Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluskulud

Edasikaebamise kord

Tamara Šabarova

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

21.10.2005 esitas Narva Lastekodu kohtule hagiavalduse Narva Lastekodu direktori 21.06.2005.a. käskkirja nr 48-PT õiguspäraseks tunnistamise nõudes.

Tsiviilasi nr 2-05-18659

Faktilised asjaolud: 08.08.2005.a. esitas kostja Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni avalduse Narva Lastekodu direktori 21.06.2005.a. käskkirja nr. 48-PT osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, nõudes kohustada Narva Lastekodu direktorit tegema muudatused käskkirjas ja saamata jäänud puhkusetasu nõudes summas 1 766,70 krooni. Töövaidluskomisjon, süüvimata üldse vaidluse olemusse, rahuldas 15.09.2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.02-02/1776-2005 kostja nõuded, tunnistas kehtetuks Narva Lastekodu direktori 21.06.2005.a. käskkirja nr. 48-PT I.T osas, kohustas tööandjat tegema käskkirjas vastavad muudatused ning mõistis Narva Lastekodult I.T kasuks välja vähemmakstud puhkusetasu brutosummas 1 766,40 krooni 14 puhkusepäeva eest. Hageja sai Narva Töövaidluskomisjoni 15.09.2005.a. otsuse ärakirja kätte 21.05.2005.a. Juhindudes ITLS §-st 24 lg l võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Vaidluse sisu: Narva Lastekodu I grupi kasvatajad väljendasid kirjalikult oma soove seoses puhkustega 2005.a. perevanema poolt koostatud dokumendis, kus kostja puhkuse kestuseks on märgitud ajavahemik 11.07-22.08, s.o. 42 kalendripäeva. Viidatud dokumendile on kostja omakäeliselt lisanud, et on nõus puhkusele minema alates 01.07.2005.a. Kostja ei ole märkinud, et ta ei ole nõus puhkuse kestusega ja soovib seda muuta. Viidatud dokumendi alusel andis Narva Lastekodu direktor 09.05.2005.a. välja käskkirja nr. 32PT, mille kohaselt oli kostja puhkusel viibimise ajaks märgitud 01.07.-11.08.2005.a. Antud käskkirjas oli arvestatud kostja soove nii puhkusele mineku aja kui ka puhkuse kestuse suhtes. 09.05.2005.a. käskkiri nr. 32-PT tehti perevanematele teatavaks 11.05.2005.a. ning perevanematel oli kohustus teavitada kasvatajaid kinnitatud puhkuste ajakavast. 20.06.2005.a. esitas kostja avalduse, milles palus anda endale puhkust alates 02.07.2005.a. töölepingus sätestatud päevade arvu võrra. Seega muutis avaldaja oma varasemat tahteavaldust seoses puhkusega. Puhkuseseaduse (edaspidi PuS) § 15 lg.2 sätestab, et puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Tulles kostjale vastu, muutis hageja 21.06.2005.a. käskkirjas nr. 48-PT kostja puhkuse alguse kuupäeva, kuid jättis töö korraldamise huvides arvestamata kostja soovi puhkuse kestuse osas. 21.06.2005.a. käskkirjaga nr. 48-PT lubati Kostja puhkusele perioodiks 02.07.-12.08.2005.a. 22.07.2005.a. sai hageja kostja poolt 01.07.2005.a. kuupäevaga dateeritud avalduse, milles kostja teatas ultimatiivses vormis, et võtab osa puhkust ajavahemikul 13.08.-27.08.2005.a. ja palus endale puhkusetasu üle kanda. Ühtlasi ähvardas kostja pöörduda töövaidluskomisjoni viiviste väljamõistmiseks tööandjalt juhul, kui hageja puhkusetasu üle ei kanna. 28.07.2005.a. esitas kostja uue avalduse, milles teatas, et kuna hageja ei võimalda kostjale ettenähtud ulatuses puhkust, pöördub kostja töövaidluskomisjoni. Samuti teavitas kostja hagejat, et naaseb tööle 28.08.2005.a. 03.08.2005.a. saatis hageja kostjale vastuse, kus kostjale selgitati, et sõltumata töölepingus sätestatud puhkusepäevade arvust oli kostja puhkus vastavalt 09.05.2005.a. käskkirjale nr. 32-PT kinnitatud ajavahemikus 01.07.-11.08.2005.a. Tulles vastu kostja soovile muudeti 21.06.2005.a. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

käskkirjaga nr. 48-PT ainult puhkuse algust, s.t. nihutati puhkust ühe päeva võrra ehk siis puhkuse ajaks kinnitati 02.07.-12.08.2005.a. Ühtlasi juhiti kostja tähelepanu asjaolule, et omavoliline töölt puudumine ajavahemikul 13.08.-27.08.2005.a. on käsitletav töökohustuste rikkumisena ning selle eest võib hageja kohaldada kostja suhtes distsiplinaarvastutust. Õiguslik alus: PuS §-st 1 lg l tulenevalt sätestab puhkuseseadus töölepingu alusel töötavate isikute puhkuse kestuse ning korralduse alused. PuS § 15 lg l alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. PuS § 15 lg 4 sätestab, et kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks paragrahvi 15 lõikes 1 toodud tähtaja jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Antud juhul hageja möönab, et puhkuse ajakava koostamisel ei järgitud PuS § 15 lg l sätteid, kuid viidatud sätte mittejärgimine toob töötaja jaoks kaasa ainult õiguse jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal. Arvestades tööaja omakäeliselt kirjalikult väljendatud soovi lubas hageja kostja puhkusele ajavahemikul 02.07.-12.08.2005.a. PuS § 15 lg 4 ei anna töötajale õigust valida oma äranägemisel puhkuse kestust. PuS § 20 sätestab, et poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem. Kuna kostja soovis esialgselt puhkust pikkusega 42 päeva, hageja selle soovi ka rahuldas. Samas ei ole üheski õigusaktis sätestatud tööandja kohustust tulla igakülgselt vastu kõikidele töötaja soovidele ning rahuldada töö, korraldust ja teiste töötajate õigusi eirates ühe töötaja ultimatiivseid nõudmisi, mis pealegi töötaja algatusel pidevalt muutuvad. Kokkuvõte: Hageja on seisukohal, et käesolevas vaidluses on Narva Töövaidluskomisjon 15.09.2005.a. töövaidlusasjas nr. 9.02-02/1776-2005 teinud ilmselgelt väära otsuse, analüüsimata sisuliselt vaidluse olemust. Hageja ja kostja vahel on vaidlus kostjale 2005.a. suvel võimaldatud puhkuse seaduslikkuse, mitte aga kostjale töölepingus ettenähtud puhkuse kogupikkuse üle. Põhjendades oma nõuet ITLS §-dega 4, 9, 24 palub hageja tunnistada õiguspäraseks Narva Lastekodu direktori 21.06.2005.a. käskkirja nr. 48-PT I.T puudutavas osas; kohtukulud jätta I.T kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiavaldusele vastuse kohaselt (tl 37-38) tal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei tunnista hagi. Kostja töötab Narva Lastekodus kasvatajana alates 01.10.2003. Töölepingu p 5.1 kohaselt on tema puhkuse kestus 56 kalendripäeva. Puhkuseseaduse (PuhS) §15 lg 1 kohaselt tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul. Kuna tööandja ei koostanud õigeaegselt 2005.a puhkuste ajakava ja ei teinud seda töötajatele, sh kostjale teatavaks, siis 18.06.2005 kostja pöördus tööandja poole kirjaliku avaldusega jääda puhkusele alates 02.07.2005. 20.06.2005 sai kostja tööandja vastuse, millest tulenes, et kostja töölepingu sõlmimise ajal juhenduti tol ajal kasvataja ametikohale kehtestatud puhkusepäevade arvust, s.o 56 kalendripäeva. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

Alates 01.09.2004. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 250 kehtestati lastekodude spetsialistidele puhkus kestusega 42 kalendripäeva. 21.06.2005. tööandja käskkirjaga nr 48-PT kohaselt lubati kostjal PuhS § 19 alusel korraline puhkus alates 02 juulist kuni 12 augustini 2005.a. Puhkusetasu maksti ka 42 kalendripäeva eest. Kostja sellega ei nõustunud ja 28.06.2005 uuesti teavitas tööandjat, et tema töölepingus kokkulepitud puhkuse kestus on 56 kalendripäeva ning seetõttu on tal õigus saada töölepingus ettenähtud puhkust ja palus puhkuse pikendamist ning täiendavat puhkusetasu. Mingit vastust tööandja poolt kostja ei saanud. Kuna tööandjalt vastust ei tulnud, siis pöördus kostja ametiühingu organisatsiooni küsimusega, millega on põhjendatud kasvatusala töötajate puhkuste vähendamine 56-lt kalendripäevalt 42-le. Viimane võttis ühendust oma kõrgemalseisva struktuurüksusega, kes omakorda pöördus selgituse saamiseks Sotsiaalministeeriumi poole. Sotsiaalministeeriumi kantsler pööras tähelepanu asjaolule, et ei saa viia ilma töötaja nõusolekuta puhkuse kestust 56 kalendripäevalt 42 kalendripäevale, kui töötaja tööleping on sõlmitud enne 01.09.2004.a. Ministeeriumi kantsler on seisukohal, et tulenevalt TLS § 16-st on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Sotsiaalministeeriumi kantsler eriti märkis, et ei saa asutuse juht ilma töötaja nõusolekuta tema töölepingus eelnevalt kokkulepitud tingimusi ainuisikuliselt muuta. Tulenevalt eeltoodust palus kostja tunnistada Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkirja nr 48-PT kostja osas kehtetuks, kohustada tööandjat teha vastava muudatuse käskkirjas kostja puhkuse osas ning välja mõista vähemmakstud puhkusetasu summas 1766,60 krooni 14 puhkuspäeva eest. PuhS lõige 4 sätestab, et kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajatele teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud aial, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Kostja pöördus tööandja poole kirjalikult 18.06.2005. Kostja töölepingus oli ettenähtud puhkuse kestus 56 kalendripäeva ja muudatust selle kohta töölepingus ei olnud. Puhkuse pikendamiseks esitas kostja 28.06.2005 kirjaliku avalduse, kus palus talle 56-päevase puhkuse andmist ja täiendava puhkusetasu saamist, mida tööandja ignoreeris. Seega leiab kostja, et Töövaidluskomisjon õigesti rahuldas tema avaldus sellest, et tunnistada Narva Lastekodu käskkiri nr 48-PT kehtetuks kostja osas ja kohustada tööandjat tegema vastavad muudatused käskkirjas. Samuti õigesti välja mõisteti tööandjalt kostja kasuks vähemmakstud puhkusetasu 14 puhkusepäeva eest summas 1766,60 krooni. Kostja palub jätta Narva Lastekodu hagi kostja vastu rahuldamata ning välja mõista kostjalt Narva Lastekodu kostja menetluskulud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE KOHTA

Hageja jäi oma 20.10.2005 hagiavalduses esitatud nõuete juurde (tl 52-53). Kostja poolt oli Narva Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkirja nr 48-PT osaliselt kehtetuks tunnistamiseks nõudes kohustada Narva Lastekodu direktorit tegema muudatused käskkirjas ja saamata jäänud puhkusetasu nõudes summas 1766,70 krooni.

4(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

Analüüsimata sisuliselt vaidluse olemust Narva Töövaidluskomisjon rahuldas 15.09.2005 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-02/1776-2005 kostja nõuded, tunnistades kehtetuks Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkirja nr

48-PT

I.T osas, kohustades tööandjat tegema käskkirjas vastavad muudatused ning mõistis Narva Lastekodult I. T kasuks välja vähemmakstud puhkusetasu brutosummas 1766,40 krooni 14 puhkusepäeva eest. Tegelikkuses on aga hageja ja kostja vahel vaidlus kostjale 2005.a suvel võimaldatud puhkuse seaduslikkuse, mitte aga kostjale töölepingus ettenähtud puhkuse kogupikkuse üle. Esimese kodupere perevanema poolt on kasvatajate puhkusesoove arvestavalt esitatud käsikirjalik märgukiri, milles I. T puhkuse ajavahemikuks on märgitud 11.07.2006-22.08.2006 - see on 42 kalendripäeva. Samale käsikirjalikule märgukirjale on I. T omakäeliselt ja allakirjutatult teinud märke - "nõus minema puhkusele alates 01.07.2005". Märget puhkuse kestuse pikkuse mittenõustumisest ning selle muutmisest ei ole. Narva Lastekodu töötajate 2005. aasta puhkuste ajakava oli kinnitatud 09.05.2005 käskkirjaga nr 32-PT. Käskkiri oli perevanematele ja majandusjuhatajale teatavaks tehtud 11.05.2005 ning nimetatud töötajad olid kohustatud teavitama puhkuste ajakavast oma alluvaid töötajaid. Puhkuste ajakava koostamisel ei olnud täidetud Puhkuseseaduse § 15 lg 1 säte. Puhkuseseaduse § 15 lg 3 sätestab, et kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks Puhkuseseaduse § 15 lg 1 toodud tähtaja jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat. Antud säte ei anna töötajale õigust valida puhkuse kestust. Kostja soovis esialgselt puhkust 42 kalendripäeva - antud soov oli rahuldatud. Puhkuste ajakava koostamisel lähtus Narva Lastekodu direktor Ida-Viru Maavanema poolt 28.03.2005 allkirjastatud vastusest nr 1.2-32/600 (Narva Lastekodu on Ida-Viru Maavalitsuse hallatav riigiasutus), millise punktis 2 on ära toodud Ida-Viru Maavalitsuse seisukoht puhkuste osas. Vaidluse sisust - puhkuse seaduslikkusest lähtudes palub hageja tunnistada õiguspäraseks Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkirja nr 48-PT I.T puudutavas osas.

TÖÖVAIDLUSKOMISJON

Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 15.09.2005 otsusest töövaidlusasjas nr 9.02-02/1776-2005 (tl 72-73) on näha, et I.T pöördus 08.05.2005 töövaidluskomisjonile avaldusega Narva Lastekodu puhkusekäskkirja osalise muutmise ning saamatajäänud puhkusetasu nõudes. Ülalmainitud otsusega tunnistati kehtetuks Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkiri nr 48-PT avaldaja I.T osas ja kohustati tööandjat tegema vastavad muudatused käskkirjas; mõisteti Narva Lastekodult välja avaldaja I.T kasuks vähemmakstud puhkusetasu brutosummas 1766 krooni ja 60 senti 14 puhkusepäeva eest.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja veel kord pööras tähelepanu sellele, et poolte vahel on vaidlus kostjale 2005.a suvel võimaldatud puhkuse seaduslikkuse üle, mitte aga kostjale töölepingus ettenähtud puhkuse kogupikkuse üle. Esialgsel avaldusel kostja palus esitada puhkust 42 kalendripäeva, see soov oli rahuldatud. Puhkuse kestuse 5(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

vaidlus on arutamisel teises kohtuasjas nr 2-06-2995. Puhkuseseaduse § 9 lg 3 alusel muutis Vabariigi Valitsus 15.07.2004 määrusega nr 250 oma 20.11.2001 määrust nr 353 ja alates 01.09.2004 on lastekodude juhtidele ja pedagoogidele kehtestatud puhkuseks 42 kalendripäeva. 56 päeva pikkusele puhkusele omavad pedagoogikaspetsialistid, neid Narva Lastekodus ei ole. Hageja leiab, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane just VV 15.07.2004 määruse valguses. Hagiavalduses on trükiviga, kuna töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja 2005.a oktoobris ja esitas hagiavalduse õigeaegselt. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja seletas, et ta pöördus tööandja poole 18.06.2005 avaldusega jääda korralisele puhkusele alates 02.07.2005, kuna tööandja ei koostanud puhkustegraafikut 2005.aastale. See, et pärast kostjaga töölepingu sõlmimist muutus antud kategooria töötajate puhkuse pikkus, et puuduta kostjat. Tööandja püüdis ühepoolselt muuta kostja töölepingut, kuid ta selleks oma nõusolekut ei andnud. Kostjal oli õigus 56 päeva pikkusele puhkusele. Vaatamata kostja avaldusele temale võimaldati puhkus alates 02.07.2005 kuni 12.08.2005, seega 42 päeva, seega ongi vaidlustatud käskkiri ebaseaduslik. Kostjale ei tasunud välja 14 puhkuse päeva eest 1766,60 krooni. Kostja läks puhkusele pikkusega 56 päeva mitte omavoliliselt, see puhkuse pikkus on ette nähtud tema töölepinguga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt poolte vahel 01.10.2003 sõlmitud töölepingu nr 171 (tl 40- 41) p-dele 1 ja 2 asus kostja hageja juurde tööle kasvatajana alates 01.10.2003 määramata ajaks katseajaga 01.10.200331.01.2004. Sama lepingu p 5 kohaselt töötaja (kostja) põhipuhkuse kestus on 56 kalendripäeva. Mõlemad pooled kinnitasid, et puhkuse ajakava 2005 aasta kohta ei olnud tööandja poolt koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud jaanuari kuu jooksul, nagu nõuab Puhkuseseaduse (PuhkS) § 15 lg 1. PuhkS § 15 lg 4 kohaselt kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Narva Lastekodu direktori 09.05.2005 käskkirjaga nr 32-PT kinnitati Narva Lastekodu töötajate 2005 aasta puhkuste ajakava (tl 6-7), mille lisa punkti 26 kohaselt I.T 2005.aasta puhkus oli 01.0711.08. Vastavalt Käskkirja punktile 3 puhkuste ajakava on võimalik muuta töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppel, arvestades lastekodu töökorraldust, teatades sellest teisele ette kirjalikult vähemalt kaks nädalat. Kostja I. T kirjutas 16.06.2005 avalduse, et soovib minna puhkusele alates 02.07.2005 vastavalt töölepingus sätestatud päevade arvule (tl 80). Hageja oma 21.06.2005 käskkirjaga nr 48-PT lubas kostjale puhkust alates 02.07.2005 kuni 1208.2005, seega 42 päevale. Hageja loeb 21.06.2005 käskkirja nr 48-PT seaduslikuks, kuna tulles kostjale vastu, tööandja muutis tema puhkuse alguse kuupäeva, kuid jättis töö korraldamise huvides arvestamata kostja 6(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

soovi puhkuse kestuse osas. Samuti väidab hageja, et Narva Lastekodu I grupi kasvatajad väljendasid kirjalikult oma soove seoses puhkustega 2005.a perevanema poolt koostatud dokumendis (tl 5), kus kostja puhkuse kestuseks on märgitud ajavahemik 11.07-22.08, s.o 42 kalendripäeva. Viidatud dokumendile on kostja omakäeliselt lisanud, et on nõus puhkusele minema alates 01.07.2005.a. Kostja ei ole märkinud, et ta ei ole nõus puhkuse kestusega ja soovib seda muuta. Hageja arvates poolte vahel on vaidlus kostjale 2005.a suvel võimaldatud puhkuse seaduslikkuse üle, mitte aga kostjale töölepingus ettenähtud puhkuse kogupikkuse üle. Puhkuse kestuse vaidlus on arutamisel teises kohtuasjas nr 2-06-2995. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusega nr 250 muudeti Vabariigi Valitsuse 20.11.2001 määrust nr 353 „Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkuse kestus“, mille kohaselt on alates 01. septembrist 2004 lastekodu direktori, nooremkasvataja, kasvataja ja vanemkasvataja puhkus on 42 kalendripäeva. Kostja loeb vaidlusalust käskkirja ebaseaduslikuks kuna seaduse järgi ei saa ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi, mis halvendab töötaja olukorda. Tööandja ei koostanud 2005.a jaanuari kuu jooksul puhkuse ajakava 2005.a kohta, seega kostjal oli õigus minna puhkusele valitud ajal ja vastavalt töölepingus ettenähtud päeva arvule. Kuid tööandja lubas kostjat puhkusele alates kostja soovitud ajal, kuid 42 kalendripäeva 56 päeva asemel. Samuti ei saanud kostja puhkusetasu 14 päeva eest summas 1766,60 krooni. Kostja leiab, et Vabariigi Valitsuse poolt puhkuse kestuse lühendamine teatud töötajate kategooriale ei puuduta teda, kuna ta asus tööle enne Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse tegemist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et antud asja vaidlus on ainult I. T-le 2005.aastal võimaldatud puhkuse seaduslikkuse üle, mitte aga kostjale töölepingus ettenähtud puhkuse kogupikkuse üle. Otsustades vaidlusaluse käskkirja seaduslikkuse või mitteseaduslikkuse üle, ei saa jätta tähelepanuta kostjale võimaldatud puhkuse kestust. Nagu juba eelpool oli tuvastatud poolte vahel 2003.aastal sõlmitud tööleping nägi ette kostja puhkuse kestus 56 kalendripäeva. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööandja lubas kostjat puhkusele ajast, millal ta soovis ehk alates 02.07.2005. PuhkS § 15 lg 4 küll näeb ette töötaja õigust jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, mitte selle kestusele, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat, kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul, kuid Töölepingu seaduse (TLS) § 16 järgi tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Tõesti Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusega nr 250 muudeti Vabariigi Valitsuse 20.11.2001 määrust nr 353 „Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkuse kestus“, mille kohaselt on alates 01. septembrist 2004 lastekodu direktori, nooremkasvataja, kasvataja ja vanemkasvataja puhkus on 42 kalendripäeva, kuid kohus leiab, et kostjat see muudatus ei puuduta. Esiteks, kostja asus tööle enne 01.09.2004 ja teiseks, ta ei andnud oma kirjaliku nõusolekut töölepingu tingimuse puhkuse kestuse kohta muutmiseks. See asjaolu, et kostja töölepingusse ei olnud muudatused tehtud puhkuse kestuse kohta on kinnitanud mõlemad pooled ja kohtule esitatud kostja töölepingus vastavad muudatused tehtud ei ole. TLS § 59 lg 5 järgi töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud TLS § 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset 7(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

muutmist. TLS § 61 - 66 ei käsitle puhkuse pikkuse muutmist ühepoolselt. Avaldajaga1 töölepingu sõlmimise ajal temale kui kasvatajale kehtis 56 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning vaatamata hiljem kasvatajatele kehtestatud lühemast, 42 kalendripäeva pikkusest põhipuhkusest ei saa tööandja ühepoolselt töölepingus kokkulepitud põhipuhkuse pikkust vähendada. Eeltoodu alusel on Narva Lastekodu direktori 21.06.2005 käskkiri nr 48-PT ebaseaduslik. Kohus ei nõustu hageja väidega, et kostja omakäeliselt nõustus 42 kalendripäeva pikkuse puhkusega perevanema poolt koostatud dokumendis (tl 5), kuna see dokument ei olnud koostatud kostja poolt, seda ei saa lugeda puhkuse avaldusega PuhkS § 15 lg 4 mõttes ja sellest dokumendist ei ilmne, millal see oli koostatud. Kostja esitas hagejale avalduse puhkuse pikendamiseks 14 päeva võrra (tl 10), kuid hageja ignoreeris seda avaldust. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sai puhkuseraha 42 päeva eest. Samuti poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et faktiliselt viibis kostja puhkusel 56 päeva. See on tõendatud ka 2005.a augusti 1 pere töögraafikuga, mille kohaselt I.T viibis puhkusel alates 02.07.2005 kuni 27.08.2005, seega 56 päeva. Kohus on seisukohal, et kuna kostja oli tegelikult puhkusel 56 päeva, kuid puhkusetasu sai ainult 42 päeva eest, tuleb talle maksma täiendavat puhkusetasu 14 päeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja puhkusetasu 2005.aastal 14 päeva eest moodustas brutosummas 1766,60 krooni.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja ei esitanud kohtule vastavalt TsMS § 60 lg 3 nõuetele kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, seega ja lähtudes TsMS § 60 lg-s 1 sätestatust tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja esitas kohtule kuludokumente kohtukulude kohta, mille kohaselt ta palub mõista hagejalt välja õigusabikulud summas 1400 krooni (tl 101-103). Hageja esitas hinnata hagi. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud olid põhjendatud ja vajalikud esitatud summas ja hagejalt tuleb neid mõista kostja kasuks välja. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg

8(9)

Tsiviilasi nr 2-05-18659

Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.