lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-6253/11

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-6253/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1340
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Purvi Kinnisvara12031951

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-6253

Tsiviilasi

OÜ Purvi Kinnisvara hagi Imbi-Elle Juksaare vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Purvi Kinnisvara (registrikood 12031951), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): Imbi-Elle Juksaar (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Andres Kalm

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud OÜ Purvi Kinnisvara kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara Imbi-Elle Juksaare kasuks menetluskulud 576 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.OÜ Purvi Kinnisvara (hageja) esitas 20. aprillil 2017 Tartu Maakohtule hagi Imbi-Elle Juksaare (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 186/2017/578 lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise korras palus hageja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/578. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses täiteasi nr 196/2017/578, mis on algatatud hageja (võlgniku) suhtes kostja (sissenõudja) avalduse alusel. Nõude sisuks on kohustada hagejat andma kostjale välja Tartus XXX asuva korteriomandi valdus. Kostja ei ole täitnud enda kohustust maksta võlgnikule korteriomandi ostuhinda, mistõttu hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 2611 lg 1 alusel õigus valduse üleandmisest keelduda. Seetõttu vaidlustas hageja täitemenetluse ning palus kohtul tunnistada see lubamatuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus keeldus 20. aprilli 2017 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli hagejal AÕS § 2611 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hiljemalt alates tsiviilasjas nr 2-15-14816 hageja vastu kinnistusraamatu kande parandamise ja korteri mõttelise osa väljaandmise nõude esitamisest võimalik esitada vastuväide, mille kohaselt keeldub hageja nimetatud nõuete täitmisest seni, kuni kostja on hagejale tasutud ostuhinna hüvitanud. Alus, millest tulenevalt hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, oli seega olemas juba enne Tartu Maakohtu 10. mail 2016 tsiviilasjas nr 2-15-14816 tehtud otsuse jõustumist ja hageja oleks saanud tugineda sellele vastuväitele menetluses. Hageja ei saa seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 järgi enam tugineda AÕS § 2611 lg-test 1 ja 2 tulenevale vastuväitele. Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäi menetlusse võtmata, st hagejal ei saa olla tagatavat nõuet (TsMS § 381 lg 2), jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus, võtta hagi menetlusse, rahuldada hagi tagamise taotlus ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/578 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on hagejal õigus keelduda korteriomandi valduse üleandmisest, kuni talle on hüvitatud selle ostuhind. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei ole enda keeldumisõigust eelnevalt tsiviilasjas nr 2-15-14816 kasutanud või sellele tuginenud. Tegelikkuses tugines hageja sellele vastuväitele ka tsiviilasjas nr 2-15-14816. Hageja arvates ei ole tema õigus keelduda valduse üleandmisest tekkinud enne kohtulahendi jõustumist, vaid see on jätkuv õigus. AÕS § 2611 ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta piiranguid, millal peab algne ostja teostama enda keeldumisõigust. Seetõttu võib seda teha ka pärast kohtulahendi jõustumist. Eeldades maakohtu õigusliku konstruktsiooni õigsust, jääks arusaamatuks, millal täpselt saaks hageja sel juhul üldse enda keeldumisõigust kasutada. Tartu notar Kairi Aavik on AÕS § 2611 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 248 regulatsioonile viidates selgitanud, et kuna jõustunud kohtuotsuse alusel ei ole määratud ostueesõiguse teostaja poolset müügilepingu täitmise korda, siis tekkib omandi üleandmiseks ostueesõiguse teostaja poolse avalduse tõestamisel ja koos kohtuotsusega kinnistusosakonnale edastamisel olukord, millega ostueesõiguse teostaja saab omanikuks ilma, et ta oleks kohustatud tasuma ostuhinda ning ostuhinna tasumine ei ole mitte millegagi tagatud. Sama olukord on ka valduse üleandmisega. AÕS § 2611 ja VÕS § 248 mõtteks on see, et ostueesõiguse teostaja ei tohi saada kinnisasja omanikuks ja valdajaks enne, kui ta on selle eest algsele ostjale tasunud ning viimasele on sellega tema omandi kaotus kompenseeritud. Vastupidine olukord on vastuolus põhiseaduse §-ga 32.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p-le 1 tuginedes põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise täiteasjas nr 186/2017/578 lubamatuks tunnistamiseks ning täitedokumendiks nimetatud täiteasjas on Tartu Maakohtu 10. mai 2016 otsus. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas on lubamatu, kuna kostja ei ole tasunud talle ostuhinda ning AÕS § 2611 lg 2 kohaselt on hagejal esialgse ostjana õigus keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et õigus keelduda valduse üleandmisest on jätkuv õigus, kuid samas oli hagejal võimalik tugineda ostja õigusele anda kinnisasja valdus üle siis, kui talle

hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind, tsiviilasja nr 2-15-14816 menetluses, s.o juba tsiviilasja nr 2-15-14816 menetlemisel oli hagejal õigus tugineda AÕS § 2611 lg-st 1 või 2 tulenevale vastuväitele. Tartu Maakohtu 10. mai 2016 otsusest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud ostuhinna hüvitamise ja kinnisasja üleandmise kohustuste sidumist selliselt, et hageja on kohustatud kostjale kinnisasja üle andma siis, kui talle hüvitatakse tema poolt ostuhind. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada sellist olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Kuna hagejal oli õigus juba tsiviilasja nr 2-15-14816 menetlemise ajal tugineda AÕS § 2611 lg-le 1 või 2, ning täitedokumendiks olevast otsusest ei tulene poolte vastastikused kohustused, vaid ainult hageja kohustus üle anda kostjale kinnisasi, siis on õige maakohtu seisukoht, et eeldades hageja faktiliste väidete õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Seega on maakohus õigustatult jätnud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata.

8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see tingitud eelkõige asjaolust, et maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda ning enne maakohtu määruse tegemist ei esitanud kostja omapoolseid seisukohti. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kindlaks määrata. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kuludeks 1411 eurot 20 senti. Arvel nr 170739 kajastatud kulu 532 eurot 80 senti ei saa käsitleda põhjendatud ja vajaliku kuluna praeguses tsiviilasjas, sest kulude aruandes kajastatud toimingud on tehtud enne seda, kui hageja esitas hagi maakohtule. Ka kaasuse nimetusena on märgitud eeldatav sundtäitmise vaidlustamine, mis viitab sellele, et hageja (võlgnik) ei ole veel sundtäitmist vaidlustanud. Samuti ei nähtu praeguse tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks
12.aprillil 2017 mingeid avaldusi esitanud. Ringkonnakohtu arvates on antud asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades mõistlik ja põhjendatud ajakulu 4 tundi, mis hõlmab nii määruskaebuse vastuse koostamist ja esitamist kui ka kogu muud määruskaebemenetluses vajalikku tegevust (hagiavalduse, määruskaebuse, hagi tagamise taotluse analüüsi ja suhtlemist kliendiga). Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub ringkonnakohus sellest, et tegemist on määruskaebemenetlusega, kus hageja vaidlustas menetlusse võtmisest keeldumist õigusliku perspektiivituse tõttu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 576 eurot (4 tundi x 120 eurot/tund + käibemaks). Need kulud tuleb hagejalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium