lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-35535/12

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-35535/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. mail 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-06-35535

Kohtuasi

J P hagi MK lõpetamiseks

Menetlusosalised

Hageja: J P (i.k. xxxx, elukoht xxx),

vastu

naabrusõiguste

rikkumise

Hageja nõustaja V Lutsoja Kostja: MK (i.k xxx, xxx) Kostja esindaja adv. A Lillo Kohtuistungi toimumise aeg

10.aprillil 2008.a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon Jätta rahuldamata J P hagi MK vastu pahauskselt püstitatud ehitise (kõrvalhoone) likvideerimise kohustamiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta J P menetluskulud tema enda kanda. Jätta MK menetluskulud J P kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.

1.Hageja esitas 27.11.2006 Harju Maakohtusse hagi MK vastu, milles palub kohustada kostjat likvideerima pahauskselt püstitatud kõrvalehitise hageja krundi territooriumilt. Hageja tugineb oma nõudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lõikele 3 ja sama seaduse §-le 89.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Hagejale kuulub Tallinnas Xxx asuv kinnistu. Kostjale kuulub hageja vahetus naabruses asuv Xxx kinnistu. Hageja väidetel algas tema naabrusõiguste rikkumine 2002. a. kui kostja püstitas kahe kinnistu piirile uue kõrvalhoone, mis paikneb üle hageja krundi piiri ca 1,2 -1,3 m ja mille tulemusena kitsenes ka 3-4 m ulatuses juurdepääsu tee hageja maatükile.
3.Hageja on seisukohal, et kostja poolt 1997. a tellitud katastrimõõdistamisega mõõdistkostjale maatüki piirid vääralt, mistõttu sattusid kruntide piirid nihkesse ning selle tagajärjel omandas kostja alusetult ca 1-2 m hageja krundi territooriumist. Seda asjaolu tõendab 2005. a tehtud kontrollmõõdistamine. Maa-amet on seisukohal, et 1,3 m laiune maa-ala jääb mõlema katastriüksuse piiridesse.
4.Hageja on seisukohal, et kostja pahauskne käitumine seisneb kõrvalhoone püstitamises osaliselt hageja kinnistule. Kostja ei kooskõlastanud hageja väidetel projekti kui ta hakkas oma kõrvalhoonet ehitama. Nimetatud projektil puudub J P allkiri nõusoleku andmise kohta ehitise püstitamiseks.
5.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte, akti 6.aprillist 1964.a., millega Tallinna Linna TSN TK Ehituse ja arhitektuuri osakonna poolt eraldlooduses krunt J P individuaalelamu ehitamiseks, individuaalelamu Xxx, Tallinnas krundi pli, Maa-ameti vastuse MKle Xxx katastriüksuse piiridest, kontrollmõõdistamise joonise, Tallinna Linnavalitsuse korralduse Xxx ehitise teenindamiseks vajaliku krundi määramiseks, AS G kirja Nõmme Linnaosa Valitsusele Xxx ja Xxx katastriüksuste vahelisest piirist, ehitusloa kostjal abihoone rekonstrueerimiseks Nõmme Linnaosa kirja J K seoses probleemiga sissesõiduteega ning fotod kostja abihoonest hageja kinnistu poolt pildistatuna.

Kostja vastus esitatud hagile ja selle põhjendused.

6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata AÕS § 148 lg 2 alusel. Nimetatud seadusätte kohaselt juhul, kui ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. .
7.Kostja on seisukohal, et vaidluse hageja ja kostja vahel on tinginud asjaolu, et Xxx ja Xxx, Tallinnas erastkahel erineval metoodikal: Xxx erastlooduses mõõdistamise teel, Xxx pli ja kaardi alusel. Hageja ei ole tõendanud kostja pahausksust vaidlusaluse kõrvalhoone ehitamisel. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et läheb oma abihoone ehitamisel üle kinnistu piiri.
8.Kostja on seisukohal, et pahausksusele ei saa viidata ka väidetava hageja nõusoleku puudumisega kõrvalhoone püstitamiseks. Pealegi on hageja nõusoleku andmise kohta olemas allkiri. M suhtes algatatud kriminaalasja

raames on läbi viidud allkirja ekspertiis ning see kinnitab hageja allkirja tõenäosust nõusolekul 99,99%.

9.Lisaks kahele eeltoodud vastuväitele leiab kostja, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt abihoone ehitamist. Ehitus püstit2002.a., kuid hagi esitkohtusse 27.11.2006.a.
10.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks hagile kinnistu xxx, millele on märgitud ka vaidlusaluse kõrvalhoone asukoht ning hageja nõusolek, mis kinnitab, et ta on nõus kõrvalhoone asukohaga. Kostja taotlusel nõudis kohus välja Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnast ka MK suhtes algatatud kriminaalasja, milles asub ekspertiisiakt kostja poolt esitatud dokumentaalsel tõendil oleva hageja allkirja ehtsuse tuvastamise osas. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Kohus, uurinud kohtuistungil kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, kriminaalasjas nr 03231702901 teostatud käekirja ekspertiisiakti, viinud läbi vaatluse kinnistutel Xxx ja Xxx, Tallinnas, ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja esindaja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
12.Kohtuistungil uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et kostja on püstitanud Tallinna Säästva Arengu Ja Planeerimise Ameti poolt välja antud ehitusloa alusel talle kuuluvale kinnistule Xxx abihoone. Selle üle puudub pooltel ka vaidlus. Kuna kinnistu püstitamiseks on välja antud ehitusluba, on abihoone seaduslik.
13.Kohtu poolt läbi viidud vaatluse tulemusena leidis tuvastamist, et kostja poolt püstitatud abihoone tagumine sein ulatub abihoone vasakus nurgast ca 10-15 cm ulatuses hageja kinnistule Seega ei ulatu vaidlusalune kinnistu hageja kinnistule ca 1,2 – 1,3 m nagu väidab hageja esitatud hagiavalduses.
14.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kinnistu Xxx ( t/l 68) oleva J P allkirjaga on tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjale ka abihoone püstitamiseks nimetatud kohale oma nõusoleku. J P allkirja ehtsust nimetatud dokumendil tõendab Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna poolt uuritavas kriminaalasjas nr 03231702901 teostatud käekirjaekspertiisiakt (kr. asja toimik lk 118-119), mis kinnitab tõenäosusega 99,99%, et allkirja nõusoleku on kirjutanud J P. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus läbiviidud ekspertiisiaktis tuvastatut saab kasutada tsiviilasjas tõendina TsMS § 293 lg 3 kohaselt.
15.Tulenevalt asjaolust, et kostja poolt püstitatud abihoone on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt (hageja ei ole kostja tõendanud kostja pahausksust ning heausksust eeldatakse ), peab naaberkinnisasja omanik ehk hageja kostja abihoone paiknemist hageja kinnisasjal AÕS § 148 lg 2 alusel taluma.
16.Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust ei ole AÕS § 148 lg 3 käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane säte ja hagejal puudub eeltoodud tõendeid kogumi hinnates õigus nõuda kostjalt tema poolt väidetavalt pahauskselt püstitatud kõrvalhoone lammutamist. Menetluskulude jaotamine.
17.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud - hageja nõustaja kulud ja hagi esitamisel riigi tuludesse tasutud riigilõiv, samuti kostja esindaja kulud.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja