Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti taotlus täiteasjas nr 031/2015/299 võlgnik AMi õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AMi määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood 47412310319, büroo asukoht Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn) Puudutatud isik I (võlgnik): AM (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Puudutatud isik II (sissenõudja): EM (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), seaduslik esindaja SM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.02.2017 määrus tühistada.
2.Jätta rahuldamata kohtutäitur Katrin Velleti avaldus võlgnik AMi õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
Võlgniku maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäitur Katrin Velleti kanda. Sissenõudja ja kohtutäituri maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad nende endi kanda.
5.Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (täitemenetluse seadustik (TMS) § 1774 lg 6).
6.Määruse resolutsiooni p-i 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (avaldaja, kohtutäitur) esitas 22.08.2016 Harju Maakohtule avalduse AMi (puudutatud isik I, võlgnik) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täitemenetlus täiteasjas nr 031/2015/299 elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu. Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on Harju Maakohtu 10.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-8639, millega on võlgnikult välja mõistetud elatis lapsele EMle (puudutatud isik II, sissenõudja) alates veebruarist 2014. Sissenõudja seaduslik esindaja SM on esitanud kohtutäiturile avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur on esitanud võlgnikule hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS) § 1771 lg 1). Hoiatus toimetati võlgnikule allkirja vastu kätte 28.06.2016. Võlgnik omab kehtivat juhiluba, mis kehtib kuni 09.06.2026. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kohtutäituri vahendusel ei ole võlgnik nõuet rahuldanud. Seega esitas kohtutäitur tulenevalt TMS § 1773 lg 1 p-st 1 kohtule avalduse võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks.
3.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik selgitas, et Pärnu Maakohtu 11.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-52977 mõisteti võlgnikult välja elatis sissenõudja kasuks. Sissenõudja seadusliku esindaja avalduse alusel on Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman alustanud otsuse sundtäitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 034/2010/2078. Harju Maakohtu 10.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-8639 suurendati elatist. Avaldaja on alustanud otsuse sundtäitmiseks täitemenetluse täiteasjas nr 031/2015/299. Seega on täitemenetluste aluseks täiteasjades nr 031/2015/299 ja 034/2010/2078 erinevad täitedokumendid. Võlgnik täitis Harju Maakohtu otsust kuni 2016. aasta märtsini. Otsuse täitmise katkestas võlgniku töötasunõude arestimine Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt täiteasjas nr 034/2010/2078. Sissenõudja saab igakuiselt elatist, nagu varem, aga teise kohtutäituri poolt. Võlgnikul on minimaalne töötasu ja tema palgast ei ole võimalik rohkem kinni pidada. Võlgnik ei ole krooniline elatise võlgnik. Võlgnik töötab xxxxxxx OÜ-s ja tema töökoht asub xxxxxx linnas. Võlgnik sõidab xxxxxxxst xxxxxxxsse tööle oma autoga. Võlgniku töökoht ning ainuke sissetuleku allikas on otseselt seotud auto juhtimisega. Võlgnik vajab juhtimisõigust igapäevaste töökohustuste täitmisel.
4.Sissenõudja palus avalduse rahuldada. Elatis täiteasjas nr 034/2010/2078 (täitedokument Pärnu Maakohtu 11.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-52977) on osaliselt makstud. Elatist täiteasjas nr 031/2015/299 (täitedokument Harju Maakohtu 10.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-8639) ei ole üldse makstud ning võlg on 2600 eurot.
Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 18.02.2017 määrusega avaldus rahuldati ning peatati võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr EV148175, väljaandmise kuupäev 10.06.2016, kehtivuse lõpu kuupäev 09.06.2026) ning keelati mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine võlgnikule. Maakohus määras, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda.
6.Kohtutäitur on kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta on tasunud igakuiselt lapse elatist vastavalt Harju Maakohtu 10.04.2014 otsusele. Pärnu Maakohtu 11.06.2010 otsuse alusel varem tekkinud elatisevõlgnevuse osaline tasumine ei ole Harju Maakohtu 10.04.2014 otsusest tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmine. Võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet.
7.Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapse elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaldamine on sunnimeede, mille eeldatav toime peab olema efektiivne ja sundima elatise võlgnikku oma kohustusi täitma. Meetmel puuduks efektiivsus, kui sellel ei oleks võlgniku elukorraldusele negatiivset mõju. Seega tuleb võlgnikul leida senisele autoga sõitmisele muu ja TMS § 1772 lg 1 p 2 eesmärgi järgi eeldatavasti vähem mugav alternatiivne viis tööle pääsemiseks ning vajadusel leida endale ka teine töö, mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. Kohus ei pea juhtimisõiguse peatamist võlgniku suhtes ebaõiglaseks. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis. Võlgniku vastuses märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks.
8.Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Määruskaebus
9.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.
10.Võlgnikul esineb elatise tasumata jätmiseks täiteasjas nr 031/2015/299 mõjuv põhjus. Sissenõudja saab igakuiselt elatist, kuid teises täiteasjas (täiteasi nr 034/2010/2078). Võlgnikul on minimaalne töötasu ning tema palgast ei ole võimalik rohkem kinni pidada. Võlgnik ei saa oma töötasust kõikidele kohtutäituritele tasuda sundkorras võrdselt. Võlgniku näol ei ole tegemist kroonilise elatise võlgnikuga. Õiguste peatamine ja õiguse andmise keelamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane.
11.Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse kavandatava juhtimisõiguse peatamise regulatsiooniga tõhustada laste elatise sissenõudmist võlgnikelt. Riivega
soovitakse mõjutada neid elatise võlgnikke, kes pole pikema aja vältel (3 kuu vältel) mõjuva põhjuseta oma lapsele elatist maksnud.
12.18.02.2015 Riigikogu istungil toodi välja, et „selle eelnõu eesmärk on see, et neil inimestel, kes on elatisraha võlgu kas oma alaealisele lapsele, täisealisele töövõimetule lapsele või ka oma vanematele ja kes muidu ei tunne mingit suurt entusiasmi selle elatisvõla tasumiseks, tuleks sel hetkel, kui neilt võetakse ära need lõbusamad asjad elus, nagu jahiluba, juhiluba või mis iganes luba, meelde, et neil on moraalne ja lisaks sellele ka materiaalne kohustus kellegi ees ning võib-olla ka mingi hingeline side oma järeltulijate või oma vanematega.“ (Riigikogu 18.02.2015 istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201502181400#PKP-16656).
Menetluse edasine käik
13.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Toimiku materjalist nähtuvalt täidetakse võlgniku elatise võlgnevust sissenõudja ees kahes täiteasjas. Pärnu Maakohtu 11.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-52977 on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 2175 krooni alates 09.06.2009 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtulahendit täidab Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman täiteasjas nr 034/2010/2078. 2016. aasta juulis ja augustis on nimetatud täiteasjas õnnestunud võlgnikul sisse nõuda 215 eurot (tl 54, 123), mis oli 2016. aastal ka miinimumelatise määr. Harju Maakohtu 10.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-8639 on kinnitatud sissenõudja ja võlgniku vahel kompromiss, mille alusel tasub võlgnik sissenõudjale elatist miinimummääras alates 2014. aasta veebruarist kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtulahendit täidab Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet täiteasjas nr 031/2015/299. 2016. aasta juulis ja augustis ei ole kohtutäituril õnnestunud nimetatud täiteasjas midagi sisse nõuda (tl 6) ning seega on kohtutäitur esitanud kohtule 22.08.2016 avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
17.TMS § 1773 lg 1 p 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. TMS § 1771 lg 1 kohaselt, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
18.Käesoleval juhul puudus kohtutäituril õigus esitada kohtule avaldus võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kuna võlgnik on 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühe TMS
§ 1771 lg-s 1 nimetatud tingimuse – võlgnik on pärast hoiatuse kättesaamist tasunud ühe kuu elatise (TMS § 1771 lg 1 p 1). Toimiku materjalist nähtuvalt on võlgnik saanud kohtutäituri hoiatuse kätte 28.06.2017 (tl 11). Kohtutäitur on avaldanud, et täiteasjas nr 031/2015/299 ei ole võlgnik elatist hoiatuse kättesaamisest alates tasunud ning seega esitas kohtutäitur 22.08.2016 kohtule avalduse võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur ja maakohus on aga jätnud ebaõigesti tähelepanuta võlgniku väite selle kohta, et pärast hoiatuse kättesaamist ja enne kohtutäituri poolt kohtule vastava avalduse esitamist on võlgnik TMS § 1771 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse täitnud, kuid on teinud seda teises täiteasjas (täiteasi nr 034/2010/2078, mis on Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses). Toimiku materjalist ilmneb, et täiteasjas nr 034/2010/2078 on võlgnikult elatisevõlgnevuse katteks 2016. aasta juulis laekunud 215 eurot ja 2016. aasta augustis 215 eurot.
19.Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt (millega viidi täitemenetluse seadustikku sisse regulatsioon õiguste piiramise kohta lapse elatise võlgnevuse korral) on regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et elatise võlglaste õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise regulatsiooni eesmärk on võimaldada lapsele igakuine miinimumelatis. Antud juhul on õnnestunud võlgnikult pärast hoiatuse kättesaamist ja enne vastava avalduse kohtusse esitamist, sisse nõuda miinimummääras elatis. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et elatis on õnnestunud sisse nõuda teises täiteasjas. Seega, kuna 22.08.2016 avalduse esitamisel võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks ei olnud täidetud seaduses toodud tingimused (TMS § 1773 lg 1 p 1), siis on maakohus ebaõigesti rahuldanud kohtutäituri avalduse. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada, Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
22.Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kohtutäituti avalduse rahuldamata, jätab ta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku menetluskulud kohtutäituri kanda.
23.Määruskaebuse rahuldamisel jäävad võlgniku apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda.
24.Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jäävad mõlemas astmes nende endi kanda.
25.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka võlgniku menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt
Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.