TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED

esitas Tl LLV Harju Maakohtule avalduse määrata IU oma OU’i eestkostjaks. Avalduse kohaselt on O.U sügava puudega 100 % töövõime kaotusega. Tal esineb raske vaimne alaareng ja lapseea autism. O. U on liikumispuudega, kõne puudega, temaga ei ole võimalik saavutada pilkkontakti. Teiste isikute juuresolekule ei pööra ta tähelepanu, vaid eksisteerib

2-06-11245 „omas maailmas“. O. U ei orienteeru ajas ja ruumis, ta ei ole võimeline elus iseseisvalt toime tulema. OUi emal on tugevad alkoholi probleemid, ta ei huvitu poja saatusest. Isa IU on suhtes hoolivam, ta on täitnud lepingujärgseid kohustusi ööpäevaringse hooldusteenuse eest tasumisel. Iseseisvalt IU hooldamisega toime ei tule. IU on esitanud avalduse sooviga määrata ta eestkostjaks.

EELNEV MENETLUS

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. teostatud ekspertiisi alusel ekspert P V andis arvamuse, et OU kannatab nõrgamõistuslikkuse (raske vaimne alaareng) all, mistõttu ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Eestkostja ülesandeks on tagada OUi ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. OU ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtus, kuid tema ärakuulamine kohtu poolt ei kahjusta tõenäoliselt tema tervist. OU ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline teostama valimisõigust. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulas OUi väljaspool kohtuistungit ära OUi praeguses elukohas T L L keskuses. Kohus veendus, et OU üldiselt ei reageeri ümbritsevale mingil moel: kokkusaamise kestel ta ei rääkinud, ei häälitsenud ega püüdnud ennast muul viisil väljendada. OU reageeris küll oma nimele ja kohtunik saavutas temaga pilkkontakti, kuid O.U pilk oli mõttetühi, mingeid tundeid või meeleolusid pilgus ei peegeldunud. Kohtumise juures viibinud hooldaja sõnul O. U on passiivne, aeglane, liikumine on raskendatud, iseseisvalt söömisega tuleb kuidagimoodi toime, kuid ise riietuda ei oska. Iseseisvalt wc-sse minna ei oska, kasutatakse mähkmeid. Saab aru lihtsamatest käsklustest, nagu „tule sööma“ või „ läheme käsi pesema“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil kõik menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik IU kinnitas soovi, et teda määrataks OUi eestkostjaks. Puudutatud isik, O. U ema T U oli nõus sellega, et IU määratakse eestkostjaks. OUi esindaja riigi õigusabi korras advokaat TMH nõustus eksperdi arvamusega ja leidis, et eestkoste määramine on OUi huvides. AH toetas I U eestkostjaks määramist. Adv. H taotles OUile eestkoste määrata kolmeks aastaks, keelata tal pisitehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse,

2-06-11245 avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. OUi isa IUon andnud nõusoleku enda määramiseks OUi eestkostjaks. PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud I U puhul puuduvad. Kohus leiab, et OU ile tuleb eestkostja määrata TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Eestkoste tuleb seada OUi kõigi asjade ajamiseks ja lugeda OU valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.