Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk 2-06-13367 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Tsiviilasi
SThagi OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse tunnustamise, distsiplinaarkaristuste tühistamise, töölepingu lõpetamise hüvitise ja töötasu saamise nõudes
Resolutsioon
ST hagi rahuldada Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25.aprillil 2006 otsuse vaidlustatud osas. Tühistada ST distsiplinaarkaristusena 10.02.2006 määratud noomitus. Tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks 13.veebruaril 2006 TLS § 82 lg 1 alusel. Välja mõista OÜ-lt ST kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9072,16 (üheksa tuhat seitsekümmend kaks krooni ja 16 senti), millest kuuluvad tasumisele riiklikud maksud. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile ja tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
16.02.2006.a esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile nõuetega tunnistada ebaseaduslikuks tema suunamine ettevõttesse XXX, lõpetada temaga tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel, tunnistada ebaseaduslikuks distsiplinaarkaristuste määramine, tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel, mõista välja töötasu 09.02.2006.a, 10.02.2006.a ja 13.02.2006.a tööpäevade eest ja mõista välja TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamisel ette nähtud kahe kuu keskmine palk. 25.04.2006.a Tööinspektsiooni Harjumaa ja Tallinna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr XXX esitatud avalduse osaliselt: tühistas avaldajale 10.02.2006.a käskkirjaga nr. 027 distsiplinaarkaristusena määratud noomituse, tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 13.02.2006.a ning mõistis välja OÜ-lt avaldaja kasuks hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga suuruses summas. Avaldaja nõude 09.-13.veebruari 2006.a töötasu väljamõistmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. 25.05.2006.a palus kostja tugeinedes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-le 4 läbi vaadata 16.02.2006.a töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras osas, milles töötaja avaldus rahuldati. Avalduse kohaselt sai hageja 07.02.2006.a kostjalt teatise, et alates 09.02.2006.a kuni 31.08.06 on seoses tööseisakuga hageja töökohaks AS tehas Peterburi teel. 08.02.2006.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. 09.02.-13.02.2006.a tuli hageja tööle endisele töökohale kostja juurde, 10.02.2006.a määras kostja käskkirjaga nr 027 hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse XXX mitteilmumise eest. 13.02.2006.a teatas kostja hagejale, et ei lõpeta temaga töölepingut TLS § 82 alusel. 14.02.2006 sai hageja kätte käskkirjad nr. XXX distsiplinaarkorras karistamise kohta ja nr XXX distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel. Hageja on kohtule esitatud hagi põhjendustes arvamusel, et kostja korraldus tema üleviimiseks teise tööandaja juurde teisele tööle ja teiste töötingimustega oli alusetu ja ebaseaduslik, kuna tegemist ei olnud tööseisakuga TLS § 66 mõttes, vaid töömahtude ajutise vähenemisega, mida reguleerib TLS § 68. Seega on ka kostja poolt määratud karistused 10.02.2006.a ja 13.02.2006.a ebaseaduslikud. Keeldudes hagejale alates 09.02.2006.a töö andmisest rikkus kostja kohustust anda hagejale lepingus ettenähtud tööd. Hageja palus tema avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 09.10.2003.a tööleping nr 984, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle monteerijana ning leping lõpetati 14.02.2006.a TLS § 86 p 6 alusel. 2006.a alguses tekkis kostjal tööseisak tellimuste ajutisest vähenemisest ning juhindudes TLS §-st 66, suunas kostja hageja ajutiselt teisele töötegemise kohale XXX tehasesse alates 09.02.2006.a. Nimetatud käskkiri tehti hagejale teatavaks 07.02.2006.a. Hageja keeldus käskkirja täitmisest ja tuli 09. ja 10.veebruaril 2006 tööle kostja juurde XXX, millega rikkus TLS § 50 p-des 1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi ja pani toime distsiplinaarsüüteo. Kostja määras hagejale 10.02.2006.a käskkirjaga nr XXX ja nr XXX karistuseks noomitused, mis tehti teatavaks 10.02.2006.a. 13.veebruaril 2006 tööandja määratud töötegemise kohta ilmumata jätmisega rikkus hageja TLS § 50 p-des 1 ja 3 sätestatud töötaja kohustusi, millega pani toime distsiplinaarsüüteo ja mille eest kostja määras talle 13.02.2006.a käskkirjaga nr XXX karistuseks töölepingu lõpetamise. Käskkiri tehti samal päeval hagejale teatavaks, samuti tehti kanne tööraamatusse ja töölepingusse ning tööraamat ja leping anti üle hagejale. Kostja arvamuse kohaselt oli tal tööseisak TLS § 66 lg 1 mõttes, kuna tellimused olid ajutiselt ära langenud. TLS § 66 lg 2 lubab tööandjal töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas
asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Antud juhul ei toonud hageja üleviimine teisele töötegemise kohale kaasa suuremat materiaalset vastutust ega olnud vastunäidustatud hageja tervisele. Kuna hageja ei läinud teisele töötegemise kohale XXX tehase territooriumile, kus oleksid selgunud tema tööülesanded, töögraafik jms., siis ei saa ta ka väita, et tal tulnuks seal teha teistsugust tööd või õhtusel-öisel ajal vms. Kuna kostja ei rikkunud töölepingu tingimusi, siis puudus hagejal alus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti 09.10.2003.a tööleping nr 984, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle monteerijana ning leping lõpetati 14.02.2006.a TLS § 86 p 6 alusel; et 07.02.2006.a tehti hagejale teatavaks 06.02.2006.a kostja teatis selle kohta, et seoses töömahu vähenemisega suunatakse hageja alates 09.02.2006.a teisele töötegemise kohale AS-i tehase territooriumile; et 08.02.2006.a teatas hageja kostjale mittenõustumisest enda üleviimiseks teisele töökohale ning tegi kostajel ettepaneku töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel; et 09.02.-13.02.2006.a tuli hageja tööle oma tavapärasesse töökohta kostja juurde XXX, kuid seal tal tööd teha ei võimaldatud; et 10.02.2006.a käskkirjadega nr XXX ja XXX määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks noomituse; et 13.02.2006.a lõpetas hageja kostjaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli seoses töömahu ajutise vähenemisega tekkinud tööseisak TLS § 66 mõttes ning kas tal oli TLS § 66 sätteid kohaldades õigus töötaja üle viia teisele töötamiskohale tehases XXX ilma töötaja nõusolekuta. 09.10.2003 sõlmitud töölepingu nr. 984 punktis 5.1. olid pooled kokku leppinud, et tööd tehakse OÜ tehases, asukohaga Tallinnas. Kohtule esitatud käskkirjast nr XXX 13.01.2006.a nähtub, et selle andmise aluseks oli asjaolu, et tööandja oli konkurentsi tõttu kaotanud mitmetele toodetele tellimused ja seoses sellega vähenes 2006.aasta esimesel poolaastal tunduvalt tööjõu vajadus. Käskkirja kohaselt ei olnud tööd anda umbes 150-le inimesele, kusjuures tööandja eeldas tööjõu nõudluse kasvu alles 2006 aasta teisel poolaastal ja vältimaks sundpuhkusele saatmist suunati töötajad teisele tööle samadel tingimustel Tallinna piires. Seejuures kohaldas tööandja TLS § 66 sätteid. 06.02.2006 kirjalikust teatest tulenevalt pidi hageja töötamiskohaks olema ajutiselt alates 09.veebruarist 2006 kuni 31.augustini 2006 tehas XXX. Käskkirjast ega teatest ei nähtu edaspidi tehtava töö laad, keerukusaste, tööaeg ega asjaolu, kas hageja jätkab töötamist kostja või AS-i alluvuses. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et kostja muutis ilma töötaja nõusolekuta töölepingus kokkulepitud töötamiskohta, mis on üleviimine teisele tööle. Töölepingu muutmist reguleerivad töölepingu seaduse 4-nda peatüki paragrahvid 59-70, milledest tuleneb, et töötaja üleviimine võib toimuda kas poolte kokkuleppel või ühe poole nõudel ning kas ajutiselt või alaliselt. TLS § 59 lõike 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud paragrahvides 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. TLS § 66 lõigete 1 ja 2 kohaselt on tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. TLS § 68 lõike 1 kohaselt on tööandjal töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale
kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Tööinspektorilt nõusoleku taotlemisel esitab tööandja põhjenduse töö jätkamise võimaluste kohta ning töötajaid esindava organisatsiooni või isiku arvamuse. Lõike 2 kohaselt osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist paragrahv 82 alusel. Kohus on seisukohal, et tööseisakuks TLS § 66 järgi on olukord, kus töötaja ei saa teha töölepingujärgset tööd, kuna puuduvad töö tegemiseks vajalikud tingimused, vahendid, materjalid vms. vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Seega puudub võimalus senise töö jätkamiseks kuni vastavate asjaolude kõrvaldamiseni. Kuigi nimetatud säte ei sisalda töö seiskumise põhjuste ammendavat loetelu leiab kohus, et tööseisakuks ei ole töömahu või tellimuste vähenemine, mida reguleeritakse iseseisva töölepingu muutmise alusena töölepingu seaduse §-s 68 ja mis annab tööandjale tööinspektori nõusolekul õiguse kokkuleppel töötajaga rakendada osalist tööaega või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, kui selline olukord on ajutine. Töömahu või tellimuste alalisel vähenemisel ei ole osalise tööaja kehtestamine või töötaja saatmine osaliselt tasustatavale puhkusele, st. töölepingu muutmine, lubatav ning tööandjal on õigus tööleping töötajaga lõpetada koondamise tõttu TLS § 86 punkti 3 alusel. Kuigi tööandja käskkirja nr. 014 andes eeldas, et sundpuhkusele saatmise vältimiseks valis ta töötajatele soodsama variandi suunates nad teisele tööle samadel tingimustel tehasesse XXX, ei olnud tal õigust juhinduda TLS § 66 sätetest ja hageja üleviimiseks oli vajalik tema nõusolek. TLS § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning selle kohustuse rikkumisel on töötajal õigus taotleda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kohus on seisukohal, et hagejal oli antud olukorras õigus taotleda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muuhulgas TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Käskkirjaga nr. 027 10.veebruarist 2006 karistati hagejat noomitusega selle eest, et ta ei ilmunud tööandja 06.veebruari 2006 käskkirjas ettenähtud töökohale ega teinud tööd, millega rikkus TLS § 50 punkte 1 ja 3, st. ei teinud kokkulepitud tööd ega täitnud tööandja seaduslikke korraldusi ning käskkirjaga nr. 035 13. veebruarist 2006 karistati teda töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu. Töötajate distsiplinaarvastutuse (TDS) § 23 lg 2 kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus asub seisukohale, et keeldudes täitmast tööandja korraldust asuda alates 09.02.2006 tööle teisele töötamiskohale tehases XXX ei rikkunud hageja TLS § 50 p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi, kuna kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et töötaja töökohaks oli kokku lepitud OÜ tehas ning tema üleviimiseks töökohale tehasesse XXX oli tööandjal vaja töötaja nõusolekut. Seega olid tööandja korraldused ja töötajale määratud karistused ebaseaduslikud ning kuuluvad tühistamisele. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt oli hageja viimaseks tööpäevaks 13. veebruar 2006.
TLS § 82 lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kahe kuu keskmine palk oli 9072,16 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub vaidlustatud nõuete osas rahuldamisele. ITLS § 24 lõigete 1 ja 4 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. ITLS § 25 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ning kostja vaidlustas selle osas, milles töötaja avaldus rahuldati. Seega jõustus töövaidluskomisjoni otsus punkti 5. osas, milles jäeti avaldaja töötasu nõue ajavahemiku 09.-13.02.2006 eest rahuldamata. Töövaidluskomisjon ei teinud otsust töötajale käskkirjaga nr. XXX 10.02.2006 määratud distsiplinaarkaristuse osas, avalduse nõudepunkt 3, mistõttu kohus seda kostja taotlust aluseks võttes lahendada ei saa. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.