Xxxxhagi XxxxAS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5 671,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), määratud esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
erakorralise töölepingu
Kostja XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Tuvastada XxxxAS poolt 16.11.2016 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Lõpetada Xxxxja XxxxAS vahel 05.08.2016 sõlmitud tööleping alates 30.11.2016.
3.Välja mõista XxxxAS-ilt Xxxxkasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 670,17 eurot ja viivis tasumata hüvitiselt (670,17 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.06.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxx(hageja) esitas 29.11.2016 avalduse töövaidluskomisjonile (TVK), milles palus tuvastada tema ja XxxxAS (kostja) vahel 05.08.2016 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja välja mõista hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega kolme kuus keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 2 alusel. TVK jättis 18.01.2017 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 20.02.2017 hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.08.2016 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle saiatoodete kaalumisruumi liinioperaatori ametikohale. Hageja töötas ühe vahetuse kaalumisruumis, peale mida kostja suunas hageja teisele tööle liinile nr 2 sellel töökohal töötajate puudumise põhjendusega. Uus töö kujutas endast liini taga kahe rosina käsitsi saia sisse panemist. Kostja seisukoht, et töö liinil nr 2 oli ajutise iseloomuga on ebaoluline, kuna hagejat sellest enne liinile nr 2 asumist ei teavitatud ning hageja täitis pooltevahelisest töölepingust tulenevaid tööülesandeid. Kui hageja asus tööle liinile nr 2, siis keegi ei teatanud talle, et uus töö on ajutise iseloomuga. Töö alustamisel liinil nr 2 kostja hagejaga uut töölepingut ei sõlminud ega muutnud kirjalikult ka 05.08.2016 töölepingut, et töö väidetavat tähtajalisust kajastada. Seega hageja suunati tööle liinile nr 2 pooltevahelise 05.08.2016 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Olukorras, kus kostja pakkus hagejale väidetavalt ajutise iseloomuga tööd, lasus kostjal kohustus vormistada kirjalikult kas pooltevahelise 05.08.2016 töölepingu muutmine, millega oleks kajastatud pakutava töölepingu ja töö ülesannete ajutilisust või alternatiivselt öelda pooltevaheline 05.08.2016 tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles ning sõlmida hagejaga uus tööleping ajutise iseloomuga töö tegemiseks liinil nr 2, et kajastada korrektselt pooltevahelist töösuhet. Kostja teatas hagejale 16.11.2016, et ta on sunnitud pooltevahelise töölepingu lõpetama TLS § 86 lg 1 alusel alates 30.11.2016, kuna töö liinil nr 2 oli ajutise iseloomuga ja seotud eritellimusega ning lõppes ja hagejale ei ole teist tööd pakkuda. Hageja märgib, et töölepingu lõpetamist katseajal tööga mitte hakkama saamise põhjendusel oleks kostja pidanud hindama liinil nr 2 tehtud töö põhjal, kuna hageja tegi vastavat tööd 05.08.2016 töölepingu alusel. Liinil nr 2 tehtud töö suhtes kostja pretensioone esitanud ei ole ega ole sellele lepingu ülesütlemise põhjendamisel ka viidanud. Kostja põhjendused kaalumisruumis antud tööülesannete täitmisega mitte hakkama saamise suhtes on ebaobjektiivsed. Hageja katseaega ei saa lugeda ebarahuldavaks, kuna liinil nr 2 sai ta töölepingujärgsete ülesannete täitmisega hakkama. Hagejale pakutava ajutise iseloomuga töö lõppemine pole õiguslik alus tähtajatu töölepingu ülesütlemiseks katseajal. Hageja leiab, et kostja ütles töölepingu üles õigusvastaselt, kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus alus, sest hageja oli täitnud oma töökohustusi liinil nr 2 hästi ning pooled ei olnud eraldi kokku leppinud ega töölepingut kirjalikult muutnud tööülesannete väidetava tähtajalise täitmise suhtes. Kostja ei pakkunud hagejale rosina panekute töö lõppemise ja töölepingu ülesütlemise vahelisel ajal enam kordagi võimalust kaalumisruumi tööd uuesti proovida.
Kostja viited vahetusjuhi Xxxx29.12.2016 iseloomustusele hageja kohta nagu poleks hageja väidetavalt ka rosinate saia sisse paneku tööga hakkama saanud on käesoleval juhul asjakohatud, kuna 16.11.2016 töölepingu ülesütlemise avalduses pole kordagi vastavale asjaolule viidatud, mistõttu ei saa seda käsitleda ka töölepingu ülesütlemise aluse ega põhjendusena. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuvalt sai hageja hakkama rosina saia sisse panekuga ning töölepingu ülesütlemise põhjus oli ainult töö ajutine iseloom, millest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma. Hageja palub tuvastada 05.08.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping alates 30.11.2016 TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja palub TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2 010,51 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis kohtuotsusega väljamõistetud hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni otsuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt pidi hageja poolte vastastikusel kokkuleppel asuma tööle kaalumisruumi liinioperaatorina. Hageja viibis 05.08.2016 tööl päevasel ajal kell 11.00 kuni 19.00, mil talle muuhulgas tutvustati tootmist, sisekorraeeskirju ja ohutusjuhendeid. Hageja sobivust hinnati 10.08.2016 õhtul alanud vahetuses. Hindamise tulemusena kostja tuvastas, et hageja ei ole suuteline kaalumisruumis töötama, sest tegutses väga aeglaselt ja pidevalt eksis suurelt kaalutava aine kogustega, pannes niiviisi ohtu kogu tootmistsükli. Kostja otsustas aga hagejale vastu tulla ja pakkus talle lihtsamat tööd teisel liinil, kus töötaja kiirus ja täpsus ei olnud sedavõrd kriitilise tähtsusega kui kaalumisruumis või mõnel muul tavaliinil. Mainitud lihtsam töö kujutas endast ühe konkreetse tellimuse täitmist (rosinate saia sisse panek) ning oli seetõttu ajutise iseloomuga. Hageja teadis, et talle pakutud nn asendustöö on ajutine. Vahetusejuhi Xxxx29.12.2016 kirjutatud iseloomustusest nähtub, et ka ajutine asendustöö ei olnud kostjale jõukohane, sest hageja oli sellegi jaoks liiga aeglane ja vajas teiste töötajate abi. Kuid taas tuldi kostjale vastu ja lasti tal tööd jätkata kuni vastava tellimuse täitumiseni. Asjaolu, et nn asendustöö kohta ei vormistatud poolte vahel kirjalikku kokkulepet, pole antud juhul oluline. Lepingu lisaks olev ametijuhend kehtis nii hageja esialgsel tööl kaalumisruumis kui hilisemal nn asendustööl rosinatega. Ametikoha muutust lepingu mõttes ei toimunud ja selles osas lepingut muuta ei olnud mitte mingit tarvidust. Tähtsust omab see, et hageja ei sobinud töötama kiire ja täpse liinioperaatorina. Ajutisel asendustööl hädapäraselt hakkamasaamine ei ole tõlgendatav katseaja eduka läbimisena. Töölepingu ülesütlemine vastab katseaja eesmärgile ja on õiguspärane. Kostja ei nõustu, et seoses asendustöö ajutise iseloomuga oleks tulnud lepingusse ka vastav muudatus sisse viia, mitte jätta kehtima tähtajatu tööleping. Tähtajatu lepingu kehtimajäämine oli tegelikult hagejale kasulik, sest oleks näiteks võimaldanud talle veel mingit kergemat tööd pakkuda, kui sellist oleks pärast nn rosinatööd juurde tekkinud. Alusetu on hageja etteheide, et pärast ajutise töö lõppemist ei pakutud hagejale uut võimalust kaalumisruumis liinitööd proovida. Hageja oskamatu töö oleks kaasa toonud ohu kogu tootmisprotsessile.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.08.2016 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle liinioperaatori ametikohale alates 05.08.2016 (lk 10 – 11). Liinioperaatori tööülesanded sätestab liinioperaatori ametijuhend (TVK toimiku lk 40). Töölepingu p-s 1.1 leppisid pooled kokku katseajas 4 kuud. Algul pandi hageja tööle kaalumisruumi, kuid seejärel suunati ta tööle liinile nr 2, kus hageja pidi panema käsitsi rosinaid saia sisse. Kostja teatas hagejale 16.11.2016 töölepingu ülesütlemisavaldusega, et ta ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 86 lg 1 alusel alates 30.11.2016 (lk 12). Hageja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättesaamist vaidlustanud. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest hageja on tulnud liinil nr 2 tööga toime ja temale liinil nr 2 pakutud ajutise iseloomuga töö lõppemine ei ole õiguslik alus tähtajatu töölepingu ülesütlemiseks katseajal. Samuti ei olnud hageja teadlik, et töö liinil nr 2 on ajutine ja töö ajutisus pidi olema kajastatud pooltevahelises töölepingus. Kostja vaidleb hagile vastu.
6.Esmalt käsitleb kohus hageja väidet, et kostja pidi sõlmima hagejaga uue töölepingu seoses hageja liinioperaatori ametikohalt üleviimisega tööle liinile nr 2 või muutma kirjalikult 05.08.2016 töölepingut, et kajastada liini nr 2 töö tähtajalisust. Hageja väidab, et ta ei teadnud, et töö liinil nr 2 on ajutine. 05.08.2016 tähtajatu töölepingu alusel asus hageja kostja juurde tööle liinioperaatori ametikohale. Seejärel viidi hageja üle tööle liinile nr 2, kus ta pidi käsitsi panema rosinad saia sisse. Kohus ei nõustu hagejaga, et pooled pidid sõlmima uue töölepingu seoses hageja üleviimisega liinile nr 2. Pooled võisid muuta sõlmitud lepingut ametikoha osas. TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohtu hinnangul võib töölepingu muutmine toimuda ka suuliselt. Kohtu ette toodud asjaoludest võib järeldada, et pooled muutsid töölepingut konkludentselt selliselt, et kostja viis hageja liinioperaatori ametikohalt üle tööle liinile nr 2 ja hageja asus tööd tegema liinil nr 2. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ta ei teadnud, et töö liinil nr 2 on ajutise iseloomuga. Juba TVK-le 29.11.2016 esitatud avalduses (TVK toimiku lk 7 – 8) märgib hageja, et oktoobris 2016 sai ta teada, et töö liinil nr 2 on ajutine. Seda kinnitas hageja ka TVK 11.01.2017 istungil (TVK toimiku lk 5 – 6).
7.Pooled leppisid 05.08.2016 töölepinguga katseajas. Katseaja eesmärgi sätestab TLS § 6 lg 1, millest nähtub, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 12 avaldanud seisukohta, et tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda.
8.Asja materjalidest nähtub, et hageja alustas kostja juures tööd liinioperaatorina ja kuivõrd ta ei saanud liinioperaatori tööga hakkama, viidi hageja üle tööle liinile nr 2, kus ta pidi käsitsi panema rosinad saia sisse. Kuigi kohus tuvastas, et pooled muutsid 05.08.2016 töölepingut ametikoha osas, ei õigusta üldjuhul töölepingu tingimuste muutmine töösuhte kestel uue katseaja kokkuleppimist. Samas on kohus seisukohal, et kui töötaja asub katseajaga tööle ja täidab tööülesandeid mitmel töökohal ja tööülesanded on igal töökohal erinevad, tuleb töötaja teadmised, oskused ja võimed teha tööd hinnata küll kogu katseaja jooksul, kuid arvestada seejuures tööga toimetulekut iga töökoha osas eraldi.
Asjaolu, et hageja ei sobinud liinioperaatori tööd tegema on tõendatud Xxxxpoolt hagejale antud iseloomustusega (lk 42) ja selgitusega TVK 11.01.2017 istungil (TVK toimiku lk 5 – 6). Hageja iseloomustusest ja Xxxxpoolt TVK istungil antud selgitustest nähtub, et kui hageja tuli tööle tooraine kaalumisse, pani T. Kikas hageja kogenud töötaja kõrvale õppesse. Siis tekkis probleem, et hageja ei saa temast aru, kuidas seda tööd teha. Järgmise vahetuse jooksul T. Kikas õpetas hagejat ise. Hageja pani kogu aeg vale koguse kasti ja arvas, et on õigesti pannud. T. Kikas arvas, et hagejal on nägemisega probleeme ja ta kirjutas hagejale suure numbri musta markeriga paberile ja pani tema ette. Kahjuks pani hageja ikka vale koguse kasti. T. Kikas palus hagejal ikka ja jälle uuesti kaaluda aga ta kas ei saanud aru komakohtadest või ei näinud hästi. Lisaks oli hageja väga aeglane. Õpetamine toimus kaks vahetust. Kohus leiab, et kui kostja oli tuvastanud, et hageja teadmised, oskused ja võimed ei sobi liinioperaatori tööd tegema, oli tal võimalus kohe öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 86 alusel ehk katseaja ebarahuldava läbimise tõttu. Vaatama sellele, et hageja ei ole sobinud liinioperaatori ametikohale ei öelnud kostja töölepingut erakorraliselt üles, vaid pakkus hagejale tööd liinil nr 2, kus hageja pidi panema käsitsi rosinad saia sisse. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja teadmised, oskused ja võimed ei sobinud tegema tööd liinil nr 2. Xxxx poolt hagejale antud iseloomustusest nähtub, et hageja sai tööga liinil nr 2 kuidagimoodi hakkama aga õiget kiirust polnud tal selleski, teised aitasid, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja ei ole täielikult tulnud toime tööga liinil nr 2. Kostja esindaja märkis TVK 11.01.2017 istungil seoses hageja poolt tööga hakkamasaamisega liinil nr 2 järgmist: hageja ei ole midagi valesti teinud, me oleksime töölepingut jätkanud, kuid seda rosina paneku tööd rohkem polnud pakkuda (TVK toimiku lk 5 – 6). Eeltoodust järeldub, et kostja ise möönab, et hageja tuli toime tööga liinil nr 2 ja et hageja teadmised, oskused ja võimed sobisid tööd tegema liinil nr 2. Kuigi kostja viitab 16.11.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses (lk 12) muuhulgas hageja sobimatusele teha liinioperaatori tööd, saab asuda seisukohale, et tööleping lõpetati eelkõige põhjusel, et töö liinil nr 2 lõppes. See järeldub ka kostja esindaja TVK 11.01.2017 istungil antud selgitusest, et kostja oleks hagejaga töölepingut jätkanud, kuid rosina paneku tööd rohkem ei olnud pakkuda. Töö lõppemisele liinil nr 2 viidatakse ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel sel põhjusel, et töö lõppeb, on vastuolus katseaja eesmärgiga TLS § 86 lg 4 kohaselt ja seega ei saanud kostja öelda töölepingut erakorraliselt üles liinil nr 2 töö lõppemise tõttu. Kui kostja ei saanud enam pakkuda hagejale tööd liinil nr 2 töö lõppemise tõttu oli kostjal õigus öelda tööleping üles näiteks TLS § 89 lg 1 alusel, järgides TLS §-s 97 ettenähtud etteteatamistähtaega ning TLS §-des 89 ja 100 sätestatud muid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus seadusest tulenev alus öelda hagejaga sõlmitud tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel. Seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
9.Hageja palub lõpetada 05.08.2016 tööleping alates 30.11.2016. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama sätte lg-st 2 nähtub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Puudub vaidlus, et kostja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 16.11.2016. Ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud 30.11.2016. TLS § 107 lg 2 ning § 97 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu alates 30.11.2016.
10.Hageja nõuab kostjalt hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2 010,51 eurot. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine töötasu oli 670,17 eurot (lk 13). Kohus leiab, et hüvitise suurust tuleb vähendada. Seejuures arvestab kohus sellega, et hageja oli juba oktoobris 2016 teadlik, et töö liinil nr 2 on ajutise iseloomuga ja seega võiks hageja hakata otsima uut töökohta enne töösuhete lõppemist. Samas ei öelnud kostja hagejaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles kohe pärast seda, kui sai tuvastatud, et hageja ei sobi liinioperaatorit tööd tegema. Kostja, käitudes hageja suhtes heauskselt, viis viimase üle tööle liinile nr 2, tagades hagejale võimalust teenida sissetulekut. Kui kostja oleks öelnud töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel (TLS § 89), milleks oleks andnud aluse töö lõppemine liinil nr 2, oleks hagejal olnud õigus saada hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 670,17 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja käitus töölepingut üles öeldes pahauskselt ja sooviga vältida hüvitise maksmist hagejale. Asjaolu, et töösuhete lõpetamisel ei käitunud kostja hageja suhtes pahauskselt kinnitab ka see, et kostja maksis töösuhete lõppemisel hagejale lõpparve ja kompensatsiooni kasutamata puhkusepäevade eest (TVK toimiku lk 19). Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt 670,17 eurot võlaõiguseseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.