TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2007.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-37716

Kohtuasi

TL avaldus AP`ile eestkoste seadmiseks Avaldaja: TLLLV kaudu Asjast puudutatud isik: AP esindaja adv. KM Asjast puudutatud isik: JP Asjast puudutatud isik: VP

Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon

Menetluse käik ja määruse põhjendused TL esitas LLV kaudu kohtule avalduse, milles palub seada eestkoste AP`i varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning määrata AP`i eestkostjaks tema JP. AP`il on tuvastatud raske puue. AP vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet ning võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju nii iseendale kui ka teistele. Avalduses märgitu kohaselt ei ole AP võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, samuti ei

ole ta võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel, kuna ei suuda väljendada oma soove. Avaldaja taotleb määrata AP`i eestkostjaks tema ema, kes elab koos eestkostet vajava isikuga. kohus kuulas ära JP, kes kinnitas kohtule, et tema AP on vaimse arenguhäirega, vajab pidevat hooldust ja järelevalvet, kuna ei tule iseseisvalt toime. AP`ile määratud esindaja KM toetas TL avaldust ja JP määramist AP`i eeskostjaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PKS § 95 lg 1 alusel teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud vajadus seada eestkoste AP`ile. on ekspert JE jõudnud järeldusele, et AP ei suuda tulenevalt temal esinevast kroonilisest psüühikahäirest – mõõdukas alaareng ja lapseea - kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega juhtida neid. Arvestades eestkosteasutuse arvamust ja ka AP`i tervislikku olukorda, peab kohus põhjendatuks seada eestkoste eestkostetavale maksimumtähtajaks, s.o. kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Tulenevalt TsMS § 526 lg 2 p-s 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike 2 p 4 alusel ka tehingud, mida piiratud teovõimega isik võib ilma eestkostja nõusolekuta teha. Kohus on seisukohal, et AP`il ei ole lubatud teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5 peab kohus vajalikuks seada eestkoste eestkostetavale tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et ta on tunnistatud valimisõiguse suhtes teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega. Kohus asub seisukohale, et AP`i eestkostjaks tuleb määrata tema JP, kes kohtu hinnangul on sobivaks isikuks AP`ile eestkostjaks ning tulenevalt PKS § 98 lg 1 sätestatust on eestkostetava seaduslik esindaja. Kohtunik: