TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Kohtukulude jaotus:

Kõik kohtukulud käesolevas avaldaja, L H kanda.

tsiviilasjas

panna

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „11“aprillil 2007.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga,

väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Toimetada käesolev määrus kätte EV Siseministrile. Saata käesolev määrus peale jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Käesolev määrus isiku surnuks tunnistamise kohta jõustub ja kuulub täitmisele kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Edasikaebamise kord:

Vastavalt TsMS §512 võib isiku surnuks tunnistamise määruse peale esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Määruskaebus esitatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

L H esitas kohtule avalduse hagita menetluses nõudega tunnistada surnuks avaldaja abikaasa, T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx.a. Erra vallas). Kohtule laekunud avalduse kohaselt registreeriti T H ja L H abielu 24.novembril 1989.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna Kiviõli filiaalis, mille kohta koostati abieluakt nr.121. Ida – Viru Maakohtu 22.novembri 1999.a. kohtuotsusega (tsiviiltoimik nr.2 – 860 / 1999) tunnistas Ida – Viru Maakohus T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx.a. Erra vallas) teadmata kadunuks alates 06.septembrist 1998.a.. Avalduse kohaselt, lahkus 06.septembril 1998.a. avaldaja, L H, abikaasa, T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx.a. Erra vallas), kodunt ning T H asukoht ei ole ei avaldajale ega ka kellelegi teisele

teada kuni avalduse kohtule esitamiseni. Avaldaja abikaasa, T H, ei ole koju tagasi tulnud kuni käesoleva ajani. Avaldajal puuduvad igasugused andmed T H elusoleku kohta juba üle seitsme aasta. Arvestades teadmata kadunuks tunnistatud isiku, T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx. Erra vallas) tervislikku seisundit on avaldajal täilikult alus arvata, et T H ei ole enam elus. Enne teadmata kadunuks jäämist, so enne 06.septembrit 1998.a., oli T H diagnoositud korduvalt peaaju infarkti (esimest korda 1994.a., hiljem veel 1996.a. ja 1997.a.). Alates 1991.a. põdes T H parema hüppeliigese mädast artriiti, mille tõttu teda opereeriti ja raviti korduvalt. Alates 1997.a. määrati T H II – invaliidsusgrupp. L H asus kohtule esitatud avalduses seisukohale, et tema abikaasa T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx.a. Erra vallas) teadmata kadunud isiku staatus piirab L H seaduslikke õigusi. L H puudub võimalus ainuisikuliselt käsutada abikaasade ühisvara. T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxx.a. Erra vallas) surnuks tunnistamist on avaldajal, L H, vaja abikaasade ühisvara hulka kuuluva korteri notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu sõlmimiseks. Palus avalduse rahuldada ja tunnistada T H (isikukood: xxx, sündinud: 15.märtsil xxxx.a. Erra vallas) surnuks.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, L H, palus kohtuistungil avalduse rahuldada, kuna 06.septembril 1998.a. lahkus avaldaja abikaasa, T H, kodunt ning tema asukoht ei ole kuni kohtuistungi päevani teada. Avaldaja selgitas täiendavalt kohtuistungil kohtule, et ta esitas Ida – Viru Maakohtule avalduse T H teadmata kadunuks tunnistamise nõudes, mille Ida – Viru Maakohus rahuldas. T H oli kadumise ajal haige, tal oli probleeme mäluga. Vahel ei tundnud T H isegi avaldajat ära. T H kodunt kaugel väljas ei käinud, kuid aeg – ajalt käis õues maja ees pingil istumas. Avaldaja mäletab, et T H kadumise päeval oli avaldaja tööl. Kodus oli avaldaja poeg. Õhtul selgitas avaldaja poeg, et ta ei leia enam oma isa, T H, üles. Kella 17. 00 paiku olevat T H veel maja hoovis pingil istunud, kuid kella 20.00 paiku õhtul ei olnud T H enam kusagil. Naabrid olid näinud, et T H oli jalutanud metsa poole, kuid rohkem enam keegi T H näinud ei olnud. 09.septembril 1998.a. tegi avaldaja politseisse avalduse T H kadumise kohta. Kuid ka politsei ei ole T H leidnud. Avaldaja, L H, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja tunnistada T H surnuks, kuna T H äraolek takistab avaldajal korterit vahetamast. 2007.a. mai kuus oleks T H saanud 65 – aastaseks, mille tõttu ei ole tõenäoline, et T H on veel elaks. Muu asjast puudutatud isiku, Kiviõli Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, sotsiaaltööspetsialist, A R, toetas kohtuistungil L H avaldust ja palus avalduse rahuldada. Täiendavalt selgitas sotsiaaltööspetsialist, A R, kohtule, et viimati taotles T H ühekordset toetust 1990.aastate keskpaiku. T H oli probleeme

tervisega, eriti aga jalgade ja mäluga. 1998.a. jõudis Kiviõli Linnavalitsusse informatsioon, et T H on kodunt lahkunud ning teda otsivad taga nii abikaasa kui ka politsei. Vestlusest T H abikaasaga, L H, on sotsiaaltööspetsialist, A R, saanud informatsiooni, et T H on kohtu otsusega tunnistatud teadmata kadunuks. L H on kindel soov taotleda T H surnuks tunnistamist, kuna senini ei ole saadud mingeid andmeid T H elusoleku kohta. Ka on T H surnuks tunnistamist L H vaja selleks, et L H saaks teha kinnisvaraga tehinguid ning kindlaks määrata oma tegelikku perekonnaseisu. Muu asjast puudutatud isiku, Ida Politseiprefektuuri, lepinguline esindaja, teenistusosakonna personali – ja politseikontrollitalituse jurist, E K, toetas kohtuistungil L H avaldust ja palus avalduse rahuldada. Ida Politseiprefektuuri lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et politsei puuduvad andmed selle kohta, et T H oleks langenud kuriteo ohvriks. Samas puuduvad politsei registrites ja andmebaasides igasugused andmed T H elusoleku ja tegevuse kohta, mis annab aluse arvata, et T H on käesolevaks ajaks siiski juba surnud. Muu asjast puudutatud isiku, Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna, lepinguline esindaja, perekonnaseisuosakonna juhataja, R G, toetas kohtuistungil L H avaldust ja palus selle rahuldada. Täiendavalt selgitas perekonnaseisuosakonna juhataja, R G kohtuistungil kohtule, et rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on T H elus, kuid mingeid toiminguid ta ei ole teinud. Samuti on T H vahetamata tänaseks juba aegunud isikut tõendavad dokumendid. Arvestades T H vanust ja tervislikku seisundit asus, perekonnaseisuosakonna juhataja, R G kohtuistungil seisukohale, et kohtuistungi päevaks on T H kindlasti surnud. Oleks T H elus ja viibiks kusagil sotsiaalmajas või muus hoolekandeasutuses, siis oleks see perekonnaseisuosakonnale kindlasti teada. Tunnistaja I D ütluste kohaselt kohtuistungil tundis tunnistaja T H ja avaldajat isiklikult, kuna elas nendega ühes majas. Tunnistaja teadis, et L H mees, T H, oli haige, kuna temal oli olnud insult ja trauma jalgadega. Viimasel aastal ei olnud T H enam peaga kõik päris korras, kuna ta ei tundnud enam tunnistajat ära, kuigi suhtles ja rääkis temaga. 1998.a. (täpset kuupäeva tunnistaja ei mäleta) helistas L H tunnistajale ja küsis, kas tunnistaja ei ole näinud T H, kes on kadunud. Tunnistaja koos L H läksid T H otsima, aga ei leidnud. L H ütles tunnistajale, et keegi oli T H näinud Maidla teel. Läksid sinna ja otsisid ka lähedal olevast metsast, kuid ei leidnud. Tunnistaja teab, et L H andis avalduse politseisse selle kohta, et T H on kadunud ja teda tuleks otsida. Mingeid andmeid tunnistajal T H kohta kuni käesoleva ajani ei ole.

Tunnistaja N H ütluste kohaselt kohtuistungil tunneb tunnistaja L H juba ammusest ajast. 06.septembril 1998.a., tunnistaja tuli just oma vanemate sünnipäevalt, teatas L H tunnistajale, et T H on kadunud. Tunnistaja teada oli T H viimasel ajal haige, kuna tal oli olnud insult ja trauma jalgadega. T H käis karkudega. Halva tervise tõttu ei teinud T H ise midagi. Tema eest toimetas naine. T H ei käinud ka poes, ega ka kusagil mujal väljas. Kui tunnistaja vahel L H külas käis, siis T H küll rääkis tunnistajaga, kuid kas T H tunnistaja ka ära tundis, seda tunnistaja öelda ei oska.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Ida – Viru Maakohtu 22.novembri 1999.a. otsusega (tsiviiltoimik nr.2 – 860 / 1999) (tl.67), millega kohus tunnistas T H teadmata kadunud isikuks alates 06.septembrist 1998.a.. T H ja L H abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.8). L H passi fotoärakirjaga (tl.9). Kohtuteadetega ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“ T H surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmise kohta koos üleskutsega esitada andmeid T H elusoleku kohta (tl.10-11). Rahvastikuregistri andmete väljatrükiga T H kohta (tl.12-16). Väljatrükiga kinnistusraamatust korteri, asukohaga: xxx, omandiõiguse kohta (tl.17). Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt kohtule esitatud T H sünniaktiga (tl.28). Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna komissari J T õiendiga selle kohta (tl.29), et Jõhvi Politseiosakonna kriminaaltalituses puudub informatsioon kod. T H teadmata kadumise fakti kohta, samuti ei ole politsei poolt alustatud kriminaalmenetlust T H kadumise asjaolude väljaselgitamiseks ning T H tagaotsimiseks. Avalduses asus komissar J. T ekslikule seisukohale, et kadunud isikute tagaotsimine ja surnuks tunnistamine kuulub Viru Maakohtu pädevusse ja politsei selliste asjadega ei tegele. Kohus asus siiski seisukohale, et Viru Maakohus ei ole seaduses nimetatud jälitustoiminguid läbi viiv asutus ja kohtul puudub õigus isikute tagaotsimise eesmärgil jälitustoimingute läbiviimiseks. Vastavalt jälitustegevuse seadusele on nimetatud ülesanded pandud siiski politseiasutustele (sealhulgas ka Ida Politseiprefektuurile ja Jõhvi Politseijaoskonnale) (Jälitustegevuse seaduse §9 lg.1 p.4). EV Siseminister K L kirjaliku seisukohaga T H surnuks tunnistamise küsimuses (tl.37-39). Kiviõli Linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga T H surnuks tunnistamise küsimuses (tl.4647). Tsiviilasja läbivaatamise juurde võetud Ida – Viru Maakohtu tsiviiltoimiku nr.2 – 860 /99 materjalidega: 1) Ida – Viru Politseiprefektuuri Kriminaalpolitsei talituse ülemkomissari V Ž õiendiga 30.septembrist 1999.a. selle kohta, et alates 22.septembrist 1998.a. on kod. T H kuulutatud tagaotsitavaks kui teadmata kadunud isik ning tema asukoht on kindlaks tegemata. Avatud on tagaotsimistoimik nr.9816261 22.septembrist 1998.a.. 2) Perearsti L. L teatisega 10.novembrist 1999.a. T H tervisliku seisundi kohta, mille kohaselt on T H põdenud korduvalt peaaju infarkti. Esimest korda põdes T H peaaju infarkti

1994.a., millal ta viibis ravil Kohtla – Järve Haigla neuroloogia osakonnas. Hiljem põdes T H peaaju infarkti veel 1996.aastal ja 1997.aastal. Alates 1991.a. diagnoositi T H parema hüppeliigese mädast artriiti, millega seoses T H opereeriti ja raviti korduvalt nii Kiviõli Haiglas kui Tartu Maarjamõisa Haiglas.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §17 sätteid, mille kohaselt loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. TsÜS §19 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse TsÜS §19 lg.1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib TsÜS §19 lg.3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. Kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Vastavalt TsÜS §20 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui isik tunnistatakse surnuks TsÜS §19 lg.4 alusel, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui TsÜS §19 lg.3 nimetatud asjaoludel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Vastavalt TsMS §510 sätetele avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kohus võib teate avaldada ka korduvalt või peale väljaande Ametlikud Teadaanded ka muus väljaandes ja ringhäälingus. Kohus ei või määrata andmete esitamiseks lühemat tähtaega kui kuus nädalat, alates viimase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud

isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Siseministrilt seisukoha saamiseks teatab kohus talle menetluse algatamisest, välja arvatud, kui menetlus on algatatud ministri avalduse alusel. TsMS §511 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata määruse avaldamise korduvalt ja muus väljaandes või ringhäälingus. Kohus toimetab isiku surnuks tunnistamise määruse või avalduse rahuldamata jätmise määruse kätte avaldajale ja siseministrile. Surnuks tunnistamise määruse saadab kohus määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub määrus ja kuulub täitmisele siis, kui määruskaebus on määrusega jäetud rahuldamata või läbi vaatamata ja see määrus on jõustunud. Surnuks tunnistamise määruse tühistamise või muutmise määrus avaldatakse TsMS §511 lg.2 ettenähtud viisil ja toimetatakse kätte TsMS §511 lg.3 nimetatud isikutele.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et L H avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et T H kohta ei ole viie aasta jooksul saadud andmeid selle kohta, et T H on elus, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et L H taotlusel võib kohus teadmata kadunuks tunnistatud isiku, T H, tunnistada surnuks. T H eeldatavaks surmaajaks tuleb lugeda 31.detsember 1999.a., milleks on esimese aasta lõpp pärast aastat, mil T H elusoleku kohta saadi viimased andmed.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.