Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

hõivamisega. Kostja ei ole üksik inimene, tal on kaks täisealist last, perekonnaseaduse § 64 lg 1 järgi peab täisaeline laps oma abivajajat vanemat ülal pidama., Tuginedes asjaõigusseaduse § - le 80 palub hageja tõsta A S välja ilma teist eluruumi vastu andmata. täpsustas hageja hagiavalduses toodud asjaolusid, kostja elas koos HR kuni tema surmani. ES § 9 lg 1 kohaselt võib omanik kasutada eluruumi enda ja oma perekonnaliikmete elamiseks anda lepingu alusel teiste isikute kasutusse, majutada ajutisi elanikke. Kostjal puudub õiguslik alus, eluruumi saab välja nõuda ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse vaid kostjat sellest välja tõstes. Kostja vastuväited. Alates

ei kehti enam elamuseaduse § 4 ja 62, kostjal on õigus vallata

eluruumi

kaasomandiõiguse alusel, kostja ja hageja õiguseellane HR elasid koos . pooled ehitasid ühiselt elamu. HR on oma eluajal lubanud kostjal elada eluruumis tasuta põhjusel, et ta oli HR perekonnaliige. Kostjat tuleb pidada

endise omaniku endiseks perekonnaliikmeks, sest asja

omanik on vahetunud ja kostja ei ole hageja perekonnaliige. Seega valdab kostja eluruumi elamuseaduse § 11 lg 2 alusel , omaniku endistel perekonnaliikmetel on õigus vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel või kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes. Kuni

kehtinud ES § 28 lg 3 kohaselt

eluruumi tasuta kasutamisel kohaldatakse eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid. ES § 34 sätestab, et eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping

jõusse. Kostja A S vastuhagi. Kostja on

esitanud vastuhagi paludes tunnistada isiklikku kasutusõigust Mustika 4, Tallinna

elamu esimese korruse ruumide suhtes. M R ei ole tõendanud, et kostja valdab tema asja õigusliku aluseta, kes on H R endine perekonnaliige. Vastuhagi esitatud nõude kohaselt palub kostja kanda A S kasuks Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa aadressiga

kolmandasse jakku piiratud asjaõigus, isiklik kasutusõigus elamu

esimese korruse ruumide suhtes ja kostja on esitanud alternatiivse nõude lähtudes

VÕS § 324 , kanda A S kasuks

Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna

Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa

kolmandasse jakku märge, tasuta kasutamise

õiguse kohta. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud hagi asjaoludega ja kostja vastuväidetega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul lasub kostjal tõendamiskoormus tõendada õigusliku aluse olemasolu eluruumi kasutamiseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne

kohaldatakse seni kehtinud seadust. Vastavalt

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti, § 12 lg järgi kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele , mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Asjas esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on HR surnud

tema pärijad on

hageja ja MR, eluruumi kasutamise õiguslikud alused olid määratletud elamuseaduses ja asjaõigusseaduses. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud

elamuseaduse § 4 kohaselt olid eluruumi

kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku

aluseta tema asja valdab. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valduse üleandmise nõudega. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja on elamu omanik. Pärandavara jagamise lepingust ja pärimisõiguse tunnistustusest ( ) nähtub, et HR pärijateks võrdsetes osades on tema lapsed MR ja MR ning vaidlusaluse elamu kinnistu mõtteline osa läheb MR omandisse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik

vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et elamu asukohaga esimest korrust kasutab kostja. Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Käesolevas vaidluses on kostja esitanud vastuväite, et tal on õigus eluruumi vallata

endise perekonnaliikmena ja

esitanud vastuhagi, mille kohaselt

palub

tuvastada

isiklikku kasutusõigust või üürisuhet. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, kostja väide,

et tal

perekonnaliikmena, ei ole põhjendatud. elas alates

on eluruumi kasutamiseks õiguslik alus

HR endise

Hageja ja kostja on ühel meelel asjaolu üle, et kostja

HR viimasele kuuluvas elamus kuni H. R surmani tema elukaaslasena. Nimeatatud

asjaolu kinnitasid ka tunnistajad L P ja EP. Kuni

kehtinud elamuseaduse ( ES) § 10 lg 1

kohaselt olid omaniku perekonnaliikmed tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad, teisi isikuid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine. Põhjendatud on kostja seisukoht, et eluruumi kasutas ta H. R eluajal tema tahte kohaselt, elamuseaduse § 11 lg 1 kohaselt majutanud

eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on

temale kuuluvasse eluruumi, on ruume õigus kasutada võrdselt omanikuga.

Põhjendatud aga ei ole kostja seisukoht, et kostjal kui endisel perekonnaliikmel säilib ES § 11

teise lõike kohaselt õigus eluruumi kasutada. Nimetatud säte nägi ette endise perekonnaliikme eluruumi kasutamise võimalikud õiguslikud alused suhtes omanikuga, kui lõppes ühine leibkond elamuseaduse mõttes. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kirjalikku tõendit, mis kajastaks omanikuga sõlmitud kokkulepet eluruumi kasutamiseks pärast omaniku surma. Seega tõendatud ei ole, et kostjal on õigus elamut vallata õiguslikult kehtiva asjaõiguse või võlaõigusliku lepingu alusel. Asjaõigusseaduse § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. HR suri

oma eluajal ta kostja

kasuks vastavat korraldust ( tahteavaldust) isikliku kasutusõiguse seadmise kohta ei teinud, ning kostja ei ole õigustatud seda nõudma. Võlaõigusseaduse § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik üürilepingu kohta märke tegemist, teise lõike kohaselt

nõuda kinnistusraamatuse

tagab märge, et kinnisasja igakordne

omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS § -s 323 sätestatule üles öelda. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tõendatud võlaõigusliku üürisuhte tekkimine kuni 01.07.2002.a. kehtinud elamuseaduse § 11 lg 2 toodud alusel. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjaolu, et kostja panustas maja ehitusse nii rahaliselt kui töiselt ning tal oli eesmärk kasutada ehitatavat elamut ühiselt H. R pidades seda oma koduks, ei välista rahalise nõude esitamist alusetu rikastumise sätete alusel. Ka kohus on TsMs § 4 lg 4 tulenevalt teinud ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, kostja on väljendanud oma tahet soovides oma panuse eest hüvitist, hageja sellega ei nõustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1

alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulu 4000 krooni ja TsMS § 60 lg 1 kohaselt lõivu 60 krooni, kokku 4060 krooni.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.