2-06-29016/16 - Täitmine - Täituri tasu ja täitekulude vaidlustamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

M.K. esitas maakohtusse kaebuse kohtutäitur J. Rumjantseva 02.10.2006 otsuse täiteasjas 189/2005/167 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri otsus, millega ta mõistis M.K. lt välja täitekulud 785.28 krooni, ebaseaduslik. Tegemist on sissenõudja K.E. sõidukuludega kohtutäituri büroosse M.K. poolt kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisele. Kaebuse arutamine ei ole täitemenetluse seadustiku kohaselt täitetoiming. Tegemist ei ole täitemenetluseks vajalike kulutustega – nende tegemine K.E. poolt ei olnud täitemenetluse läbiviimise eesmärgil mingil määral vajalik ega mõjuta menetluse käiku – sissenõudjal puudus kohustus osaleda kaebuse läbivaatamisel. Kulutuste seos kaebuse läbivaatamisel osalemisega on tõendamata – avaldusest sõidukulude kompenseerimiseks ja kütuse ostmise kviitungist ei piisa tõendamaks, et kulutused tehti kaebuse läbivaatamisel osalemise eesmärgil. Kohtutäitur J. Rumjantseva palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur teatas sissenõudjale kaebuse arutamisest ja sissenõudja osalemine on tema seadusest tulenev õigus. Kaebuse arutamine on täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitetoiming. Kulutused autokütusele olid vajalikud, sest kaebuse läbivaatamine toimus Tartus, sissenõudja elukoht on Tallinnas. Kulutuste suurus nähtub AS Eesti Statoil arvelt ja kulu teostas sissenõudja kaebuse arutamise päeval, 23.08.2006. Seega on kulud tõendatud. Puudutatud isik K.E. palus jätta kaebuse rahuldamata. M.K. kaebuse põhinemine asjaolul, et täitemenetluse läbiviimiseks puudub õiguslik alus ja see tuleb seetõttu kui õigustühine lõpetada, tingis tema soovi kaebuse arutamisel osaleda. Muuhulgas esitas sissenõudja kirjaliku seisukoha kaebuse kohta ja tutvus täitetoimikuga. Õiguse kaebuse arutelul osaleda andis sissenõudjale TMS § 217 lg 3. Sissenõudja vajalikuks kuluks on kütusekulu, sest kaebuse arutelu toimus kohtutäituri büroos Tartus, kuhu sissenõudja saabus isikliku autoga. Kütus on ostetud 23.08.2006 hommikul Tallinna teenindusjaamast ja päeval Tartust Anne teenindusjaamast sissenõudja pangakaardiga.

TMS § 37 lg 2 sätestab, et kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TMS § 218 lg 1 tulenevalt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Avaldaja esindaja e-kirjast nähtuvalt vaatas kohtutäitur 23.08.2006, mil vaidlusalune kulu tehti, läbi M.K. kaebust kohtutäituri 03.08.2006 otsuse peale täitemenetluse uuendamise kohta. Otsuse M.K. kaebuse kohta tegi kohtutäitur 04.09.2006; kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ja otsustas jätkata täitemenetlust. M.K. esitas kohtutäituri 04.09.2006 otsuse peale maakohtule kaebuse, mille kohus jättis 27.10.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-25581 rahuldamata ning menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. M.K. esitas maakohtu 27.10.2006 määruse peale määruskaebuse, mille kohus võttis 08.11.2006 määrusega menetlusse, lahendit määruskaebuse kohta ei ole veel tehtud. Eeltoodust tulenevalt tuleks M.K. poolt täitemenetluse uuendamise peale esitatud kaebuse kohtueelse läbivaatamisega seotud kulude kandmine otsustada tsiviilkohtumenetluse korras põhiasja läbivaatamisel. Kohus märkis, et isegi kui täitur võiks võtta seisukoha kaebuse läbivaatamisega seotud kulude osas enne kaebuse läbivaatamise tulemuste selgumist, ei ole käesoleval juhul tõendatud K.E. kulu vajalikkus ega suurus. TsMS § 217 lg 4 tulenevalt ei takista menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine läbivaatamist. K.E. vastusest nähtuvalt esitas ta kaebuse arutamisel oma kirjaliku seisukoha. Kirjaliku seisukoha oleks ta saanud esitada isiklikult kohale tulemata. Samuti ilmneb maakohtu 27.11.2006 määrusest tsiviilasjas nr 2-06-28629, et K.E. on 17.08.2006 juba osalenud analoogse kaebuse (aluseks M.K. väide, et menetluse läbiviimiseks täiteasjas puudub õiguslik alus ja see tuleb lõpetada) läbivaatamisel. Esitatud materjalid ei võimalda tuvastada, kas kogu ostetud kütus kulus sõiduks Tallinnast Tartusse kaebuse läbivaatamisele ja tagasi. Bussipilet Tallinnast Tartusse maksab maksimaalselt 120 krooni, üldteadaolevaks saab pidada asjaolu, et bensiinikulu suveperioodil on ca 10 liitrit 100 km kohta. Kohtutäiturimäärustiku § 55 lg 1 tulenevalt peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Samas kohus ei võtnud seisukohta täitekulu põhjendatud suuruse kohta, sest kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks on eelpool toodud asjaolud.

taotles temal tekkinud kulude hüvitamist. Kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust neid kulutusi mitte välja mõista. Võlgniku huvides on, et kõik võimalikud rahalised koormised, mis tulenevad täitemenetlusest, oleksid võlgnikule teada nende tekkimise hetkel. Sellest tulenevalt on täituri poolt täitekulude viivitamatu väljamõistmine põhjendatud ning kooskõlas täitemenetluse eesmärgi ja mõttega. Määrus ei ole piisavalt argumenteeritud. TMS § 37 lg 1 p 5 sätestab, et täitekulud on muuhulgas sissenõudja poolt pärast menetluse alustamist täitemenetluses tehtud vajalikud kulutused, mille hulka kuuluvad ka täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud. TMS § 37 lg 1 viimase lause kohaselt ei saa vajalikeks kulutusteks lugeda kulutusi, millised on tehtud täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabile. Samuti ei saa lugeda vajalikeks kulutusteks kulutusi kohtutäituri büroo majandamiseks. Tulenevalt TMS § 38 kannab täitekulud võlgnik täitekulude väljamõistmise otsuse alusel. Kohtutäitur teatas sissenõudjale kaebuse arutamisest ja asjaolust, et TMS § 217 lg 3 kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosalise (sissenõudja) osavõtul. Sissenõudja osalemine on tema seadusest tulenev õigus. Seega on sissenõudja enda otsustus, kas ta soovib kaebuse läbivaatamisel isiklikult osaleda või mitte. Kui sissenõudja soovib oma õigust kasutada, siis tekib tal õigustatud ootus saada hüvitatud tema õiguse realiseerimisega tekkinud kulutused. Võlgnik peab ette nägema, et sissenõudjal võivad niisugused kulutused tekkida, ning arvestama võimalusega, et nimetatud kulutused temalt välja mõistetakse. Kui sissenõudjale ei hüvitataks seoses täitetoiminguga tekkinud kulutusi, siis seaks see sissenõudja olukorda, kus tal ei ole võimalik kasutada oma seadusest tulenevat õigust osaleda täitemenetlusel. Sissenõudja õiguste selline piiramine ei ole põhjendatud. Seejuures ei ole oluline ka argument, et sissenõudja on juba osalenud analoogse kaebuse arutelul. Niivõrd kui võlgnik on esitanud mitu erinevat kaebust, on ka sissenõudjal õigus osaleda nende suulisel arutelul isegi siis, kui tal oli õigus esitada oma seisukoht kirjalikult või ta selle ka juba esitas. Kulutused autokütusele olid vajalikud, kuna kaebuse läbivaatamine toimus Tartus, sissenõudja elukoht on Tallinnas. Kulu summas 785.28 krooni nähtub AS Eesti Statoil arvelt.

Sissenõudja esitas oma kulude tõendamiseks AS Eesti Statoil kviitungi summale 785.28 krooni, seega on kooskõlas TMS § 39 täitekulu tõendatud. TMS § 37 lg 3 kohaselt Justiitsminister kehtestab määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Muuhulgas TMS § 37 lg 3 alusel on Justiitsminister 22.12.2005 määrusega nr 58 kehtestanud ”Kohtutäiturimäärustiku”, mille § 57 lg 1 sätestab kohtutäituri õiguse nõuda sõidu- ja majutuskulude hüvitamist seoses täitetoimingute tegemisega väljaspool kohtutäituri büroo asukohta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega ning kolmanda lõike kohaselt isikliku sõiduauto kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 4 krooni kilomeeter. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Justiitsministri määrus nr 58 ei sätesta TMS § 37 lg 1 p 5 tuleneva sissenõudja täitetoimingutega seotud vajalike kulutuste regulatsiooni, on siinkohal põhjendatud analoogia kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja põhjendatud ja vajaliku sõidukulu suuruse arvestamisel tuleb lähtuda kulutusest kuni 4 kr kilomeeter. Lähtudes üldteadaolevast asjaolust, et Tallinna ja Tartu vaheline kaugus on 185 km, seega edasi-tagasi 370 km, siis jääb sissenõudja taotletud kulu summa 785. 28 krooni lubatud piiridesse ning kohtutäituri poolt nimetatud täitekulu sissenõudmine TMS § 38 alusel võlgnikult oli põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu esitatud kahtlusega, mille kohaselt sissenõudja sõidukulud seoses kaebuse läbivaatamisega võivad osutuda mittevajalikeks kuludeks, kuna sissenõudja ilmumata jäämine ei takista TMS § 217 lg 4 kohaselt kaebuse läbivaatamist kohtutäituri poolt ning sissenõudja esitas oma seisukohad kirjalikult. Ringkonnakohus leiab, et kuna Täitemenetluse seadustik annab sissenõudjale õiguse viibida kaebuse läbivaatamise juures, siis pelgalt hinnangust, kas konkreetsel juhul oli sissenõudja osalemine kaebuse läbivaatamisel vajalik või mitte, ei saa kulutuste vajalikkus sõltuvuses olla. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu viide TMS § 37 lg 2 asjakohane. Nimetatud paragrahv reguleerib täitekulu ning lõike kaks kohaselt kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Ringkonnakohtu arvates ei muutu kohtutäituri otsuse peale maakohtule edasikaebamise tõttu täitemenetluses eelnevalt kantud ja eraldi otsuse alusel väljamõistetud kulu kohtukuluks. Kulu, mille üle käesolevas asjas vaieldakse kaasnes võlgniku poolt kohtutäituri peale esitatud kaebuse läbivaatamisega täitemenetluses, seega oli tegemist täitemenetluses tekkinud kuluga. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur oli pädev TMS § 38 lg 2 alusel vormistama täitekulude otsuse võlgnikult täitekulu sissenõudmiseks. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu põhjendus, mille kohaselt võiks vaidlustatud kohtutäituri otsuse läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses käsitleda ka täitekulu põhjendatust, oleks otstarbekas, kuid see eeldab, et nimetatud otsustused vormistataks ühtse dokumendiga. Käesoleval juhul on kohtutäitur vormistanud kaks eraldi otsust, ühe võlgniku esitatud kaebuse kohta ja teise täitekulu kohta, seega saab neid läbi vaadata ka eraldi menetlustes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et juhul kui võlgniku kaebus kohtutäituri peale rahuldatakse võib tekkida küsimus, kas võlausaldaja täitekulu sissenõudmine võlgnikult on üldse põhjendatud. Samas märgib ringkonnakohus, et nimetatud argument ei ole piisav, et käesolevas asjas eraldi vormistatud täitekulu väljamõistmise otsus tühistada. Kui käesolevas asjas täitekulu väljamõistmise otsus 02.10.2006.a tühistada, siis langeb võlausaldajal täitekulude nõudmise alus ära, kuna seda nõuet ei ole menetletud võlgniku poolt vaidlustatud 04.09.2006 tehtud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel maakohtus ega ka ringkonnakohtus ning käesoleval ajal on nimetatud võlgniku kaebus