lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-5722/29

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-5722/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse kuupäev

13. juuni 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-5722

Tsiviilasi

A.K. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 17. märtsi 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/214 Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): A.K.

Menetlusosalised

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik J.K., seaduslik esindaja E.K. Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. novembri 2016. a määrus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 17. novembri 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.A.K. (avaldaja) esitas maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (puudutatud isik) otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/214, milles palus lõpetada täitemenetluse.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Avalduse kohaselt algatas puudutatud isik täitemenetluse nr 066/2016/214 sissenõudja J.K. i täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 19.11.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-1567. Määrusega muudeti ainult elatise suurust, mis mõisteti välja tsiviilasjas nr 2-894/05 ning selle otsuse täitmiseks on algatatud täiteasi nr 066/2005/3432. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse 19.02.2016. Avaldaja leidis, et kohtutäituri otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kohtutäitur alustas uue täitemenetluse samas asjas. Arusaamatu on nõue 441,30 eurot, kuna see ei tulene täitedokumendist.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega kinnitati kompromiss, millega J.K. ja A.K. muutsid Viru Maakohtu 30.09.2005 otsusega väljamõistetud elatise suurust. Kohtutäiturile ei ole esitatud kohtulahendeid, mis oleks muutnud sissenõudjat täiteasjas nr 066/2005/3432. Sissenõudja K.J. ei ole sõlminud võlgnikuga A.K. ga kokkuleppeid Viru Maakohtu 30.09.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-894/05 tuleneva nõude suuruse muutmise osas. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt ei saa kohtutäitur anda täitedokumendile materiaalõiguslikku hinnangut, vaid on kohustatud alustama formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust. Kohtutäitur ei saa anda hinnangut K.J. ja J.K. i võimalikele sugulussidemetele. Sissenõudja J.K. on oma seadusliku esindaja K.J. kaudu esitanud kohtutäiturile formaalsetele nõuetele vastava avalduse ja täitedokumendi. Põhinõue oli seisuga 18.01.2016 150 eurot. Vabatahtliku täitmisele tähtaja jooksul tasumisele kuuluv summa 441,30 eurot koosneb põhinõudest 150 eurot, menetluse algatamise tasust 258,00 eurot (sh käibemaks 20%) ning 1⁄2 põhitasust 33,30 eurot (sh käibemaks 20%), s.o kokku 441,30 eurot. Puudutatud isik märkis selle summa täitmisteates.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus sedastas, et kohtutäitur on algatanud täiteasja 20.01.2016 nr 066/2016/214 sissenõudja J.K. i avalduse alusel. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 19.11.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-1567. Kohtutäituri tegi 20.01.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 066/2016/214. Maakohus märkis, et kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Antud juhul on tegemist kohtumäärusega, seega on see TMS § 2 mõistes täitedokument. Kohtumäärust saab täita pärast selle jõustumist sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1, lg 3). Kohtutäitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on täidetud või täitmata, kuna eelduslikult esitab sissenõudja täiturile nõuded, mis on täitmata. Täitetoimingute andmekogu andmetel on täiteasjas nr 066/2005/3432 sissenõudjaks K.J. , kes on J.K. i seaduslik esindaja. See täitemenetlus algatati Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse alusel tsiviilasjas 2-894/05. Täiteasjas nr 066/2016/214 on sissenõudjaks J.K. ning täitemenetlus algatati Viru Maakohtu 19.11.2015 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-1567. Maakohus märkis, et eksitav võib olla maakohtu 19.11.2015 määruse resolutsiooni sõnastus, mille kohaselt muudetakse 30.09.2005 kohtuotsusega väljamõistetava elatise suurust, kuid vaatamata sellele on täitemenetluses sissenõudjaks J.K. , mitte varasemas elatisasjas sissenõudjana nimetatud isik. Sissenõudja nõuet ei olnud kuni 20.01.2016 rahuldatud (TMS § 48 lg 1 p 2), täitedokumenti pole tühistatud ega sundtäitmist pole lubamatuks tunnistatud ega sundtäitmist lõpetatud (TMS § 48 lg 1 p 4). Täitemenetlust pole kohtumääruse alusel peatatud, pikendatud ega ajatatud (TMS § 45).

Võlgnik pole esitanud ka kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1) tõendamaks, et sundtäitmise oli lubamatu põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sissenõudja ei ole sõlminud võlgnikuga kokkuleppeid, et võlgnik tasuks võla maksegraafiku alusel ositi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et tegu on uue asjaga. Nõude sisuks on ülalpidamiskohustuse täitmine alaealise suhtes. Alaealisel on piiratud teovõime. Tegu ei ole kahe eraldi sissenõudjaga.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus selgitab, et viidatud täitedokumentide (Viru Maakohtu 30.09.2005 otsus 2-894/05 ja Viru Maakohtu 19.11.2015 määrus 2-15-1567) koostamise vahelisel ajal muudeti seadust ning sellest tulenevalt olid ka menetlusosaliselt erinevad. Kuni 1.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS, RT I 1994, 1326) § 61 lg 1 järgi oli elatise hagi esitamise õigus teisel lapsevanemal, eestkostjal või eeskosteasutusel. Käesoleval ajal kehtiv PKS (RT I 2009, 60, 395) sellist sätet ei sisalda ning PKS § 97 p 1 järgi on elatist õigustatud saama laps. TsMS § 3 lg 1 sätestav, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Elatise nõudmisel on seadusega kaitstud huvi lapsel ning seetõttu võib elatise hagi vanema vastu esitada vaid laps. Samuti võib elatise vähendamise hagi esitada kohustatud isik ainult lapse vastu. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (TMS § 2, § 23 lg 1) alustas kohtutäitur täitemenetlused õiguspäraselt. Kohtutäitur ei saa ise muuta menetlusosalisi, õigustatud ja kohustatud isikuid ega sissenõudjaid.
8.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium