Asjaõigus › Omandiasjad

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagejale kuulub Tallinnas Xxxxxx x asuv kinnistu. Kostjale kuulub hageja vahetus naabruses asuv Xxxxxx x kinnistu. Hageja naabrusõiguste rikkumine algas 2002.a, kui kostja püstitas kahe kinnistu piirile uue kõrvalhoone, mis paikneb üle hageja krundi piiri ca 1,2-1,3m ja mille tulemusena kitsenes 3-4m ulatuses juurdepääsu tee hageja maatükile. Kostja poolt 1997.a tellitud katastrimõõdistamisega mõõdistati kostjale maatüki piirid vääralt, mistõttu sattusid kruntide piirid nihkesse ning selle tagajärjel omandas kostja alusetult ca 1-2m hageja krundi territooriumist. Seda tõendab 2005.a kontrollmõõdistamine. Maa-amet on seisukohal, et 1,3m laiune maa-ala jääb mõlema katastriüksuse piiridesse. Kostja pahauskne käitumine seisneb kõrvalhoone püstitamises osaliselt hageja kinnistule. Kostja ei kooskõlastanud projekti, kui hakkas kõrvalhoonet ehitama. Projektil puudub Jaan Pärna allkiri nõusoleku andmise kohta ehitise püstitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat likvideerima pahauskselt püstitatud kõrvalehitis hageja krundi territooriumilt. Hageja tugines AÕS § 148 lg-le 3 ja §-le 89. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. AÕS § 148 lg 2 kohaselt juhul, kui ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Vaidluse hageja ja kostja vahel tingis asjaolu, et Xxxxxx x ja Xxxxxx x, Tallinnas erastati kahel erineval metoodikal: Xxxxxx x erastati looduses mõõdistamise teel, Xxxxxx x plaani ja kaardi alusel. Hageja ei tõendanud kostja pahausksust kõrvalhoone ehitamisel. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et läheb abihoone ehitamisel üle kinnistu piiri. Pahausksusele ei saa viidata ka väidetav hageja nõusoleku puudumine kõrvalhoone püstitamiseks. Mati Kreegi suhtes algatatud kriminaalasja raames viidi läbi allkirja ekspertiis ning see kinnitab hageja allkirja tõenäosust nõusolekul 99,99%. Hageja ei vaidlustanud kostja poolt abihoone ehitamist. Ehitis püstitati 2002.a, hagi esitati kohtusse alles 27.11.2006. Kinnistu Xxxxxx x plaanile on märgitud vaidlusaluse kõrvalhoone asukoht ning hageja nõusolek, mis kinnitab, et ta on nõus kõrvalhoone asukohaga. Kohtuotsuse põhjendused. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Jaan Pärna kanda. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et kostja püstitas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti välja antud ehitusloa alusel talle kuuluvale kinnistule Xxxxxx x abihoone. Selle üle puudub pooltel vaidlus. Kuna kinnistu püstitamiseks on välja antud ehitusluba, on abihoone seaduslik. Kohtu poolt läbi viidud vaatluse tulemusena leidis tuvastamist, et kostja abihoone tagumine sein ulatub abihoone vasakus nurgast ca 10-15 cm ulatuses hageja kinnistule. Seega ei ulatu vaidlusalune kinnistu hageja kinnistule ca 1,2–1,3m, nagu väitis hageja.

2(5)

Kinnistu Xxxxxx x plaanil (tl 68) oleva Jaan Pärna allkirjaga leidis tõendamist, et hageja andis kostjale abihoone püstitamiseks nimetatud kohale nõusoleku. Jaan Pärna allkirja ehtsust dokumendil tõendab Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna poolt kriminaalasjas nr 03231702901 teostatud käekirjaekspertiisiakt (kr tlk 118-119), mis kinnitab tõenäosusega 99,99%, et allkirja nõusoleku kirjutas Jaan Pärna. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus läbiviidud ekspertiisiaktis tuvastatut saab kasutada tsiviilasjas tõendina TsMS § 293 lg 3 kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et kostja püstitatud abihoone püstitati asjaõiguseta, kuid heauskselt (hageja ei tõendanud kostja pahausksust ning heausksust eeldatakse), peab hageja kostja abihoone paiknemist hageja kinnisasjal AÕS § 148 lg 2 alusel taluma. Tulenevalt eeltoodust ei ole AÕS § 148 lg 3 käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane säte ja hagejal puudub tõendeid kogumi hinnates õigus nõuda kostjalt tema poolt väidetavalt pahauskselt püstitatud kõrvalhoone lammutamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused Jaan Pärna palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja ebapiisavalt, mistõttu kohaldas vääralt õigusnormi ja tegi ebaõige kohtuotsuse. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja püstitas abihoone 2002.a kinnitatud projekti ja ehitusloata, olemasoleva abihoone rekonstrueerimise sildi all. Projektita kõrvalhoone ehitamise eest koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet kostjale 09.09.2002 ettekirjutus-hoiatuse, milles kohustas kostjat kõrvalhoone seadustama või lammutama 31.12.2002. Ettekirjutusest tulenevalt asus kostja ehitatud abihoonet tagantjärele seadustama ning 27.08.2003 väljastas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet kostjale tagantjärele abihoone rekonstrueerimiseks ehitusloa nr 30034. Seega anti ehitusluba juba olemasoleva abihoone rekonstrueerimiseks, kostja aga püstitas faktiliselt juba uue abihoone, mis on oluliselt suurem ja uues asukohas kui lammutatud abihoone, ületades oluliselt hagejale kuuluva naaberkinnistu Xxxxxx x piiri. Kostja ehitustegevuse tulemusena laiendati abihoonet oluliselt (püstitati uus) mitte ei rekonstrueeritud olemasolevat abihoonet. 27.08.2003 tagantjärele välja antud ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks ei ole kooskõlas ehitusseaduse § 2 lg-s 8 sätestatud rekonstrueerimise mõistega ning kostja poolt tegelikult teostatud ehitustöödega abihoone püstitamisel. Abihoone seadustamiseks tuli kostjal taotleda kohalikult omavalitsuselt hoopis ehitusluba abihoone laiendamiseks või uue abihoone püstitamiseks, mitte abihoone rekonstrueerimiseks. Kuna ebaseaduslikult püstitatud abihoone ei ole rekonstrueeritud olemas olnud abihoone, ei saa lugeda püstitatud abihoonet ja selle alusel 27.08.2003 välja antud ehitusluba nr 30034 seadusega kooskõlas olevaks. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kinnistu Xxxxxx x plaanil oleva Jaan Pärna allkirjaga on tõendatud, et hageja andis kostjale abihoone püstitamiseks nimetatud kohale nõusoleku. Kohus jättis tähelepanuta, et Jaan Pärna 04.05.2001 allkiri „Nõus kõrvalhoone asukohaga“ anti kõrvalhoone rekonstrueerimiseks, mitte abihoone laiendamiseks või uue abihoone püstitamiseks koos õigusega ehitada abihoone lähemale kui 4 m hageja krundi piirist või üle hageja krundi piiri. Kohus leidis, et kostja püstitatud abihoone tagumine sein ulatub abihoone vasakus nurgas ca 10-15 cm ulatuses hageja kinnistule. Kohus ei põhjendanud, kelle tegevuse tulemusena sai selline olukord võimalikuks. Hageja tõendas, et kostja oli pahauskne. Kohus jättis vastavad asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. 2005.a Maa-ameti kontrollmõõdistamisel Xxxxxx x katastriüksuse piiride asukoha määramiseks, tuvastas Maa-amet, et Xxxxxx x katastriüksuse piirid olid looduses tähistamata ja kontrollmõõdistamise käigus ei leitud 1959.a paigaldatud metalltorusid. Samuti leiti,

3(5)

et abihoone alune maatükk ületab Xxxxxx x krundi piiri ja selline olukord on tekkinud pärast kostja krundi katastrimõõdistamist. AS Geomark möönis kohtule esitatud vastuses oma eksimust Xxxxxx x katastriüksuse plaanimaterjali graafilises osas, kuid asus seisukohale, et hageja õigusi ei ole seeläbi rikutud. Xxxxxx x plaanile kantud piiripunktide koordinaadid olid õiged, mis omakorda olid aluseks Xxxxxx x omaniku poolt vaidlusaluse abihoone projekteerimisele ja ehitamisele. Samuti ei ole maamõõtja vea tõttu vähenenud Xxxxxx x krundi pindala. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes asjaolust, et Xxxxxx x plaanile kantud piiripunktide koordinaadid olid õiged, mis omakorda olid aluseks kostjale vaidlusaluse abihoone ehitamisel ja projekteerimisel, on tõendatud, et enne abihoone ehitama hakkamist oli kostja teadlik, et ehitab oma abihoone üle kehtiva piiri ning rikub sellega tahtlikult hageja naabriõigust. Vastus apellatsioonkaebusele Mati Kreegi ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja ja selle juurde võetud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Hagi on esitatud kostja poolt üle tema kinnisasja piiri osaliselt hageja kinnistule ehitatud ehitise kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et osa kostja ehitisest ulatub üle tema kinnisasja piiri hageja kinnisasjale. AÕS § 148 lg 2 sätestab, et kui ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Pooled vaidlevad, kas ehitis on püstitatud heauskselt. Juhul, kui hoone on püstitatud pahauskselt või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles, võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist. Hageja väitis, et hoone püstitati pahauskselt. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi hageja oma väidet tõendama. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on abihoone, mille üks nurk ulatub ca 15 cm ulatuses üle hageja kinnisasja piiri, ehitanud heauskselt. Abihoone ehitamisel lähtus kostja AS Geomark poolt tehtud Tallinnas Xxxxxx x asuva kinnistu mõõtmistest ja katastriüksuse plaanist, mille graafilise osa kohta on AS Geomark hiljem selgitanud, et see oli vormistatud ebaõigesti, mille tõttu nihkus kinnistu Xxxxxx x piir ühe meetri võrra Xxxxxx x kinnistu suunas (lk 57-58). Ebaõige plaan oli vormistatud 1997. aastal (lk 12) ja abihoone ehitati 2002. aastal. Maa-ameti poolt 2005. aastal teostatud kontrollmõõdistamisel (lk 13-15) selgus, et kostja kinnistu mõõdistamisel on AS Geomark eksinud ja plaani graafilise osa kohaselt kuulub 1,3 m laiune maa-ala nii Xxxxxx x kui ka Xxxxxx x piiridesse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli abihoone ehitamise ajal teadlik AS Geomark poolt ebaõige plaani tegemisest. Apellant on väitnud, et kuna piiripunktide koordinaadid olid õiged, siis pidi kostja teadma, et ta ehitas hageja kinnistule. Kolleegiumi arvates ei saa sellest järeldada, et kostja oli abihoone ehitamisel teadlik kinnistutevahelise piiri õigest asukohast. Maakohus ei tuvastanud paikvaatlusel vanade piirimärkide olemasolu. Vanade piirimärkide puudumise on fikseerinud ka Maa-amet (lk 13). Ilma piirimärkideta ei ole võimalik looduses piiri asukohta määrata. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata, et kostja ehitas abihoone ilma projektita ja ehitusloata. Kolleegiumi arvates ei tähenda eeltoodu, et tegemist oli

4(5)

pahauskse ehitamisega üle hageja kinnistu piiri. Abihoone on küll ehitatud ilma vastava projektita, kuid pärast ehitamist on kostja tellinud projekti (krim. asja toimik lk 68-73) ja ehitisele on antud 27.08.2003 ehitusluba (lk 59). Kolleegium leiab, et eeltoodud dokumentide olemasolust, vormistamise ajast ja sisust ei saa järeldada, et kostja oleks olnud abihoone ehitamisel üle piiri pahauskne. Apellandi käsitlus, mille kohaselt rekonstrueerimise käigus on kostja ehitanud uue hoone, ei anna samuti alust teha järelduseks kostja pahausksuse kohta. Kostja poolse ehitustegevuse on kooskõlastanud Tallinna linna vastavad asutused ja pole selles osas kostja tegevuses õigusrikkumist tuvastanud. Hageja on 04.05.2001 kostja abihoone rekonstrueerimise skeemile andnud hoone asukoha kohta nõusoleku (krim. asja toimik lk 127). Ebaõige on apellandi väide, et selle kooskõlastusega ei antud luba ehitada abihoonet asukohta, kus ta praegu paikneb. Kõrvalhoone asukoha skeemil, millel on hageja nõusolek, on täpselt näidatud hoone suurus ja asukoht poolte kinnistute piiril. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS 162 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.