TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ole ta võimeline ennast esindama ega osalema õigusdokumendi koostamisel, kuna ei suuda väljendada oma soove. Avaldaja taotleb määrata AS eestkostjaks tema poeg, kes elab koos eestkostet vajava isikuga. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. XXX kuulas kohus ära puudutatud isiku AS. AS ei olnud võimeline oma tahet avaldama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PKS § 95 lg 1 alusel teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga ja vahetu mulje põhjal on tõendatud vajadus seada eestkoste AS`le. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis XXX on ekspert JE jõudnud järeldusele, et AS ei suuda tulenevalt temal esinevast psüühika ja neuroloogiahäirest – segatüüpi XXX, peaaju infarktijärgne afaasia – kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega juhtida neid. Arvestades eestkosteasutuse arvamust ja ka AS tervislikku olukorda, peab kohus põhjendatuks seada eestkoste eestkostetavale maksimumtähtajaks, s.o. kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Tulenevalt TsMS § 526 lg 2 p-s 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike 2 p 4 alusel ka tehingud, mida piiratud teovõimega isik võib ilma eestkostja nõusolekuta teha. Kohus on seisukohal, et AS`l ei ole lubatud teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5 peab kohus vajalikuks seada eestkoste eestkostetavale tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et ta on tunnistatud valimisõiguse suhtes teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega. Kohus asub seisukohale, et AS eestkostjaks tuleb määrata tema poeg AS, kes kohtu hinnangul on sobivaks isikuks AS`le eestkostjaks ning tulenevalt PKS § 98 lg 1 sätestatust on eestkostetava seaduslik esindaja. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.