Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-21606
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
Lohusuu Vallavalitsuse hagi M. M. vastu töölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
04. aprill 2007
Menetlusosalised
Hageja:
Lohusuu Vallavalitsus (RK X, asukoht: Avinurme tee 39, Lohusuu alevik)
Hageja esindaja:
L. M. (volikirja alusel)
Kostja:
M. M. (IK X, elukoht: X)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat K. K.
Resolutsioon
Jätta Lohusuu aegumise tõttu.
Vallavalitsuse
hagi
rahuldamata
nõude
Menetluskulud
Välja mõista Lohusuu Vallavalitsuselt M. M. menetluskulud summas 2 000 (kaks tuhat) krooni.
kasuks
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtu menetluses on Lohusuu Vallavalitsuse hagi M. M. vastu töölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamiseks. Hageja sai Töövaidluskomisjoni otsuse kätte 01. novembril 2005. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 07. juunil 2002 tööleping nr 97, mille alusel asus kostja tööle Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale. Töötaja töö sisu oli määratletud Lohusuu põhikoolipõhimääruses. Töö ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Lohusuu Vallavalitsus. Eelnimetatud töölepingu sõlmimisele eelnes konkurss, mille väljakuulutamise teadaandes oli kandidaadile esitatud nõue, et kandidaat peab vastama põhikooli direktorile haridusministri 21.12.1998a. määrusega nr 35 ettenähtud kvalifikatsioonile. Nimetatud määruse punkt 6 kohaselt oli selleks: pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt 3 aastane pedagoogilise töö staaž ning läbitud vähemalt 240- tunnine juhtimisalane kursus või muu kõrgharidus ja vähemalt 5 aastane pedagoogilise töö staaž ning läbitud vähemalt 240-tunnine juhtimisalane kursus. Monika Metsaru poolt 29.04.2002 Lohusuu Vallavalitsuse konkursikomisjonile esitatud dokumentidest nähtub, et tema kandidatuur esitatud nõuetele ei vastanud, kuna tal ei olnud lõpetatud kõrgemat haridust, ei olnud 3 aastast pedagoogilise töö staaži ega läbitud 240-tunnist juhtimisalast koolitust. Konkursikomisjoni liikmed ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu ning kandidaat lubati vestlusvooru. Seejärel läbiviidud salajase hääletamise tulemusel valiti M.M. Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale. Hiljem on selgunud, et komisjoni liikmed küll möönsid, et kandidaat ei sobi ametikohale kuna ei vasta esitatud nõuetele, kuid et lepinguga saab määratleda tema ametisolek kuni järgmise konkursi korraldamiseni. Lohusuu Vallavalitsus kinnitas 29.05.2002a. korraldusega nr 107-k M. M. Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale. Töölepingu tähtaja osas sätestati töölepingu punktis 1.3: „kuni Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale korraldatava konkursi tulemuste ja direktori kinnitamiseni vallavalitsuse poolt', On ilmne, et kuna Lohusuu Vallavalitus oli juba oma 29.05.2002a. korraldusega nr 107-k Lohusuu Põhikooli direktoriks kinnitanud M. M., siis töölepingu punktis 1.3 peeti silmas just järgmise konkursi tulemuste kinnitamist (ja direktori kinnitamist ametikohale, kes vastab haridusministri määrusega kehtestatud tingimustele). Seda seisukohta kinnitab kujukalt ka fakt, et töölepingu punkti 1.3 sõnastusest ei tulene, et direktoriks kinnitatakse just M. M. Lohusuu Vallavalitsuse poolt kinnitatud konkursi korra punkt 34 välistas töölepingu sõlmimise vallavanema poolt, kui enne töölepingu sõlmimist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad töölepingu sõlmimise. Käesoleval juhul ilmnesid takistused aga juba varem (kuna kanditaat ei vastanud konkursi tingimustele), kuid konkursikomisjon valis oma ebapädeva õiguslike teadmiste tõttu M. M. põhikooli direktoriks. Nimetatud töölepingu tähtaja ja M. M. kvalifikatsiooninõuetele mittevastavuse küsimuses juhtis Lohusuu Vallavalitsuse tähelepanu ka Haridus- ja Teadusministeeriumi Järelevalveosakond, kes nõudis olukorra lahendamist Lohusuu Vallavalitsuse poolt. Lohusuu Vallavalitsus arutas nimetatud küsimust 06.10.2003a. istungil ning olukord otsustati lahendada töölepingu lõpetamisega ning M. M. töölepingu sõlmimisega Lohusuu Põhikooli direktori kohusetäitjana 2004 juunikuuni. Seda fakti tutvustasid kostjale nii Lohusuu vallavanem U.S., selleaegne Lohusuu vallasekretär J. K. kui ka Lohusuu Vallavolikogu esimees T. K.. M.M. möönis, et teab, et ei vasta eeltoodud kvalifikatsiooninõuetele ning oli nõus lahendama olukorda Lohusuu Vallavalitsuse poolt pakutud variandis. Lohusuu Vallavalitsus kuulutas 2005a. välja uue konkursi Lohusuu Põhikooli direktori ametikoha täitmiseks ning kinnitas konkursi tulemustest tulenevalt 24.08.2005a. Lohusuu Põhikooli direktoriks H.E. Lohusuu vallavanem andis välja 0L09.2O05a. käskkirja nr 21.1-1.2/017 „M. M. tähtajalise töölepingu lõpetamine", mille punkti 1 kohaselt lõpetas Lohusuu Põhikooli direktori k.t M.M. tähtajaline tööleping nr 97, 02.septembril 2005 TLS § 77 lg 1 alusel seoses Lohusuu Põhikooli direktori ametisse kinnitamisega.
Lohusuu vallavanema 01.09.2005a. käskkiri nr 21.1-1.2/017 on põhjendatud, seaduslik ning ilma kaalutlusvigadeta. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega käsitletud neid asjaolusid, mis tingisid töölepingu lõpetamise selles fikseeritud alustel. Lohusuu Vallavalitsus on järginud TLS § 77 lg 1 ja 3 ning maksnud hüvitist etteteatamistähtajast puudu jääva 13 tööpäeva eest. Õigusaktidele vastavat põhikooli direktorit, mis mitte ei olnud tema õigus aga ka kohustus. Kostja töötas faktiliselt direktori kohusetäitjana (s.o. TLS § 27 lg 2 p 1 mõttes), s.o. täitis teatud tööülesandeid, kuni teatud tingimuse saabumiseni, s.o. uue direktori ametisse kinnitamiseni. Hageja palub tunnustada M. M 'ga töölepingu lõpetamise seaduslikkust 02.09.2005. Tunnustada hageja õigust mitte ennistada kostjat Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale ning välja mõista kostjalt menetluskulud. Töövaidluskomisjoni otsus Töövaidluskomisjon oma 25. oktoobri 2005 otsusega tunnistas ebaseaduslikuks M. M. ja Lohusuu Vallavalitsuse vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine 02.septembril 2005.a. Töölepingu seaduse § 77 lõige 1 järgi ning ennistas M. M. Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale. Töövaidluskomisjoni otsuses selgitati pooltele, et otsusega mittenõustumisel on vaidluse pooltel õigus pöörduda hagiavaldusega sama töövaidluse läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kostja vastus Kostja oma 09. jaanuari 2006 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ning palub kohaldada aegumist, kuna kohtusse esitatud hagi on esitatud hilinemisega ja jätta hagi läbi vaatamata. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 01. novembril 2005. Kohtusse esitatav hagi postitati 02. detsembril 2005. Hageja tunnistab, et kohtusse esitatud hagi on esitatud hilinemisega. Kostja on tööle ennistatud, mille kohta on ka käskkiri tehtud. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega ning hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2 000 krooni.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et haginõue on aegunud ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel oli kostja tööle võetud Lohusuu Põhikooli direktorina. Tööleping lõpetati TLS § 77 lg 1 alusel. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise seaduslikkuse ning Töövaidluskomisjon oma otsusega tunnistas ebaseaduslikuks M. M. ja Lohusuu Vallavalitsuse vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine 02.septembril 2005.a. Töölepingu seaduse § 77 lõige 1 järgi ning ennistas M. M. Lohusuu Põhikooli direktori ametikohale. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine seaduslikuks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, kuna hagiavaldus on esitatud tähtaja möödumisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.
Kooskõlas TsÜS § 136 lg 1 tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega; sama paragrahvi lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Vastavalt TsÜS § lg 1 kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Töövaidluskomisjoniotsuse sai Lohusuu Vallavalitsus kätte 01. novembril 2005, mis oli teisipäev. Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega saabus hagiavalduse esitamise tähtaeg 01. detsembril 2005, mis oli neljapäev. Lohusuu Vallavalitsuse hagiavaldus on kohtus registreeritud 05. detsembril 2005. Hageja väidab, et hagiavaldus postitati 02. detsembril 2005 ning esitas kohtule postitamise kviitungi nr. 040808060, millel on märgitud saajaks Ida Viru Maakohus ja aadress ning saatjaks Iisaku Vallavalitsus. Kviitungil ei ole postitamise kuupäeva ja märget, milline on kirja sisu. Kostja palub kohaldada aegumist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotles oma vastuses ja kohtuistungil aegumise kohaldamist. Kohtuistungil kinnitab hageja esindaja, et postitamine ei saanud toimuda 01.12.2005, kuna maksmata oli riigilõiv ja nõustub, et et nõue on esitatud tähtaja möödumisel. Kohtusse esitatud hagiavaldus on esitatud tähtaja möödumisel ning seega aegunud. Kuna kohus kohaldab aegumist ei lahenda ta asja sisuliselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 05. detsembril 2005. Hagiavaldus jäeti rahuldamata. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 2 000 krooni. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Seega leiab, kohus, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on mõistlik ja taotlus õigusabikulude väljamõistmises kuulub rahuldamisele.
Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.