Viru Maakohus
Kohtunik
Anu Tammeniit
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2007.a. Narva
Tsiviilasja number
2-06-23551
Tsiviilasi
Narva linna avaldus N. K. eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Narva linn (Narva linna sotsiaalabiameti kaudu) Kerese 20, Narva, Asjast puudutatud isikud N. K., ... ja J. V., .....
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2006. a.
Määrata piiratud teovõimega N. K. kõigi asjade ajamiseks, .... eestkostjaks J. V., ... kolmeks aastaks. Teha J. V. ülesandeks hoolitseda N. K. ja tema ülalpidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest. Keelata N. K. igasuguste tehingute tegemine. Tunnistada N. K. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale, isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Avalduses esitatud asjaolud
N. Ko. on sügava puudega isik. Tal oli 20.06.2005.a. raske peaaju trauma, mille järgi opereeriti. Pärast operatsiooni on tal hemiparees, väljendunud dementsus, ta on abitu voodihaige, praktiliselt kõnevõimetu. Tal on tunduvalt alanenud mälu, ta ei tunne ära sugulasi,reaalsust hindab ebaadekvaatselt, ajab segast juttu. Ta on lesk, elab 3-toalises korteris üksinda. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt. Narva linn palub kohtul määrata N. K. eestkostjaks tema tütre J.V.
Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamuse kohaselt N. K. on desorienteeritud enda isikus ja ajas, meelepettelisi elamusi ei esine. Ta ei ole suuteline aru saama küsimustest ja korraldustest, on taipamatu. Tema meeleolu on kõikuv, emotsionaalselt ebaadekvaatne. Tunduvalt on alanenud nii lühi- kui kaugmälu ning intellektuaalne tase. Enese eest hoolitsema pole suuteline. Eksperdid tulid järeldusele, et N. K. kannatab nõrgamõistuslikkuse all. Tal esineb ka parema kehapoole halvatus. Vaimne seisund ei võimalda N. K. aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, korraldada oma elu iseseisvalt, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas ka pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda teda kohtul ära kuulata. Teovõimetu N. K. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib tema eestkostjaks olla tema tütar J. V., kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. Eestkostet vajava isiku poeg A. K. on andnud kirjaliku nõusoleku, et isa eestkostjaks võib määrata J. V.. PkS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et N. K. eestkostjaks tuleb määrata J. V., kes on andnud sellkohase kirjaliku nõusoleku. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. TsMS § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades N. K. vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda.
Eelpooltoodu alusel, ning juhindudes PkS § 93, 95, TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.
Anu Tammeniit kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.