Xxxxkaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 11.10.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Alan Biin, e-post [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets, büroo asukoht Narva mnt 7D Tallinn, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxxkaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 11.10.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 11.10.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv.
1.Kohtutäitur Marek Laanemets algatas Jaak Hoffarti 03.06.2016 täitmisavalduse alusel Kaebaja suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 214-60747. Kaebaja on 15.06.2016 Harju Maakohtu 31.05.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-1518584 esitanud määruskaebuse.
2.02.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 08.09.2016. Kaebuse esitaja sai otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse kätte 05.09.2016 ning kinnitas kättesaamist e-kirjaga.
3.02.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 06.09.2016. Kaebuse esitaja sai otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse kätte 05.09.2016 ning kinnitas kättesaamist e-kirjaga.
4.09.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 13.09.2016.
5.09.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 15.09.2016.
6.09.09.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles määrati vabatahtliku täitmise ajaks 17.09.2016.
7.09.09.2016 laps haigestus ja oli 12.09.2016 lastearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt kuni 18.09.2016.
8.15.09.2016 esitas kaebuse esitaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125 koos taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ning kohtutäituri otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tühistamiseks.
9.Kohtutäitur jättis 11.10.2016 otsusega täiteasjas nr 014/2016/1125 kaebaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäituri abi Annika Punnar edastas kohtutäituri otsuse kaebuse esitajale 21.10.2016 e-kirjaga.
10.Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur ei saa kohtulahendi sundtäitmisel lähtuda ainult sissenõudja huvidest ja täitedokumentidest, vaid peab arvestama ka lapse õiguste ja huvidega.
11.Kaebuse esitaja ei nõustu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kohtutäitur ei ole kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaegade jooksul. Kohtutäitur ei arvestanud lapse haigestumisega alates 09.09.2016. Kohtutäitur ei ole tuvastanud kaebuse esitaja teadlikku takistavat tegevust ning kaalunud, kas sunniraha määramine aitab/ei aita lapse ja teise vanema kohtumisele kaasa. Igakordsel sunnirahal ja selle suurusel peab olema realistlik ja tegelikult saavutatav eesmärk, kuna kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist isikute õigustesse. Kohtutäitur ei ole proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtnud kaebuse esitaja majanduslikku seisundit. Kaebuse esitaja on riigi õigusabi saaja, kelle majanduslikku olukorda on kohus kontrollinud. Kohtutäituri määratud sunnirahad 25 000 eurot ulatuses mõjutavad lõppastmes lapse ja temaga kooselava kaebuse esitaja majanduslikku heaolu ja toimetulekut ülemääraselt.
12.Kohtutäitur leiab kaevatavas otsuses, et kaebaja taotleb täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur tsiteerib ainult ühte osa kaebuse esitaja 15.09.2016 kaebusest kohtutäiturile ning leiab, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna samasisulised kaebused on kohtutäitur 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsutega lahendanud. Kohtutäitur jätab kaevatavas 11.10.2016 otsuses tähelepanuta kaebuse esitaja 15.09.2016 kaebuses toodud väite, mille kohaselt sunniraha määramine olukorras, kus kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas, näitab iseäranis vastutustundetut suhtumist. Kohtutäitur ei ole 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsutes
sisuliselt lahendanud kaebuse esitaja sellekohast kaebust. Kohtutäitur ei oleks ta saanudki lahendada kaebust selle kohta, et kohtutäitur ei ole kontrollinud kohtumääruse täitmist, sest kaebus puudutas suhtlemist ajavahemikul 08.09.2016 kuni 17.09.2016. kohtutäitur on jätnud tähelepanuta asjaolu, et alates 09.09.2016 jäid kohtumised ära lapsest olenevate põhjustel, nimelt oli laps haige.
13.Kohtutäitur ei ole sunniraha määramise hoiatustes märgitud tähtaegadel kontrollinud kohtulahendi täitmist ega kindlaks teinud, et kaebaja väidetavat suhtlemise takistamist. Kuna kohtutäitur ei ole vastavat kontrolli teostanud, ei saanud ta ka tuvastada, et kaebuse esitaja talle sunniraha määramise hoiatustes märgitud ajal on takistanud isal lapsega kohtulahendis märgitud ajal, kohas ja viisil suhelda. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja rõhutas kaebuses, et kohtutäitur ei ole kohtumääruse täitmist kontrollimas käinud, ei pööranud kohtutäitur 11.10.2016 otsuses sellele kaebaja olulisele väitele mingit tähelepanu. Kaebaja kinnitas kohtutäiturile 15.09.2016 esitatud kaebuses, et ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks, kohtutäitur on jätnud kaebuse esitaja väited tähelepanuta ega selgita, kuidas on kindlaks teinud, et suhtlemist ei ole toimunud kaebuse esitaja tegude või tegevusetuse tõttu.
14.Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur ei ole TMS § 179 lg 1 kohaselt läbi viinud suhtluskorra täitmise kontrolli kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks.
15.Kohtutäitur jättis sisuliselt läbi vaatamata kaebuses toodud väited, et kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub on ebaseaduslik ja et täitur ei arvesta lapse huvidega täitemenetluses, muu hulgas seda, et täitetoimingute ja täitemenetluse läbiviimisel peab esmajärjekorras olema tagatud lapse turvatunne. Kaebuse esitaja kirjutas 15.09.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses, et lapsel esinesid peale sissenõudjaga kohtumist oksendamised jm tervisehädad, mis näitas selgelt, et laps oli stressis, kuid kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata.
16.Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud tema 15.09.2016 esitatud kaebuse tervikuna läbi vaatama kõigi selles esitatud väidete osas.
17.Kaebuse esitaja leiab, et täitemenetluses sellisel määral sunniraha määramine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest kaebuse esitaja on rõhutanud, et tal ei ole piisavat sissetulekut ning temalt raha välja nõudes kahjustatakse lapse heaolu, millest tulenevalt kohtutäitur oleks pidanud tema kaebuse läbi vaatama. Kohtutäitur tugineb kaebuse läbi vaatamata jätmisel TMS §-le 217. TMS § 217 lg 6 sätestab juhud, mis minetavad kaebeõiguse, kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendusel, et samasisulised kaebused on juba varem läbi vaadatud, TMS § 217 ei sätesta. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus kohtutäitur käsitleb sunniraha määramise hoiatust täitedokumendina ning on määranud sunnirahasid ülemäärasel kujul ja suuruses, nimelt on kohtutäitur sarnased hoiatused sundtäitmisele andnud, tuleks kaebus kindlasti sisuliselt läbi vaadata.
18.Lähtudes eeltoodust palub avaldaja tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 11.10.2016 otsus täiteasjas nr 014/2016/1125 ning jätta menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjenduse
19.Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Puudutatud isik I (sissenõudja) avaldas järgnevat.
20.Puudutatud isik I ei tea asjaolusid, mis annaksid aluse asja menetlusse võtmise vastuväideteks, aga taotleb avalduse läbi vaatamata jätmist, kuna kaebaja avaldus sisaldab otsest valeinformatsiooni ja suhtluskorra takistamine ning kohtumääruse mittetäitmine jätkub tänase
päevani. Kaebajale antud riiklik õigusabi on viinud menetlusõiguse pahatahtliku kasutamiseni, kohtu eksitamise ning suhtluskorra täitmata jätmiseni, otsitud põhjusteni mis kestab senini.
21.Puudutatud isik I palub jätta asi läbi vaatamata või kui kohus otsustab siiski asja läbi vaadata siis taotleb puudutatud isik I jätta kohtutäituri otsus tühistamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta Xxxx kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
22.Kohtutäitur jääb oma 11.10.2016.a. seisukoha juurde. Avaldaja kaebused on identsed ning sisuliselt täituri poolt ka läbi vaadatud ning otsusega lahendatud.
23.Avaldaja väidab, et kohtulahend, mida kohtutäitur täidab, on ebaseaduslik. Kohtutäitur on korduvalt andnud hinnangu, et täitedokumendiks olev kohtulahend on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohtustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga.
24.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-69-11 leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi täitedokumendi täitmiseks. Täitemenetluse käigus on avaldaja kohtutäituriga ühendust võtnud ning käinud kaks korda täituri vastuvõtul (14.09.2016.a. ja 28.09.2016.a.), mille käigus on avaldaja mõlemal korral kinnitanud, et isa ei ole lapsega kohtunud kaheksa kuud ning seetõttu ei soovi avaldaja, et laps isaga kohtuks tingimustel, mis on lepitusmenetluse lõpetamise määrusega kindlaks määratud.
25.Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse käigus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumääruse täitmiseks ning täitmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Pooled ei vaidle selle üle, kas lapsega suhtlemine toimus või mitte. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka avaldaja. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist täitemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, kas täitur on isiklikult käinud kontrollimas kas laps on lasteaias või mitte. Kohtutäitur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust. Lapse ema poolt määruse täitmisest keeldumine tähendabki suhtluskorra rikkumist. TMS § 179 lg 2 määratleb, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 26 ülalmärgiga 1 sätestatud korras. Sisuliste vastuväidete korral on kohaseks meetmeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
26.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
27.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe.
28.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
29.Kohus lähtub asja lahendamisel esialgsest kaebusest, mille võlgnik esitas kohtutäiturile. Sissenõudja ei saa enda kohtusse esitatavat kaebust laiendada asjaoludele ja väidetele, mida ta enda esialgses kaebuses ei esitanud. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
30.Kohtutäitur jättis enda otsusega avaldaja kaebuse osaliselt läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäitur on juba samasisulised kaebused varasemate otsustega lahendanud.
31.Avaldaja oli esialgses (täiturile esitatud) kaebuses seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 014/2016/1125 tuleb lõpetada, kuivõrd kohtumäärus, millest kohtutäitur lähtub, on ebaseaduslik ja sundtäitmisel on jõustumata kohtulahend. Kohtutäitur jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd leidis, et viidatud väite on kohtutäitur juba 21.06.2016.a, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega lahendanud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga. Kohtutäitur on teinud ülalviidatud kuupäevadel otsused, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebused, andes selgitused ja hinnangu ka selle osas nagu täidaks ta jõustumata kohtulahendit ning jättis kaebused rahuldamata (tl 214-223). Täiendavalt märgib kohus, et Xxxx esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 21.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125 (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus andis selles tsiviilasjas täitemenetluse algatamisele omapoolse hinnangu, tuvastades 28.03.2017.a asja lahendavas määruses (jõustus 27.04.2017.a), et täitemenetlust on alustatud kehtiva täitedokumendi alusel, täidetud olid ka muud täitemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et seega on vaidlus täitemenetluse täiteasjas nr 014/2016/1125 alustamise põhjendatuse üle lahendatud. Seega on kohtutäitur jätnud kaebuse selles osas õigesti läbi vaatamata.
32.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutäituri otsust ka põhjusel, et kohtutäitur ei ole isiklikult kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramiste hoiatustes antud tähtaja jooksul. Oma esialgses kaebuses kohtutäiturile on avaldaja esile toonud, et sunniraha määramine olukorras, kus kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas, näitab iseäranis vastutustundetut suhtumist ja oma ametiseisundi kuritarvitamist. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas kohtutäitur teostas üldse sunniraha määramisel diskretsiooni ning kas ta ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise kui ka sunniraha määramise osas olema sunniraha otsuses jälgitav.
33.Kohtul ei ole õigust asuda kohtutäituri asemel hindama faktilisi asjaolusid – muu hulgas seda, kas vanem reaalselt takistas teisel vanemal lapsega kohtumist või mitte. Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
34.Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas otsuse tegemisel võis esineda ka täituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. Asja materjalidest nähtub, et täiteasjas nr 014/2016/1125 on kohtutäitur Marek Laanemets teinud 02.09.2016 kaks ja 09.09.2016 kolm ja erinevat otsust kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust (tl 13-29). TMS § 261 kohaselt on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte TMS paragrahvis 10 sätestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.
35.Asja materjalidest ja menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt ilmneb, et kohtutäitur on teinud sunniraha hoiatused ja sunniraha määramise otsused sisuliselt ühes dokumendis. Seda, et asjas oleks tehtud kohased ja põhjendatud sunniraha määramise otsused, asja materjalidest ei nähtu. Kohus teostas 01.06.2017 kohtutäituri ärakuulamise telefoni teel, et välja selgitada, kas kohtutäitur käsitleb enda poolt koostatud dokumente nimega „Otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus“ ainult hoiatusena või ka sunniraha määramise otsusena. Kohtutäitur Marek Laanemetsa abi Annika Punnar selgitas kohtule, et täituri hinnangul on hoiatus sunniraha kohaldamiseks võlgnikule tehtud juba täitmisteates ning „Otsust kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust“ on kohtutäitur käsitlenud ikkagi sunniraha määramise otsusena.
36.Riigikohtu üldkogu on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 tehtud määruses asunud seisukohale, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud.
37.Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine jälgitavsellest ei nähtu täituri poolt tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise osas (sh rikkumise aset leidmine ja selle põhjused) ega ka see, millest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud määrata sunniraha just sellises suuruses. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Veelgi enam – otsus sunniraha määramise kohta on tehtud etteulatuvalt olukorras, kus kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud ja ei ole veel isegi teada, kas võlgnik täidab oma kohustused kohaselt või mitte. Kohus leiab, et võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Samuti peab sunniraha otsusest nähtuma kohtutäituri poolse diskretsiooni teostamine. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente või esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sisuliste vastuväidetega. Käesoleval juhul sellised põhjendusi kohtutäituri sunniraha määramise hoiatusest/otsusest ei nähtu, mistõttu kohtutäituri otsus tuleb selles osas tühistada ja kohustada teda tegema uus motiveeritud otsus.
38.Avaldaja on heitnud täiturile ette ka seda, et kohtutäitur ei ole sunniraha määrates arvestanud lapse huvidega ning rikkus proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Sealjuures on avaldaja viidanud, et talle on kaebuse kohtule esitamise ajaks tehtud sunniraha otsuseid kokku ligikaudu 25 000 euro ulatuses. Kohus nõustub, et sunniraha otsusest peaks selguma, kuidas kohtutäitur on jõudnud arusaamisele, et järjekordne sunniraha määramine mõjutab lapsega koos elavat vanemat suhtlemise takistamisest hoiduma ning mille alusel on ta sunniraha suuruse kindlaks määranud.
39.Kohus ei nõustu avaldaja vastuväidetega osas, milles avaldaja heidab täiturile ette, et täitur ei käinud isiklikult suhtluskorra täitmist või rikkumist kontrollimas. Kohus leiab, et kohtutäituril ei ole kohustust viibida isiklikult iga lapse ja lahuselava vanema ärajäänud kohtumise juures ja seda isiklikult kohapeal fikseerida. Kohtutäitur saab lapsega koos elava vanema suhtlemist takistavat tegevust tuvastada ka tema kasutuses olevate muude tõendite abil.
40.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus on käesolevas määruses tuvastamist leidnud asjaoludel osaliselt õigusvastane ja tuleb osaliselt tühistada. Sellele vaatamata juhib kohus menetlusosaliste tähelepanu sellele, et vaidlustatud otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused, mille tühistamist võlgnik enda algses kaebuses nõudnud on, on jätkuvalt käsitletavad vabatahtliku täitmise tähtaja määramise ja sunniraha määramise hoiatusena. Seega tuleb kohtutäituril kaaluda kõiki asjaolusid ning langetada uus motiveeritud otsustus sunniraha määramise või mittemääramise osas. Seega ei ole välistatud antud hoiatustele tuginedes siiski sunnirahade määramine, kui täitur seda õigeks peab ja enda otsust kohaselt motiveerib.
41.Vaatamata kaebuse osalisele rahuldamata jätmisele juhib kohus avaldaja tähelepanu sellele, et asja materjalidest nähtuvalt keeldub avaldaja põhimõtteliselt ja pahatahtlikult jõustunud kohtulahendit täitmast. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, või kahjustama last, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda, samuti võib kohus PKS § 143 lg 3 tulenevalt lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Avaldaja väited lahuselava vanema võimaliku vägivalduse kohta ei ole senises kohtumenetluses tõendamist leidnud. Juhul, kui tõepoolest on lapsele kohtumine isaga mingil põhjusel vastunäidustatud, tuleb lapse emal esitada kohtule PKS § 143 lg 3 kohane avaldus ja taotleda esialgset õiguskaitset. Senine avaldaja käitumine täitemenetluses on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ega ole mitte kuidagi avaldaja ja puudutatud isiku ühise lapse huvides.
42.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid eraldi ei käsitle. II Tsiviilasja hinna määramine
43.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
44.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
45.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
46.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.