TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-32043

Tsiviilasi

T l avaldus AV eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja TL MLV kaudu Avaldaja esindaja ML Asjast puudutatud isik: AV Asjast puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat US

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Seada AV üle eestkoste. Jätta rahuldamata TL avaldus T l määramiseks AV eestkostjaks. Panna eestkostja ülesannete täitmine kuni AV eestkostja määramiseni T L Tallinna linna ülesandeks on AV kõigi asjade ajamine. AV ei või teha tehinguid Tallinna linna nõusolekuta, välja arvatud olmelised pisitehingud.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Esitatud asjaolud T l M L V kaudu esitas kohtule avalduse AV eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on AV töövõimetuspensionär. T L otsusega tunnistati ta teovõimetuks ja tema eestkostjaks määrati ema J V . . J V suri. AV ei suuda hinnata reaalset situatsiooni , ta ei ole võimeline üksi elama ja seab oma tegevusetuse tõttu iseenda elu ohtu. A V ei ole lähedasi sugulasi ,

sõpru ega tuttavaid. Eestkostja määramine AV on vajalik eelkõige pärimistoimingute tegemiseks ja tema hoolduse ja järelevalve korraldamiseks. Avaldaja palub määrata AV eestkostjaks T l . Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et AV üle tuleb seada eestkoste, avaldus T l määramiseks AV eestkostjaks ei kuulu rahuldamisele. T L otsusega tsiviilasjas nr 2/3/25-68/01 on tunnistatud AV teovõimetuks ja tema eestkostjaks on määratud ema J V on J V surnud vastavalt surmatunnistusele Vastavalt Hooldekodu viibib AV Hooldekodus ööpäevaringsel hooldusel. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile on ekspert jõudnud järeldusele, et AV on kestev, krooniline psüühikahäire- paranoidne skisofreenia, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Haigus on kroonilise iseloomuga ja takistab tal adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ja neid õigesti oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide vallas juhtida. AV psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, välja arvatud olmelised pisitehingud. AV ei ole võimeline teostama valimisõigust. Oma iseseisva elukorraldusega toime ei tule, vajab kestvalt juhendamist, suunamist ning eestkoste seadmist. SHS § 2 p 2 kohaselt on toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Kohus leiab, et asja materjalidega on tõendamist leidnud põhjendatud vajadus AV üle eestkoste seadmiseks. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Tallinna linna ei saa määrata eestkostjaks. Vastavalt PKS §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Eestkosteasutuse eestkostet korraldav funktsioon on sätestatud ka PKS §-s 93, mille 3. lõike kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub. Seega on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus eestkosteorganiks ehk eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet. Eestkoste seadmise otsustab kohus sama paragrahvi 1. lõike järgi muuhulgas eestkosteasutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Riigikohus on 07.12.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05 asunud seisukohale, et eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05, RT III, 2005, 37, 368). Seega ei näe seadus ette võimalust määrata Tallinna linna isiku eestkostjaks. Eestkosteasutus täidab vastavalt PKS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.