Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-35921

avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagejale kuuluvad kaubamärgid + kuju” (reg ) ja „ + kuju” (reg ) ning ametlikuks edasimüüjaks Eestis on AS , kes kasutab kaubamärke oma äritegevuses kaubamärgiomaniku nõusolekul ja juhindudes ettevõtete grupi poolt kinnitatud kaubamärkide kasutamise reeglite kogumikust „ ”. Kostja kasutab oma ärinimes hageja kaubamärkide sõnalist osa „ ” ja kostja nimele on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesisevõrgustikus EENet registreeritud ka tipptaseme .ee teise taseme alamdoomen . Kostja ise doomeniga seotud veebilehte ei kasuta ning veebilehel puudub mistahes viide kostjale. Veebilehte kasutab AS, kelle vastu on hageja esitanud samuti hagi. Kostja ja AS on omavahel seotud ainuomaniku ja asutaja MH van G kaudu. Hageja on seisukohal, et kostja ärinimi rikub kaubamärgiomaniku ainuõigusi, sest mõlemad hageja kaubamärgid on kombineeritud märgid, mis koosnevad sõnast ja teatud kujust. Kostja kasutab hageja kaubamärki (selle sõnalist osa ) oma ärinimes ilma hageja nõusolekuta. Samuti tegutseb kostja samal tegevusalal, mille suhtes hageja kaubamärgid kaitstud on – määrdeainete kaubaklassis registreeritud hageja kaubamärkide kaitse hõlmab ka sellise kauba turustamist. Kostja ärinimi on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkide kõige eristusvõimelisema sõnaga , kuna kostja ärinime sõnad ja ning lühend on üksnes kirjeldavad ja neid kasutatakse laialdaselt ka teistes Eestis registreeritud ärinimedes. Samuti on kostja ärinimi eksitav, kuna selle pinnal tekib väärarusaam nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn ettevõtete gruppi. Ka konkurentsiseaduse alusel kujutab hageja kaubamärkide kasutamine kostja ärinimes endast keelatud kõlvatut konkurentsi. Käesoleval juhul püüab kostja läbi hageja kaubamärkide kasutamise oma ärinimes teenida õigustamatut kasu hageja kaubamärkide reputatsiooni ja eristusvõime arvelt kandmata seejuures ise kaubamärgi väljaarendamise ja edendamisega seotud kulutusi. Samuti doomeni kasutamisest lähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja doomeninime registreeringu omandamine on pahauskne ja on kannab soovi abistada AS’i oma protsessiõiguste kuritarvitamisel. Hageja palub kohtul keelata OÜ’l kaubamärkide + kuju” (reg nr ) ja „ + kuju” (reg nr ) sealhulgas nende sõnalise osa kasutamine kostja ärinimes ja domeeninimes ning muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks hageja kaubamärgi osi. Samuti kohustada kostjat loobuma doomeninimest AS kasuks ning kohustama kostjat tulevikus hoiduma hagejale kuuluvate kaubamärkide kasutamisest oma ärinimes ja domeeninimes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. OÜ on asutatud ja samal aastal kantud ka registrisse. Äriühingu majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevuseks kinnisja vallasvara ost, müük, vahendus, haldamine ja rentimine ning teenuseid osundatakse üksnes ettevõtetele. Seega ei saa kostja ärinimi rikkuda hageja õigusi, kuna kostja ei tegele tegevusaladega, millega tegeleb hageja ja millistel tegevusaladel on hageja kaubamärk kaitstud. Kostja ei tegele nafta ja naftaproduktide tootmisega ning ei tegutse tegevusalal, mille suhtes omab hageja kaubamärk õiguskaitset. Alates Äriseadustiku muudatustest tulenevalt ei oma ettevõtte põhikirjas toodud tegevusalad juriidilist tähendust vaid lähtuda tuleb ettevõtja

Lk 2 (5)

2-06-35921

poolt majandusaasta aruandes äratoodud valdkondadest. Sellest tulenevalt on kostja ka seisukohal, et ärinimi OÜ on piisavalt erinev kaubamärkidest, mida omab hageja, kuivõrd kostja ei tegutse tegevusaladel, mille suhtes hageja kaubamärgid oleksid kaitstud. Ka kõlvatu konkurents saab toimuda vaid ühel kaubaturul samadel tegevusaladel tegutsevate äriühingute vahel, seega ei saa hageja ja kostja vahel olla kõlvatud konkurentsi, kuna pooled ei tegutse ühel kaubaturul samade tegevusaladega. Kostjale puuduvad vähimadki andmed, et hageja üldse Eestis tegutseks. Domeeninime kasutamiseks on kostjal õigustatud huvi, mida kostja on planeerinud äritegevuse käivitumisel hakata kasutama äriühingu tegevuse tutvustamiseks ning samuti ei takista kostja doomeninimi hagejal registreerida oma kaubamärkide sõnalist osa „Gulf” doomeninimena, kuna vastav doomen on endiselt vaba. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on vaidlusaluse kaubamärgi omanik ja kostja nimele on registreeritud domeeninimi Poolte vahel on vaidlus kostja tegevusala üle, samuti selle üle, kas hageja kaubamärgi sõnalise osa kasutamine ärinimes ja domeeninimes rikub kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kohus leiab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka ärinime kasutamist, sest äritegevuses tähistatakse kaupu ja teenuseid selle osutaja või tootja ärinimega. Kostja ei ole eitanud menetluse kestel, et ta kasutab oma ärinime oma äritegevuseks. Ajaolu, et kostja ei ole oma 2005.a majandusaasta aruandes nimetanud oma tegevusalaks hagejaga sarnaseid tegevusalasid, ei tähenda seda, et kohtul puuduks vaidlus korral õigus tuvastada kostja faktilist tegevusala. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruandest selgub, et kostjal puudus majandustegevus, seega ei saa lähtuda ka kostja poolt majandusaasta aruandes deklareeritud tegevusaladest, sest faktilist tegevust kostjal ei toimunud. Kohtule esitatud registriandmetest ja kostja põhikirjast nähtub, et kostja on oma tegevusalaks deklareerinud muuhulgas ka kemikaalide, kütuse ja määrdeainete hulgimüük. Kohus leiab, et nii majandusaasta aruande kui ka põhikirjas sildavate tegevusalade deklareerimine on allutatud vaid kostja tahtele. Seega ei erine põhikirjas näidatud tegevusalade loetelu majandusaasta aruandes kajastatud tegevuslade loetelule. Avalikkus sh hageja saab kostja tegevusalade tuvastamisel tugineda üksnes avalikult kätte saadavatele andmetele sh registriandmetele ja/või kostja faktilisele

Lk 3 (5)

2-06-35921

tegevusele. Hageja kaubamärgi registreeringu klassi ja kostja põhikirjajärgseid tegevusalasid kõrvutades võib järeldada, et hageja ja kostja tegutsevad samal kaubaturul. KonkS § 50 lg 1 p1 ja lg 2 järgi on eksitava teabe avaldamine keelatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tegutseb oma kaubamärgiga tähistatud toodete müümisel rahvusvaheliselt. Kohus leiab, et eksitava teabena võib käsitleda ka sellist informatsiooni, mis võib tarbijates luua mulje, et hageja ja kostja vahel on tihedad ärisidemed. Kostaja poolt enda esitlemine rahvusvaheliselt tegutseva äriühingu toodete nn maaltoojana või ainuesindajana Eestis, on käsitletav hageja poolt oma kaubamärkidele saavutatud maine ärakasutamisena. Kohus leiab, et kostja tegutseb hagejaga samal tegevusala ja seetõttu rikub kostja oma ärinime kasutades hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja väide selle kohta, et kohtul puudub õigus „luua“ seaduse sätete ja seda siis rahvusvaheliste ja Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud õigusaktide valduses tõlgendada, ei ole õige. Kohus leiab, et seaduse lünga olemasolul on just kohtul õigus tõlgendamise (analoogia) teel seaduse lünk ületada. Eesti õiguses puudub sõnaselge viide selle kohta, et domeeninimi on käsitletav intellektuaalse omandina ja seda tuleks kaitsta sarnaselt kaubamärgile. Kohus leiab, et domeeninimi kannab endas samasuguseid funktsioone kui kaubamärk, domeeninime saamiseks on vajalik selle registreerimine ning registreerimise reeglid on sarnased kaubamärgi registreerimisele. Seetõttu on domeeninime õiguslikku regulatsiooni puudutavates vaidlustes võimalik lähtuda TsÜS § 4 alusel kaubamärgiseaduse õiguslikust regulatsioonist. Kohus leiab, et kostja poolt domeeninime kasutamisel tuleb võtta aluseks kohtu eelnevalt väljendatud seisukohta, et kostja ärinimi rikub hageja ainuõigust. Seega ei saa domeeninime vaidluses eeldada, et tegemist on kostja ärinime kasutamisega. Äritegevuseks saab KaMS § 14 lg 3 alusel pidada ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena internetis. Seega laieneb kaubamärgiomaniku ainuõigus ka domeeninimele. Teise isiku kaubamärgi kasutamine oma veebilehel enda poolt vahendatud kauba või teenuse reklaamimisel on õigustatud tegevus, kuid teise isiku kaubamärgi kasutamist enda nimele registreeritud domeeninimes ei saa õigustada. Kostja väide selle kohta, et hageja õigus ei ole rikutud, sest domeeninime kasutamine on võimalik, ei saa pidada kostja tegevust õigustavateks. Kohus leiab, et kaubamärgi kui absoluutse õiguse olemusest tuleneb, et mitte hageja ei pea leidma võimalusi oma kaubamärgi kasutamiseks vaid kostja peab hoiduma tegevusest, mis taksitaks hagejal oma kaubamärki kasutamast. Kohus leiab, et domeeninime kõige eristatavamaks osaks saab pidada sõna mis on kaubamärgina kaitstud. Sõna on vähem eristatav ja assotsieerub otseselt veebilehel pakutava kaubaga. Kohus leiab, et kostja poolt domeeninime registreerimine ja kasutamine on pahauskne. Kostja on menetluses väitnud, et tema ei kasuta domeeninime vaid tema tegevuseks on üksnes kasutusõiguse edasiandmine. Olukorda, kus domeeninime kasutab üksnes hagejaga samal tegevusalal tegutsev ettevõtja ning teise kohtuvaidluse käigus on domeeninimi võõrandatud äriühingule, mille väidetavalt puudub tegevus, seega ei tegutseta formaalset ka hagejaga samal tegevusealal, saab pidada õiguse pahauskseks kasutamiseks. Juhul, kui kohtuotsuse täitmise tagamiseks on vaja teha kostja poolt tahteavaldus, võib hageja nõuda TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavalduse asendamist kohtuotsusega, kui kostja seda ise ei tee. Kohus saab TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuses ära ka selle täitmise viisi.

Lk 4 (5)

2-06-35921

Kohus asub seisukohale, et kostja rikub hageja ainuõigusi. Kostjal tuleb keelata kaubamärkide +kuju“ (registreerimisnumber ) ja „ +kuju“ (registreerimisnumber ) sh kaubamärgi sõnalise osa „Gulf“ kasutamine oma ärinimes ning kohustada OÜ-d muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisladaks kaubamärke „ +kuju“ (registreerimisnumber ) ja „ +kuju“ (registreerimisnumber 07765) sh kaubamärgi sõnalist osa „ ja kohustama OÜ-d esitama ärinime muutmise avaldus äriregistripidajale 2 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohustada OÜ-d esitama Eesti hariduse- ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet taotlus domeeninimest loobumiseks AS (registrikood ) kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada OÜ-d tulevikus hoiduma kaubamärkide „ +kuju“ (registreerimisnumber ) ja „ +kuju“ (registreerimisnumber ) sh kaubamärgi sõnalise osa „ kasutamine oma ärinimes ning domeeninimes. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

Lk 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.