TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Käesoleva määruse peale võib TsMS § 532 lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale ( TsMS § 532 lg 3). Avalduse sisu esitas avaldaja AV kohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele ENle eestkostja määramiseks. Avaldus kohaselt eestkostja on ENle vajalik ametiasutustega suhtlemise ja eluga toimetuleku korraldamisel. AV seletuskirjast avalduse juurde ilmneb, et EN võeti , kust mõne aja pärast toodi ta tagasi raskes füüsilises ja vaimses seisundis. Pärast seda viibis ta ravil erinevate erialaarstide juures. Arstid suutsid ta jalule aidata ning pakkusid ka invaliidsusgruppi, mida ta vastu ei võtnud. Mõned aastad pärast haigust EN tervislik seisund stabiliseerus - ta sai asuda tööle, kuid endist inimest temast enam ei saanud. Hakkas toimuma teistest eraldumine, kadusid ka arvukad sõbrad – tuttavad, kuna ta jättis nendega suhtlemise. aastate alguses jäi E töötuks. Tema viimaseks töökohaks oli „M “ (transporttööline). Pärast seda tal tööd enam ei õnnestunudki saada, kuna ka vaimne seisund seda enam ei lubanud. Toimus täielik eraldumine, E jättis suhtlemise ka lähedaste inimestega. Kuni pensionile jäämiseni aitas teda eluga toimetulekul LL (neiupõlvenimega „N “, ). L aitas E ́t ametiasutustega seotud toimingutes, samuti ülalpidamisel (toit, riided ja muu elus vajaminev). Praegusel hetkel saab E osaliselt hakkama enese eest hoolitsemisega, ostab endale toidu ja saab ka lihtsama toiduvalmistamisega hakkama. Kõige muuga aitab AV koos E teise H N , kes on sügava liikumispuudega hooldatav teise grupi invaliid. toidupood ongi ainuke koht, kus E viimase 15 aasta jooksul üldse käinud on. Poes käib ta tavaliselt 2 korda nädalas. Muidu ta ei välju kodust – ei käi jalutamas, ei linnas, ei kinos, ei raamatukogus, ei reisimas ega üldse mitte kusagil. Toas ta vaatab tavaliselt televiisorit ja lamab või magab. Ta ei soovi lugeda, kuulata muusikat või teha midagi muud huvipakkuvat. Samuti ei tee ta majapidamistöid – koristamine, remont jms. Ta kardab inimesi ja seetõttu sulgub oma eluruumidesse, lukustades igakordselt ukse. Samuti on ta löönud lauad ette teisele korrusele minevale trepile ja ühele aknale, kuna aeg-ajalt tal on tunne, et teda jälitatakse ja tema järel luuratakse. Probleem on ka selles, et E ei luba ennast aidata, samuti ei luba ta koristada ega teha hädavajalikke puhastus- ja remonditöid oma eluruumides. Praeguseks hetkeks on ka EN füüsiline tervis hakanud halvenema. Tal on raske liikuda ja mõnikord ka raske hingata – ta suitsetab (ta ei tarvita alkoholi ega muid narkootilisi aineid). Arsti pole võimalik kutsuda, kuna ta ei lase ühtegi tundmatut inimest sisse ega ava isegi ust. Parimal juhul õnnestub arstil temaga läbi akna suhelda. Viimase paarikümne aasta jooksul pole ta kordagi arsti juurde läinud ja vägisi pole teda siiamaani veel viidud. Vältimatu ravi ei ole vajalik olnud, kuna ta ei kujuta endast ohtu teistele inimestele. Rae Vallavalitsuse sotsiaalameti seisukoht Rae Vallavalitsuse sotsiaalameti vastusest Harju Maakohtu vastusele EN ́le eestkoste seadmise üle nähtub, et EN elab . Seal elas ta algul koos emaga, peale ema surma on temaga kõige rohkem suhelnud ja teda abistanud õde HN. EN on erakliku eluviisiga. Ta ei suhtle kellegagi, elab oma maailmas. Tundub, et ei usalda inimesi, ühtki allkirja kuskile ei anna. Lähedased on tema pärast mures.

RV sotsiaalamet on seisukohal, et EN huvide eest tuleb seista. Juhul kui ekspertiis tunnistab EN teovõimetuks, palub RV sotsiaalamet määrata temale eestkostjaks AV. Kohtu põhjendused ja resolutsioon TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 – aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Asjaolu, et EN ei saa aru ümbritsevast ja tema poolt teostatud tehingud ei taga tema varaliste õiguste kaitset, on tõendatud asjas esitatud kirjalike tõenditega. Asja kohtuliku arutamise käigus on läbi viidud ambulatoorne ekspertiis EN suhtes selgitamaks, kas ta oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Psüühiliselt on EN selgel teadvusel, kuid vestleb vastumeelselt ja napisõnaliselt. Luulu ega meelepettelisi elamusi ta ei avalda, kuid on kahtlustav ja umbusklik, ilmselt kardab midagi või kedagi luululistel ajenditel. Emotsionaalselt on ta monotoonne ja tuim, väisärritajatele reaktsioonid minimaalsed. Meeleolu alanemist ei tähelda. Tahte aktiivsus ja sihipärasus on tunduvalt alanenud, hoiak autistlik ja huvid piirduvad vaid bioloogiliste vajaduste rahuldamisega. Mälu ja intellekti tase pole täpsemalt kontrollitavad, kuid ei jää muljet intellekti või mälu alanemisest. Mingisugust kriitikat enda elulaadi ega psüühikahäire suhtes pole. Ülaltoodu alusel jõuab ekspert arvamusele, et EN psühhootiliste elamustena ja tahte tundeelu häiretena. Käesolevaks ajaks on tal välja kujunenud skisofreeniale omane sügav emotsionaal - tahteline defekt koos paranoilise sättumusega. EN kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. EN ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil. Ta vajab eestkostja määramist kuni kolmeks aastaks, kuigi ta ise seda tõenäoliselt ei soovi. EN ei ole võimeline adekvaatselt avaldama oma tahet eestkostja isiku suhtes. Kohus, hinnanud seadusest juhindudes osundatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et EN oma kroonilise vaimuhaiguse tõttu piiratud teovõimega ning ta ei või iseseisvalt teha tehinguid, vajades eestkostete kõigi asjade ajamiseks. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 520 lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Arvestades asjaolu, et EN on piiratud teovõimega isik, tuleb talle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja. Arvestades puudutatud isikute arvamust ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku RV sotsiaalameti seisukohta eestkostja isiku kohta, asub kohus seisukohale, et AV on sobilik olema EN ́le eestkostjaks. AVon andnud kohtule kirjalikult nõusoleku enda määramisega EN ́le eestkostjaks. AV vastab PKS § 95 lg 3 nõutavatele omadustele ja võimetele. Asja kohtuliku menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolud (PKS § 96), mis välistaksid tema määramise eestkostjaks. TsMS § 526 lg 1 kohaselt kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, lg 2 kohaselt märgib kohus määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud

teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Esitatud tõenditest lähtuvalt ning arvestades avaldaja, eksperdi ja RV sotsiaalhoolekande arvamust, leiab kohus, et ilma eestkostja nõusolekuta ei või EN tehinguid teha. TsMS § 531 lg 6 kohaselt kui eestkoste seatakse kõigi eestkosteava asjade ajamiseks kaotab isik valimistel hääleõiguse, millest tuleb teatada valijate nimekirja pidavat asutust TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 172 lg 2 kohaselt täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Harju Maakohtu määrusega on EN ́le määratud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Küllike Johannson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.