TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Tsiviilasi nr 2-06-24815

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise koht ja aeg

Tallinn, 19.märtsil 2007

Kohtunik

Imbi Sidok

Kohtuasi

A-AP’i avaldus VRKP’i surnuks tunnistamiseks.

Resolutsioon Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud jäävad A-AP’i kanda. Määrusele saab avaldaja esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 512). Avalduse asjaolud esitas A-AP (edaspidi avaldaja) Harju Maakohtule avalduse oma onu VRKP’i surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt jäi VRKP sõjas kadunuks . Avaldaja isa ja VRKP pärisid oma vanematelt kinnistu . Omandireformi käigus tunnistati avaldaja nimetatud kinnistu suhtes õigustatud subjektiks. Kinnistu tagastamismenetlust ei ole aga kohalikul omavalitsusel võimalik lõpuni viia enne VRKP’i surnuks tunnistamist. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 p 2 alusel algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 22 alusel, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Kohus algatas VRKP’i surnuks tunnistamise menetluse VRKP’i vennapoja avalduse alusel. Avalduse kohaselt jäi VRKP sõjas kadunuks . Kohus tegi vastavasisulise järelpärimise SP ja L oblasti Arhiivifondide ja registreerimise ametile (t lk 38). Nimetatud järelpärimisele esitatud vastusest (t lk 59, tõlge eesti keelde t lk 61) nähtub, et VRKP mõisteti Rahvakomissariaadi Siseasjade komisjoni ja NSVL prokuröri

otsusega mahalaskmisele ning et otsus viidi täide L l . Lisaks nähtub nimetatud vastusest, et VRKP’i (ka P ) surm on ametlikult registreeritud L L P rajooni perekonnaseisuametis kirje all . Surmatunnistus on väljastatud VRKP’i abikaasale I. I. P ’ile. Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et VRKP’i kohta on vormistatud surmaakt ja tema surm on registreeritud, mistõttu puudub vajadus ja alus tunnistada VRKP surnuks kohtu poolt. Juhindudes eeltoodust kohus leiab, et avaldus VRKP’i surnuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.