lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-35535/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-35535/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-35535

Tsiviilasi

J.P hagi M.K vastu naabrusõiguse rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2007 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.P määruskaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus Hageja J.P Kostja M.K, esindaja adv. Andrus Lillo

1.Tühistada Harju Maakohtu 05.02.2007 määrus ja saata asi maakohtule menetlemiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.Hageja esitas 27.11.2006 Harju Maakohtule hagi M.K vastu, milles palus kohustada kostjat likvideerima pahauskselt püstitatud kõrvalehitise hageja krundi territooriumilt. Hageja tugines oma nõudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg-le 3 ja §-le 89. Hagejale kuulub Tallinnas x asuv kinnistu. Kostjale kuulub vahetus naabruses asuv y kinnistu. Hageja naabrusõiguste rikkumine algas 2002. a, mil kostja püstitas peaaegu uue kõrvalhoone, mis paikneb üle hageja krundi piiri ca 1,2 -1,3 m ja mille tulemusena kitsenes ka 3-4 m ulatuses juurdepääsu tee hageja maatükile. Hageja leidis, et kostja poolt 1997. a tellitud katastrimõõdistamisega mõõdistati kostjale maatüki piirid vääralt, mistõttu sattusid kruntide piirid nihkesse ning selle tagajärjel omandas kostja alusetult ca 1-2 m hageja krundi territooriumist. Seda asjaolu tõendab 2005. a tehtud kontrollmõõdistamine. Maa-amet on seisukohal, et 1,3 m laiune maa-ala jääb mõlema katastriüksuse piiridesse.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Y kinnistusraamatu kande aluseks oleva katastrikaardi järgi asub ehitis, mille lammutamist hageja soovib, täielikult kostjale kuuluval kinnistul. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada või rahuldamata jätta enne, kui on kindlaks tehtud, kas ehitisealune maatükk kuulub x või y kinnistu koosseisu. Hageja ei ole esitanud nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks, mistõttu pole võimalik ka kaitsta tema väidetavat omandiõigust vaidlusaluse kinnistu osale.

Esimese astme kohtu määrus

3.Kohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus nõustus kostjaga, et y kinnistusraamatu kande aluseks oleva katastrikaardi järgi asub ehitis, mille lammutamist hageja soovib, kostjale kuuluval kinnistul. Kostja käitumine olukorras, kus ta on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse maatüki osa omanikuna, ei ole õigusvastane, mistõttu ei ole tegemist naabrusõiguse rikkumisega ning hagejal puudub õiguslik alus kohustada kostjat kõrvalehitist likvideerima. Nähtuvalt hagiavaldusest ja selle lisadest on poolte vahel vaidlus ehitisealuse maatüki kuuluvuse üle. Hageja on nõudnud kostja poolt püstitatud ehitise likvideerimist, kuid sellist nõuet ei ole võimalik rahuldada, kui ei ole kindlaks tehtud, kas ehitisealune maatükk kuulub x või y koosseisu. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et käesoleva hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Määruskaebus ja selle põhjendused
4.J.P palus kohtumääruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt pole AÕS § 148 lg 3 alusel vaja kinnistusraamatu kande vaidlustamist, vaid see säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda oma kinnisasjalt selle piiridesse rajatud ehitise kõrvaldamist. Kostja püstitas ehitise hagejaga kooskõlastamata ja käitus pahauskselt. Hagi on suunatud hageja õiguste kaitseks eesmärgiga, et kostja lõpetaks hageja krundi õigusliku aluseta kasutamise. Hageja esitas kohtule tõendid, kus olid märgitud hagejale algselt eraldatud maatüki suurus ja piirid, ning tõendi Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemusest, milles leiti, et 1,3 m laiune maa-ala jääb mõlema katastriüksuse piiridesse. Kostjal oli katastrimõõdistamisel kohustus järgida hageja krundi piire, milleks olid metallpostid. AÕS § 128 järgi peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kontrollmõõdistamisel tehti kindlaks, et ehitisealune maatükk ületab x krundi piiri ja selline olukord on tekkinud pärast kostja krundi katastrimõõdistamist. Seega pole oluline, kus ja kelle kinnistul see ehitis tervikuna asub, ning kui palju see hageja krundi piiri ületab. Hagejal on õigus oma omandi kaitseks nõuda tema krundil paikneva õigusliku aluseta püstitatud ehitise kõrvaldamist, kuna sellise olukorra põhjustas kostja pahauskne käitumine katastrimõõdistamisel. Vastus määruskaebusele
5.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohus leidis õigesti, et hageja nõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele ei peaks andma õiguskaitset.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning asi saata menetlemiseks esimese astme kohtule.
8.Maakohus tugines määrust tehes TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas siis, kui hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset.
9.Hageja palus kohustada kostjat likvideerima pahauskselt püstitatud ehitise, mille kostja ehitas hageja kinnistule. Hagi esitades tugines hageja asjaolule, et kostja on püstitanud kõrvalhoone, mis paikneb 1,2-1,3 m ulatuses hageja kinnistul ning ta leidis,

et sellega rikub kostja tema õigusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, nagu ei oleks hagejal sellist nõuet esitades võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg 3 järgi võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega sellele vastu vaidles. Seega annab riik õiguskaitset olukorras, kus ühe kinnistu omanik on ehitanud naaberkinnistule ehitise. Maakohtu määruses toodud põhjendused võivad olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele, mitte hagi läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja