lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-39732/3

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-39732/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2239
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 2, 4, 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 10 lg 5Dokumentide edastamineTMS § 217 lg 4Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1, 2Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 50Täitemenetluse peatamise ja lõpetamise kordTMS § 12Täitedokumendi jõustumismärgeTMS § 2 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-06-36154/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.08.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

08.märts 2007.a., Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-06-39732

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja HÕ (ik XXX elukoht XXX);

HÕ’a kaebus kohtutäitur KV XXXotsuse peale.

Kohtutäitur Katrin Vellet (XXX) Sissenõudja KK (XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata HÕa kaebus kohtutäituri Katrin Velleti poolt XXX vara arstimise akti tühistamiseks ja täitmenetluse nr XXX peatamiseks.
2.Jätta menetluskulud HÕa kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Kaebuse asjaolud
1.27.12.2008 HÕ esitas kohtule kaebuse kohtutäituri K. Velleti otsuse peale XXX täiteasjas nr XXX. Kaebuse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt HÕ esitas Tallinna kohtutäiturile Katrin Velletile 22.11.2006 kaebuse 08.11.2006 koostatud XXX Tallinnas (registriosa nr XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonnas) asuva kinnisasja arestimise akti kohta täiteasjas nr XXX. XXXotsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata, HÕ sai kohtutäituri otsuse kätte 16.12.2006. 27.12.2006 kohtule saabunud kaebuse kohaselt HÕ ei pea kohtutäituri otsust põhjendatuks, kuna: 1) Kohtutäitur vaatas täitemenetluse seadustiku nõudeid eirates kaebuse läbi 06.012.2006 HÕa osavõtuta. 04.12.2006 väljastatud kutse kaebuse läbivaatamisele jõudis H. Õ alles 07.12.2006. Kohtutäitur jättis tähelepanuta H. Õ 08.12.2006 kirjalikus teates väljendatud soovi osaleda kaebuse läbivaatamisel. 2) Täitedokumendiks olev Tallinna Linnakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/34-730/05 elatise väljamõistmise kohta sissenõudja KKkasuks ei ole seaduslik ega põhjendatud, otsus on saadud seadusi rikkudes ja sisaldab kuriteo koosseisu. Kohtuotsuses on jäetud arvestamata HÕal veel 2 lapse olemasolu, H. Õ ebaõige kohtlemisega kaasnes 2 lapse diskrimineerimine. Protokolli võltsimisega lisati HÕa varandusele 3-toaline korter.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Täitedokumendid
TMS § 222Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks
TMS § 37 lg 2Täitekulud
TMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
TMS § 46 lg 2Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
TMS § 52Varale sissenõude pööramise viisid
TMS § 53 lg 1Vara arestimise ulatus
TMS § 55Arestimise tühisus
TMS § 8Kohtutäituri kohustused
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 62Menetlustähtaja arvutamine

3) Kohtutäitur on ebaõigesti lähtunud eeldusest, et XXXmõtteline osa on HÕa lahusvara. Kuna osa kinnistust omandatakse võlaga, mille H. Õ väidetel ilmselt tasub tema abikaasa, siis on tegemist abikaasade ühisvaraga. 4) HÕ leiab, et arvestades tema perekondlikku ja rasket majanduslikku olukorda, on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane. Kinnisasja arestimine jätab lisaks töövõimetule võlglasele põhjendamatult elamispinnata ka abikaasa ja 2 last. 5) Vara arestimine on ebaproportsionaalne. HÕ taotleb peatada täitemenetluse ja lõpetada kinnistu Metsa 60 arestimine. Menetlusosaliste seisukohad Kohus saatis kaebuse vastamiseks kohtutäiturile ja sissenõudjale. Sissenõudja teatas kohtule telefoni teel, et sai kohtumääruse kätte alles 18.02.2007 ja ei jõua 20.veebruariks vastata. Sissenõudja leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kohtutäitur K. Vellet teatas kohtule, et on haige lapse tõttu hoolduslehel ja esitab kirjaliku vastuse 28.veebruariks 2007.a., siiani kirjalikku vastust kohtule ei ole saabunud. Kohtumääruse põhjendused

1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 kohaselt kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 13.02.2007 kohtumäärusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras lahendada asi TsMS §477 lg 2 alusel kohtuistungit pidamata. Kohus määras ühtlasi, et lahend tehakse teatavaks kohtu kantselei kaudu 01.märtsil 2007.a. Seoses kohtuniku sattumisega liiklusõnnetusse 28.veebruaril 2007.a. kohus lükkas lahendi tegemise edasi 08.märtsile 2007.a. Lahendi tegemise tähtpäeva muutmisest teatas kohtuistungi sekretär menetlusosalistele kirjalikult.
2.TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul (TMS § 218 lg 2). H. Õ sai XXXotsuse kätte 16.12.2006, kaebus on kohtule saabunud 27.12.2006. Tulenevalt TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-test 1, 6 ja 8 ning arvestades, et tähtaja viimane päev 26.12.2006 oli riigipüha, on kaebus esitatud tähtaegselt.
3.TsMS § 477 lg 4 kohaselt hagita asjas kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 5). Eeltoodu alusel kohus peab võimalikuks lahendada asja kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadeta. Kohtutäituri seisukoht on kajastatud vaidlustatud kohtutäituri XXX otsuses.
4.Vastavalt TMS § 217 lg-le 3 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg 4 paneb kohtutäiturile kohustuse teatada menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aeg. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Seega ei ole põhjendatud HÕa seisukoht, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku nõudeid, kui vaatas kaebuse läbi HÕa osavõtuta.
5.TMS § 10 alusel kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtuäituri valitud viisil. Eeltoodu alusel oli kohtutäitur õigustatud edastama teate kaebuse läbivaatamise aja kohta lihtpostiga. TMS § 10 lg 5 sätestab, et lõikes 4 nimetatud dokumendi edastamisel posti teel loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohus möönab, et käesoleval juhul on kohtutäitur seda sätet rikkunud, väljastades 04.12.2006 teate 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta. TMS § 10 lg 5 kohaselt saab 04.12.2006 postitatud dokumenti lugeda kättesaaduks 07.12.2006. Kohus leiab, et teada ei ole saadetud piisava ajavaruga ka juhul, kui seda võib lugeda kättesaaduks toimingu tegemise päeval. Teade 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta tulnuks postitada selliselt, et teadet oleks olnud võimalik lugeda kättesaaduks vähemalt 1 päev enne toiminguks määratud päeva, s.o. käesoleval juhul 05.12.2006. Samas kohus leiab, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. H. Õ esitas kohtutäiturile põhjaliku kaebuse ja dokumendid, kohtule esitatud kaebusest ega täiturile saadetud teatest ei nähtu soovi esitada täiendavaid tõendeid või asjaolusid.
6.HÕa väited, et kohtutäitur tahtlikult saatis teate sellise ajavaruga, et H. Õ saaks teate kätte peale tegevuse toimumist, on paljasõnalised. H. Õ ei ole esile toonud, kuidas tema isiklik osavõtt kaebuse läbivaatamisest oleks mõjutanud kohtutäituri otsuse sisu. Samuti on põhjendamatu ja paljasõnaline kaebuse väide, et kohtutäituri pahatahtlikkusele viitab täituri otsuse 15.12.2006 koostamine ilma menetlusosalisteta ja vastavat teadet välja saatmata. Ülalviidatud TMS § 217 lg-st 3 tuleneb kohtutäituri kohustus teha otsus asja läbivaatamise järel 10 päeva jooksul. TMS § 10 lg-st 1 tuleneb kohtutäituri otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise kohustus, TMS § 218 lg 1 järgi algab otsuse peale edasikaebamise tähtaeg kulgema otsuse kättetoimetamisest. H. Õ ei ole esile toonud, kuidas ja milliseid tema õigusi lahendi tegemise tähtpäeva ette teatamata jätmine rikub.
7.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud ja jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus. TMS § 12 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodu alusel kohus ei võta seisukohta H. Õa kaebuses kohtuotsuse seadusevastasuse kohta esitatud väidete osas. Käesolevas asjas on täitemenetlus alustatud Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 kohtuotsuse alusel, mis jõustus 29.03.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Seega viib kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlust läbi õiguslikul alusel. Jõustunud kohtulahendit ei saa vaidlustada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel.
8.Kaebuse kohaselt sissenõudja KK kasuks elatusraha väljamõistmise tõttu on HÕa uuest abielust sündinud 2 last majanduslikult vähem kindlustatud. HÕ viitab perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-le 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et HÕ oleks kohtule vastavasisulist hagi esitanud. Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 otsusega on HÕalt välja mõistetud elatis KK kasuks alates 28.01.2005 1345 krooni kuni poja T täisealiseks saamiseni XXXja 1345 krooni kuni tütre K täisealiseks saamiseni XXX. Kaebuse esitajal on jätkuvalt võimalik pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega kohtu poole, kuid vastav taotlus tuleb esitada iseseisvas menetluses, elatise vähendamist ei saa nõuda kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses.
9.TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Täitedokumendiks olevast kohtuotsusest ja kaebusest nähtuvalt ei ole

HÕ kohtuotsust täitnud, tema vastu on vara arestimise seisuga nõue koos täitekuludega kokku 62 544,10 krooni. Kaebuse väidete kohaselt HÕ on töövõimetu, tal on 21.12.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 313413 määratud 60 % -line töövõime kaotus. Seega H. Õal sissetulek puudub. TMS § 52 ja § 137 võimaldavad sissenõudja nõude rahuldamist võlgniku kinnisvara müügist saadud raha arvel. Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 08.11.2006 kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on kohtutäitur K. Vellet üles kirjutanud ja arestinud XXX Tallinnas asuva HÕa 3/5 kaasomandiosa. Eeltoodu alusel on vara arestimine iseenesest seadusega kooskõlas.

10.TMS § 55 järgi arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. HÕ ei ole märkinud, et kohtutäitur oleks vara arestimisel rikkunud menetlusnorme, esile ei ole toodud ühtegi arestimise tühisusele viitavat asjaolu.
11.Kohus leiab, et HÕ on ekslikul seisukohal, et arestistud 3/5 mõttelist osa kinnisasjast on osaliselt abikaasade ühisvara, kuna 26.05.2005 notariaalsest pärandvara jagamise lepingust tuleneb HÕale kohustus maksta enamsaadud vara eest teisele pärijale rahalist hüvitist ning seega ei ole hüvitatav osa saadud pärimise teel, vaid võla alusel. Kaebuse väidetel HÕ ei ole ise võimeline hüvitist tasuma, mistõttu hüvitise ilmselt tasub tema abikaasa. Viidatud lepingu punkti 3.2. järgi HÕ peab tasuma M Z pärandvara jagamise lepingu alusel enamsaadu arvel kompensatsiooni 233 333 krooni 26.maiks 2009.a. Tegemist pärijate omavahelise lepinguga pärandvara jagamiseks. Lepingu alusel on 3/5 kaasomandi osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud HÕ. Asjaolu, et H. Õa pärandavara jagamise lepingust tulenevat hüvitamise kohustust võib tulevikus täita tema abikaasa, ei muuda päritud vara automaatselt abikaasade ühisvaraks. Lisaks kohus selgitab, et TMS § 222 sätete alusel võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
12.H. Õ leiab, et kinnistu arestimine on ebaproportsionaalne. TMS § 53 lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kuna H. Õ on oma sõnul töövõimetu, tal sissetulekut ei ole, siis kohus asub seisukohale, et sissenõudja nõude rahuldamine ei ole võimalik muul viisil, kui sissenõude pööramisega varale. Kinnisvara ei saa arestida osaliselt, arestitud vara müügist saadud vahenditest rahuldatakse sissenõudja nõue, tasutakse täitekulud ning ülejääv summa antakse võlgnikule. Kohus võtab lisaks arvesse, et tegemist on elatise võlgnevusega, vanemate lahuselu korral tuleb lastega koos elaval vanemal laste ülalpidamiseks vältimatult kanda igapäevaselt kulusid sõltumata sellest, kas teine vanem lastele ülalpidamist annab. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et vara arestimine on proportsionaalne.
13.H. Õ leiab, et TMS § 45 alusel on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane ning menetlus tuleb peatada, kuna vara arestimise tõttu jäävad peale tema elukohata ka tema abikaasa ja kaks last. Kohus ei pea neid väiteid tõeseks. HÕ märgib kaebuses oma elukohaks XXX, samad elukohaandmed on registreeritud ka Rahvastikuregistri andmebaasis. HÕa abikaasa Merike Õa ja nende ühiste laste H ja H Õa elukohaks on Rahvastikuregistri andmebaasis alates 01.03.2006 märgitud XXX. Lisaks on HÕal võimalik väidetavalt tema pere elukohaks oleva kinnisvara müümist vältida. Kinnistusraamatu andmetel kuulub HÕale veel kinnisvara: maatulundusmaa 20,96 ha XXX vallas ning maatulundusmaa 14,6 ha, 26,8 ha ja 8,6 ha XXX vallas. Seega on HÕal olemas vara, mille müügi arvelt on võimalik täitmenetluses nõue rahuldada ja seeläbi arestitud vara müüki vältida. Olukorras, kus H. Õal on olemas võimalused nõude rahuldamiseks, kuid ta põhjendamatult tugineb täitedokumendiks oleva kohtuotsuse seadusevastasusele, ei soovi kohtuotsust üldse täita ega

oma varasemast kooselust sündinud lastele ülalpidamist anda, ei saa täitemenetluse peatamise vajadust õigustada asjaoluga, et praegune pere võib kaotada elukoha.

14.HÕ taotleb ka täitemenetluse peatamist TMS § 46 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Arstliku ekspertiisi otsus, millega H. Õale määrati 60 %-line töövõime kaotus, on vastu võetud 21.12.2006.a., seega pärast kohtutäituri poolt XXXotsuse tegemist. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt taotles H. Õ täitemenetluse peatamist varem seoses töövõimetuslehel viibimisega. Tulenevalt TMS § 46 lg 2 p-st 2 on võlgniku haigestumise tõttu täitemenetluse peatamine täituri õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et täiturile esitatud töövõimetusleht, mille kohaselt töövõimetus lõppes 16.11.2006, ei saanud XXXotsuse tegemise ajal anda alust täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäitur on selles õigesti keeldunud. Oma töövõimetuse jätkumise tõendamine on võlgniku kohustus. Täitemenetluse peatamine on vastavalt TMS § 50 lg-le 1 kohtutäituri pädevuses, mistõttu kohus selles osas otsustust teha ei saa. Kuivõrd praeguseks on olukord muutunud ning H. Õale on määratud püsiv töövõime kaotuse protsent kuni 31.12.2007, siis on H. Õal õigus pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega.
15.TMS § 37 lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium