniliselt saadetud materjalidega pidid hagejad tutvuma hiljemalt materjalide edastamisest järgmisel päeval ehk 02.08.12. Elektrooniliselt edastatud enampakkumise nurjumise aktiga pidid hagejad tutvuma hiljemalt 03.08.12 ja 16.08.12 elektrooniliselt hagejatele edastatud vara ümberhindamise aktiga ning teatega kordusenampakkumisest pidid hagejad tutvuma hiljemalt 17.08.12. Hageja Ai 16.08.12 e-kirjaga kostja büroole (kuhu oli kopeeritud vastav kostja kiri) on tõendatud, et hageja A sai materjalidega tutvuda juba samal päeval. Vaatamata eeltoodule kordas kostja büroo 16.08.12 elektrooniliselt edastatud materjalid lihtkirjalikult postiaadressile x. TMS § 10 lg. 4-5 kohaselt dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi ja mis edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või ei ole seda kätte saanud. Kostja arvates tuleb eeldada, et hagejad said kostja büroo poolt lihtkirjaga edastatud vara ümberhindamise akti ja teate kordusenampakkumisest kätte hiljemalt 20.08.12 seega 17 päeva enne kordusenampakkumise toimumist.
5 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 Eeltoodust kostja järeldab, et kostja on täitnud oma seadusest tuleneva teavituskohustuse ja andnud hagejatele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja oma õiguste kaitseks ning ei pole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Vara ümberhindamise ja kordusenampakkumise kohta avaldab kostja järgmist. Vastavalt TMS § 100 lg. 5 toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kostja kohtutäiturina võis asja alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja arvamust. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Antud sättest ei tulene, et kui võlgnik pole oma seisukohta avaldanud puudub kostjal õigus vara alla hinnata või allahindamine toimub vaid võlgniku polt pakutud ulatuses. Kordusenampakkumisel ei määrata enam kindlaks vara harilikku väärtust ehk turuhinda vaid toimub vara allhindamine allapoole tema harilikku väärtust. Samuti TMS ei sätesta, et kordusenampakkumisel saab vara allahinata vaid juhul, kui vara harilik väärtus /turuväärtus/ on selleks ajaks vähenenud. Hagejatele 02.06.12 edastatud enampakkumise nurjumisaktis oli märge – „õigustatud osapooltel palun esitada viivitamatult oma seisukoht uue hinna osas“. Hagejas oma seisukohta kostjale ei esitanud. Esmane enampakkumine toimus 02.08.12 alghinnaga 28 000 €. Kostja kohtutäiturina hindas 15.08.12 vara alla ja määras vara uueks hinnaks 21 000 €. Nagu nähtub, hindas kostja vara alla 7000 € ehk 25% eelmise, esmase, enampakkumisega võrreldes. Seega ei rikkunud kostja seadusest tulenevat nõuet asja alla hinnata mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumisega võrreldes. Vähene huvi ka 06.09.12 toimunud kordusenampakkumise vastu ja kordusenampakkumisele registreerunud osalejate arv (registreerus ainult kostja 2) kostja arvates tõendab, et kordusenampakkumise korraldamine vara alla hindamata või väiksema allahindluse korral oleks tõenäoliselt taas nurjunud osalejate puudumise tõttu. Kostja arvates pole asjakohane ka hagis esitatud väide, et kinnistu realiseerimise korral on kinnistu turuväärtus võrdne kinnistule seatud hüpoteegi summaga. Hagejate kostja tegevuse peale väidetava kaebuse läbivaatamata jätmise kohta avaldab kostja järgmist. Hageja A saatis 16.08.12 kostja büroole e-kirja, milles teatas, et ei nõustu asja uue hinnaga ja palus kordusenampakkumise algust edasi lükata septembrini, tetatdes, et usutavasti on hagejal selleks ajaks võimalus tasuda 1/3 oma võlast. Kostja saatis 16.08.12 nimetatud e-kirjale vastuse, milles selgitati sissenõudja õigust nõuda kordusenampakkumise korraldamist ja kostja õigust vara alla hinnata. Lisaks andis kostja antud kirjas selgitusi enampakkumise võimaliku tühistamise kohta ja viidati õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse kohta. Kostja leiab, et kaebuse võib esitada vabas vormis. Kaebust peab nähtuma, mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega ette heidetakse ja mida kaebusega taotletakse, näiteks vara üldse mitte alla hinnata; vara väiksema protsendiga alla hinnata. Kostja ei tõlgendanud hageja
6 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 kohtueelne menetlus. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on Riigikohus selgitanud. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-69-11 p. 13 on selgitatud, et TMS § 217 lg. 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud Täitemenetluse seadustiku sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et muuhulgas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem esitada. Eeltoodud asjaolusid, põhjendusi, põhistusi, tõendeid ja kohaldatud seadust arvestades kostja järeldab, et ta ei ole rikkunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi ja pole jätnud hagejatele dokumente kätte toimetamata või edastamata ning pole kuritarvitanud oma otsustusõigust ega jätnud hagejate kaebust lahendamata. Kostja palub kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtu järeldused. Kohaldatav kohtupraktika. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-102-09 p. 9 on selgitatud, et ka neil juhtudel, millal on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur pole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sellisel juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on Riigikohus selgitanud. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-69-11 p. 13 on selgitatud, et TMS § 217 lg. 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud Täitemenetluse seadustiku sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et muuhulgas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem esitada. Kostjate arvamused hagi kohta. Kostja 1, kohtutäitur Rocki Albert, hagi ei tunnista ja vaidleb vastu selle täies ulatuses. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult, kuna kostja ei rikkunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi. Kostja 2, asja ostja C.., hagi ei tunnista ja on nõus kostja 1, kohtutäituri, seisukohtadega. Kostja 3, sissenõudja Swedbank AS, vaidleb vastu kõigile hageja väidetela, hagi ei tunista ja palub kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub kostjate arvamusega. Kohus on tuginedes kostjate arvamusele ja kogutud tõenditele, et kostja 1 on hagejatele täiteasjas nr. x kõik kättetoimetamist vajavad materjalid kätte toimetanud ning ka muud materjalid korrektselt edastanud. Kostja 1 on hagejatele teated esitanud e-posti ja sideposti teel. Teated on kostja 1 edastanud hagejale Aile e-posti aadressidel x ja x ning hagejale X e-posti aadressil x , seejuures antud aadressi teatas hageja X isiklikult kostjale 1 tema büroos 15.05.12., mille kohta on tehtud märge täitetoimikusse. Materjalid on edastatud ka hagejate postiaadressile x.
7 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 Vaidlustatud täitetoimingu kohta koostas 15.08.12 kostja 1 vara ümberhindamise akti (määras vara hinnaks 21 000 eurot) ja teate kordusenampakkumisest ning saatis 16.08.12 nimetatud dokumendid hagejatele e-posti aadressidel x ja x ja x. E- kirja sisuks oli märgitud „Täitetoimingust teatamine (enampakkumine) x ning K. ja X ümberhindamine 15.08.2012“. Samal päeval, 16.08.12, saatis hageja A kostjale 1 kirja e-posti aadressilt x, milles teatas, et ei nõustu vara allahindamisega ning palub kordusenampakkumine edasi lükata septembrisse, kuna usutavasti on selleks ajaks võimalik osa võlast tasuda. Nimetatud kirja juurde oli lisatud veel kostja kiri saadetud e-posti aadressil x. Antud kirjale kostja samal päeval 16.08.12 vastas hagejate e-posti aadressidel x ja x , milles kostaja selgitas hagejatele sissenõudja õigust nõuda kordusenampakkumise korraldamist, kostja õigust vara alla hinnata ja viidati samuti võlgnike (hagejate) õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Rohkem hagejad enne kordusenampakkumist kostja poole ei pöördunud. Lisaks postitas kostja 16.08.12 vara ümberhindamise akti ja teate kordusenampakkumise toimumise kohta lihtkirjalikult hagejate postiaadressile. Eeltoodust on kohtu arvates ilmselge, et hagejad said e-krjaga saadetud teated kätte ja kasutasid ka kostjaga suhtlemisel elektroonilisi kanaleid. Kohus järeldab eelnevast lähtuvalt, et kostja 1 edastas hagejatele asjakohased dokumendid nii elektrooniliselt kui tavapostiga ja hagejad said need kätte. Seaduse järgi on negatiivne tõendamiskoormis pandud hagejatele. TMS § 10 lg. 4-5 kohaselt dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi ja mis edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või ei ole seda kätte saanud. Selleest tuleneb, et kostjal 1 puudub negatiivne tõendamiskoormus. TMS § 10 lg. 1 eristab täitemenetluses dokumentide edastamist ja kätetoimetamist. Kostja 1 võib kohustada võlgnikku teatama oma kontaktandmed. Kui võlgnik seda ei tee võib kostja 1 edastada sokumendid kostja 1 poolt valitud viisil. Kohtu arvates on hagejate väide, et hagejad on andnud kostjale 1 ametlikuks dokumentide kätte toimetamise aadressiks x paljasõnaline ja ei vasta tõele, selle kohta puuduvad tõendid kuid antud asjaolu pole takistanud kostjat 1 antud aadressil täitedokumente edastada. Kosja 1 on omal algatusel edastanud täitedokumendid eelpool nimetatud aadressil. Lisaks on kostja 1 dubleerinud saadetisi hagejatele nende e-posti teel. Seaduse järgi peab kostja 1 võlgnikule kätte toimetama täitedokumentidest täitmisteate ja täitemenetluse osalistele vara arestimise akti (võlgnikule juhul, kui võlgnik ei viibinud vara arestimise juures) ning enampakkumise akti, samuti kostja 1 otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ja muud seaduses sätestatud dokumendid. Muude dokumentide, nende hulgas enampakkumise nurjumise akt ja vara ümberhindamise akt, edastamisele ei kohaldada kättetoimetamise rangeid reegleid ja nende täitemenetluse osalistele edastamise viisi valib kostja 1. Kohus on kindlaks teinud tõendatud on, et hageja A on korduvalt kostja 1 suhtlemisel aadresse x ja x ning hageja X steats isiklikult kostjale 1 oma aadressi x. Kohus leiab, et elektrooniliselt saadetud materjalidega pidid hagejad tutvuma hiljemalt materjalide edastamisest järgmisel päeval ehk 02.08.12. Elektrooniliselt edastatud enampakkumise nurjumise aktiga pidid hagejad tutvuma hiljemalt 03.08.12 ja 16.08.12 elektrooniliselt hagejatele edastatud vara ümberhindamise aktiga ning teatega kordusenampakkumisest pidid hagejad tutvuma hiljemalt 17.08.12. Hageja Ai 16.08.12 e-kirjaga kostja 1 büroole (kuhu oli kopeeritud vastav kostja kiri) on tõendatud, et hageja A sai
8 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635 materjalidega tutvuda juba samal päeval. Vaatamata eeltoodule kordas kostja 1 büroo 16.08.12 elektrooniliselt edastatud materjalid lihtkirjalikult postiaadressile x. Sellest kohus järeldab, et kostja 1 on teinud kõik endast oleneva hagejatele materjalide kättetoimetamiseks ja edastamiseks, kostja 1 on täitnud seadusest tuleneva kohustuse. TMS § 10 lg. 4-5 kohaselt dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi ja mis edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või ei ole seda kätte saanud. Kohtu arvates tuleb eeldada, et hagejad said kostja 1 büroo poolt lihtkirjaga edastatud vara ümberhindamise akti ja teate kordusenampakkumisest kätte hiljemalt 20.08.12 seega 17 päeva enne kordusenampakkumise toimumist. Eeltoodud kohtu arvamus tugineb selle, et kostja 1 saatis materjalid hagejate hagis nimetatud postiaadressil. Eeltoodust kohus järeldab, et kostja 1 on täitnud oma seadusest tuleneva teavituskohustuse ja andnud hagejatele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja oma õiguste kaitseks ning pole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Vara ümberhindamise ja kordusenampakkumise kohta avaldab kohus järgmist. Vastavalt TMS § 100 lg. 5 toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kostja 1 kohtutäiturina võis asja alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja arvamust. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Kohus on seisukohal, seaduse viimases lauses toodut kohaldatakse peale kordusenampakkumist /kolmandal ja rohkemal kordusenampakkumisel/. Antud sättest ei tulene, et kui võlgnik pole oma seisukohta avaldanud puudub kostjal õigus vara alla hinnata või allahindamine toimub vaid võlgniku polt pakutud ulatuses. Kordusenampakkumisel ei määrata enam kindlaks vara harilikku väärtust ehk turuhinda vaid toimub vara allhindamine allapoole tema harilikku väärtust. Samuti TMS ei sätesta, et kordusenampakkumisel saab vara allahinnata vaid juhul, kui vara harilik väärtus /turuväärtus/ on selleks ajaks vähenenud. Hagejatele 02.06.12 edastatud enampakkumise nurjumisaktis oli märge – „õigustatud osapooltel palun esitada viivitamatult oma seisukoht uue hinna osas“. Hageja oma seisukohta kostjale 1 ei esitanud. Esmane enampakkumine toimus 02.08.12 alghinnaga 28 000 €. Kostja 1 kohtutäiturina hindas 15.08.12 vara alla ja määras vara uueks hinnaks 21 000 €. Nagu nähtub, hindas kostja 1 vara alla 7000 €, mis vastavalt arvutustele on 25% eelmise, esmase, enampakkumise hinnaga võrreldes. Seega ei rikkunud kostja 1 seadusest tulenevat nõuet asja alla hinnata mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumisega võrreldes. Tõenditest nähtub ostjate vähene huvi ka 06.09.12 toimunud kordusenampakkumise vastu ja kordusenampakkumisele registreerunud osalejate arv (registreerus ainult kostja 2) kohtu arvates tõendab, et kordusenampakkumise korraldamine vara alla hindamata või väiksema allahindluse korral oleks tõenäoliselt taas nurjunud osalejate puudumise tõttu. Kohtu arvates pole asjakohane ka hagis esitatud väide, et kinnistu realiseerimise korral on kinnistu turuväärtus võrdne kinnistule seatud hüpoteegi summaga. Hagejate kostja 1 tegevuse peale väidetava kaebuse läbivaatamata jätmise kohta arvab kohus. Kuigi antud toiming pole hagejate nõudeks, peab kohus hagi läbi vaatama igakülgselt.
9 (10)
Tsiviilasi nr 2-12-38635
Hageja A saatis 16.08.12 kostja 1 büroole e-kirja, milles teatas, et ei nõustu asja uue hinnaga ja palus kordusenampakkumise algust edasi lükata septembrini, teatades, et usutavasti on hagejal selleks ajaks võimalus tasuda 1/3 oma võlast. Kostja 1 saatis 16.08.12 nimetatud e-kirjale vastuse, milles selgitati sissenõudja õigust nõuda kordusenampakkumise korraldamist ja kostja 1 õigust vara alla hinnata. Lisaks andis kostja 1 antud kirjas selgitusi enampakkumise võimaliku tühistamise kohta ja viidati õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse kohta. Kostja leiab, et kaebuse võib esitada vabas vormis. Kaebust peab nähtuma, mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega ette heidetakse ja mida kaebusega taotletakse, näiteks vara üldse mitte alla hinnata; vara väiksema protsendiga alla hinnata. Kostja 1 ei tõlgendanud hageja 16.08.12. e-kirja kaebusena kohtutäituri tegevuse peale vaid kui hageja taotlust kordusenampakkumise korraldamise tühistamiseks. Kordusenampakkumise tühistamise võimaluste kohta anti kostja 1 büroo kirjas hagejale ka selgitusi. Hagejad kostja 1 büroo kirjale ei vastanud, kostjale ja Pärnu Maakohtule kaebust ei esitanud. Eeltoodust kohus järeldab, et kui hageja A käsitles oma 16.08.12. e-kirja kaebusena ja kohtutäitur jättis selle lahendamata, pidanuks hageja esitama 10 päeva jooksul kaebuse Pärnu Maakohtule. Hageja õigus kohtusse pöörduda on olemas ka juhul, kui kohtutäitur kaebust läbi ei vaata. Vastavaid selgitusi on andnud ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis. Eeltoodud asjaolusid, põhjendusi, põhistusi, tõendeid ja kohaldatud seadust arvestades kohus järeldab, et kostja 1 pole rikkunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi ja pole jätnud hagejatele dokumente kätte toimetamata või edastamata ning pole kuritarvitanud oma otsustusõigust ega jätnud hagejate kaebust lahendamata. Eeltoodud järeldustele tuginedes tuleb kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hagi jäi täielikult rahuldamata –TsMS § 172 lg. 1.. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.