2-7-17933
Määruse tegemise aeg ja koht
07. mai 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
SA Ahtme Haigla taotlus R K’i kinnisesse asutusse paigutamiseks
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse rakendamine
Avaldaja:
SA Ahtme Haigla
Avaldaja esindaja:
Georgi Belotserkovki (juhatuse esimeespeaarst)
Puudutatud isik:
R K (IK xxx, elukoht: xxx)
Paigutada R K esialgse õiguskaitse rakendamise korras kolmeks kuuks ravile psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega. Saata kohtumäärus täitmiseks SA-le Ahtme Haigla ning teadmiseks puudutatud isikule, tema eestkostjale I K ́ile, politseile ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Tunnistada kohtumäärus jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks teatavakstegemisega avaldajale.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed; isiku eestkostja või hooldaja; isiku nimetatud usaldusisik; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja linnavalitsus esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
SA Ahtme Haigla esitas 07. mail 2007 Viru Maakohtule taotluse R K suhtes tahte vastase ravi kohaldamiseks. Taotluse kohaselt on R K rasked psüühilised häired, mis piiravad tema võimet juhtida oma tegusid, mistõttu on ta ohtlik nii enesele kui teistele.
1(2)
Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lg 1 p-de 1-4 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht ja on olemas dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta ja isikule on määratud menetluses esindaja ning isik ise ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud on ära kuulatud. Kooskõlas TsMS 534 lg 3, kui viivitusega kaasneks oht, võib kohus esialgset õiguskaitset rakendada juba enne isiku enda ja teiste isikute ärakuulamist ja talle esindaja määramist. Sel juhul tuleb nimetatud toimingud teha viivitamata tagantjärele. Kooskõlas TsMS § 534 lg 4 võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni kolm kuud. Kohus tuvastas, et R K esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda elu ja tervist ning teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi peale kinnisesse asutusse paigutamise ei ole küllaldane. SA Ahtme Haigla taotlusest ja lisatud kahest arstlikust arvamusest nähtub, et R K on afektiivsed häired, jämedalt desorganiseeritud mõttekäik, jälitusluul, kahjuluul, lisaks on ta seksuaalselt pidurdamatu. Tema krooniline psüühiline haigus väljendub psühhomotoorses rahutuses, agressiivsuses, luuludes ja kriitika puudumises. Teadvustatud nõusolekut raviks anda ta ei suuda. Toodud põhjustel paigutab kohus R K esialgse õiguskaitse rakendamise korras kolmeks kuuks ravile psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega. Vastavalt PsAS § 13 lg 7 teatab määruse teinud kohus määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks. Lähtuvalt § 541 lg 3, kohus võib tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Arvestades asjaolu, et R K esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut, leiab kohus, et kohtumäärus tuleb tunnistada jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks teatavakstegemisega avaldajale. Helgi Vinni Kohtunik :
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.