Muud › Muud hagiasjad

arutati korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisega seotud küsimusi. Asjaolu, et hageja vaidles kõigis arutatud küsimustes teistele juhatuse liikmetele vastu ja jäi hääletamisel vähemusse ning oli eriarvamusel, ei kinnita üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Samas pole hageja vaidlustanud juhatuse koosoleku otsuseid.

MTÜS § 28 lg 1 kohaselt määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KÜ põhikirja punktide 6.1 ja 6.2.3 kohaselt juhatuse liikme valimine ning nende volituste ennetähtaegne lõpetamine on korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevus. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Korteriühistu põhikirjas pole MTÜS § 28 lg 3 kohaselt sätestatud erikorda, mille alusel võib juhatuse liikme tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Hageja pealetükkiv soov juhtida ühistut kolm aastat tasuta ei saa olla põhjuseks, miks ühistu liikmed ei tohtinud teda tagasi kutsuda juhatuse koosseisust. Juhtimisprobleemide edasiseks tasakaalustamiseks on üldkoosolek suurendanud juhatuse koosseisu viieni. Hageja tugineb asjaolule, et eelnevalt pole talle ega teistele liikmetele teatatud millises redaktsioonis soovitakse põhikirja muuta. Seadus näeb ette, millistel juhtudel tuleb enne üldkoosoleku toimumist ühistu liikmeid koosolekuks ettevalmistatud materjalidega tutvustada. Kuna põhikirja muutmine oli ette nähtud üldkoosoleku päevakorras, siis oli koosolek pädev nimetatud küsimust arutama ning tegema põhikirjas vastavad muudatused lähtudes oma paremast äratundmisest. Hageja toetub hagis asjaolule, et ühistu liikmeid ei kutsutud üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras. Asjaolu, et igale korteriühistu liikmele pole antud enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti, pole seotud üldkoosolekule kutsumise korra rikkumisega. Koosolekust võttis osa vajalik arv ühistu liikmeid ning koosolek oli otsustusvõimeline. Ekslik on hageja arvamus, et väidetavalt ebaseaduslikest ühistu otsustest tulenes hageja kui endise juhatuse liikme vastutus. Juhatuse liikmel on õigus hääletada juhatuse koosolekul otsuste vastuvõtmise vastu ning oma eriarvamused protokollida. Juhatuse liige vastutab enda pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Juhatuse liikmel on seega võimalus valida oma tegutsemise õiguspärane viis, et vältida vastutuse tekkimist. Riigikohus on käsitlenud juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul kostjate ringi. Riigikohus on leidnud, et nendes vaidlustes saab kostjaks olla juriidiline isik ise. Kohtulahendites 3-2-1-135-02 ja 3-2-1-147-01 on leitud, et juriidilise isiku juhatuse liikmete (nõukogu liikmete) kui füüsiliste isikute vastu esitatud hagis ei saa nad olla õigeteks kostjateks juhatuse otsuste või üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel ega tühisuse tuvastamisel. Seega hagis märgitud kostjad PS ja J Š ei ole õiguspärased kostjad. Kuna kostja valib hageja, siis saab ainult hageja otsustada, kelle vastu ta hagi esitab. Hagist ei selgu, millise konkreetse nõude hageja on esitanud antud isikute vastu. Kostjate PSja J Š vastused EMi hagiavaldusele üldkoosolekute otsuste tühistamise nõudes Vastuseks EMi esitatud hagiavaldusele teatab PS, et ta ei tunnista esitatud hagi ja leiab, et hagi on põhjendamatu ja alusetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagist

lähtuvalt ei ole kostjal selge, millised nõuded on tema vastu esitatud. Hageja on teadvalt esitanud põhjendamata hagi kostja vastu. TsMS § 69 lg 2 järgi võib kohus hagejat, kes esitas teadvalt vale ja põhjendamata hagi teise poole vastu kahju tekitamise eesmärgil, trahvida. RS väidab, et tema alusetu protsessi kaasamine häirib tema igapäevast tööd. Kohtuistungite tõttu on ta sunnitud puuduma töölt, sellega väheneb tema töötasu ning ta on sunnitud kandma liigseid kulutusi

õigusabile. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes saab olla kostjaks juriidiline isi, mitte aga selle juhatuse liige. Vastuseks EMi hagiavaldusele teatab J Š , et ei tunnista esitatud hagi ja leiab, et hagi on põhjendamatu ja alusetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagist lähtuvalt ei ole kostjal selge, millised nõuded on tema vastu esitatud. Hagist ei selgu, kuidas tema valimine revidendiks saab rikkuda hageja õigusi. Vastavalt korteriühistu põhikirjale on revident ühistu kontrollorganiks. Revidendi ülesandeks on kontrollida ühistu varalist olukorda ja raamatupidamisarvestust. Revident on aruandekohustuslik ainult üldkoosolekule. Seega vastuseis JŠ isikule, kes on valitud ühistu liikmete enamuse poolt revidendiks ja kellele on sellega antud vastavad volitused, ei saa olla vaidluse aluseks. Olukorra tekitamine, kus ühistul puudub revident, ei ole ühistu liikmete huvides. Hagi on esitatud hea usu vastaselt. Antud nõuetes ei saa JŠ kuidagi olla õige kostja. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes saab olla kostjaks juriidiline isik. teatas hageja suuliselt, et loobub hagist PS ja JŠ vastu, lubades vastavasisulise loobumisavalduse edastada kohtule esimesel võimalusel. Loobumisavalduse esitamise avaldust hageja ei esitanud, vaid teatas 09.10.2006, et on loobunud haginõuetest kostjate PS ja JŠ vastu ja jääb eelistungil suuliselt esitatud loobumisavalduse juurde ning ja on teadlik selle õiguslikest tagajärgedest. KÜ lepingulise esindaja JB täiendav vastus MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt võib piirata põhikirja või üldkoosoleku otsusega juhatuse õigust esindada mittetulundusühingut. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetluse teovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 217 lg 2 järgi isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 219 lg 2 annab seaduslikule esindajale õiguse anda volitus isikule tehingu tegemiseks. Seega KÜ juhatuse liikme AL poolt allkirjastatud volikiri korteriühistu esindamiseks on kehtiv ja tuleneb seadusest. Hagejal on väär arusaam, et lepinguline esindaja esindab juhatuse liiget. Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Korteriühistu põhikirjast ega seadusest ei tulene, et kohtuasjas ei või korteriühistut esindada lepinguline esindaja.

Kohtu tuvastatud asjaolud, kohaldatud seadused KÜ täiendatud hagiavalduses hageja muutis ja täiendas nõuet ja esitas oma rikutud või vaidlustatud õiguse ja vabaduse kaitseks hagiavalduse üldkoosoleku otsuse kolme punkti osas, taotledes otsuse tühisuse tuvastamist. Hageja väitis, et ta ei ole loobunud punktist 3, mis jääb kehtima ja selles osas ei ole menetlus lõppenud. Ka taotles hageja otsuse tühisuse tuvastamist ülejäänud kolme punkti osas. Hageja teatab, et tal on õigustatud huvi ja põhjendatud soov saada

rehabiliteeritud ja hoiatab kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma, et saada rikkumise kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Kohus leiab, et hagejal puudub ülevaade oma nõuete üle. Asja arutamisel kohtuistungil hageja taotles otsuste tühisuse tuvastamist kõigi kolme punkti osas. Hageja põhjendas esitatud taotlust väitega, et teade üldkoosoleku kokkukutsumiseks pandi trepikodades üles alles , s o üks päev ettenähtust hiljem. Hageja leiab, et vastuvõetud otsused on seega tühised. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et teade pandi üles just . Mis puutub majanduskava esitamisse, on hageja arvates majanduskava kinnitamine üldkoosoleku poolt ebaseaduslik. Ka antud juhul ei ole hageja väidetavat ebaseaduslikkust põhjendanud. KÜ päevakorra punktis 3 tõstatati küsimus hageja kui juhatuse liikme taandamisest. Hageja leiab, et kuna KÜ üldkoosoleku päevakorras oli vaid täiendavate liikmete valimine, on hageja taandamine ebaseaduslik. Veel leiab hageja, et siiamaani rikutakse punkti mille kohaselt revisjonikomisjoni liikmeks võib olla vaid KÜ liige. Samuti olevat jämedalt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ning järelikult ei olnud koosolekul õigust otsuseid vastu võtta jne. Hageja taotleb otsuste tühisuse tuvastamist. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (KÜS § 13 lg 2). Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates (KÜS § 13 lg 3). Üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisti. Hageja on vaidlustanud PSja J Š valimist juhatuse liikmeks ja revisjonikomisjoni liikmeks, kuid seadus ei keela valida juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeks ükskõik keda. (t lk 61) taotluses hageja loobus hagist kostjate PS ja J Š vastu. Hageja ei ole märkinud, milliseid otsuseid ta vaidlustab, viidatud on vaid kolmele päevakorrapunktile. Hageja ise ei ole ka kindel, milliseid otsuseid missugustel asjaoludel ta vaidlustab. Hageja oleks pidanud konkreetses sõnastuses välja tooma, mida ta soovib tühistada. Väidet, et koosolekut ei kutsutud kokku õigel ajal, ei ole hageja millegagi tõendanud. toimunud üldkoosolekust teavitati ühistu liikmeid koheselt. Sellele eelnes koosolek, millel viibis ka hageja juhatuse liikmena. Koosolekul määrati kindlaks toimuva koosoleku päevakord. Asjaolu, et hageja ei ole protokollile alla kirjutanud, ei tee protokolli olematuks. olid kutsed üles pandud. Asjaolu, et hageja nägi kutseid hilisemalt, ei tähenda, et kutsed pandi üles hiljem. Kõik teadsid koosolekust ja seda teadis ka

hageja, kuna viibis vaidlusalusel koosolekul. Koosoleku protokollist ei ole näha, et hageja oleks koosoleku toimumisele vastu vaielnud, põhjusel et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Hageja on juhtinud koosoleku juhataja tähelepanu asjaolule, et miks ei ole välja jagatud eelarvet ja majanduskava. Kuid hageja ise võttis endale kohustuse töötada välja

majanduseelarve, mille hageja jättis tegemata. Hageja ei ole vastu vaielnud punktile 3.1, millega kutsuti hageja tagasi juhatuse liikmest. MTÜS § 28 lg 2 järgi juhatuse liikme võib tagasi kutsuda igal ajal ning MTÜS § 28 lg 3 seab takistuse juhtumiks, kui põhikirjas on sätestatud erikord. Kõnesolevas põhikirjas takistust ei ole. Juhatuse liikmed valiti täiendavalt, mis oli päevakorras ja kuulub üldkoosoleku pädevusse ning on seaduslik. Seadus ei sätesta, et põhikirja peab avalikult tutvustama enne koosolekut KÜ liikmetele. Hageja ei ole märkinud ka muud seadust, millega juhatuse liikme tegevus oleks vastuolus. Kuna üldkoosolekuga lahendati vastuolu juhatuse liikmete ja juhtimise osas, siis sellega on saavutatud ühistu juhtimise järjekordne edasiminek. MTÜS § 28 lõikes 2 on märgitud, et igal ajal võib KÜ juhatuse liikme tagasi kutsuda. Seda võib teha igal üldkoosolekul. Milliseid otsuseid võib pädev üldkoosolek vastu võtta ei ole ülimuslik, kuna tekib olukord, kus ühistu ei saa täita oma ülesandeid kui tekib tupikseis põhjusel, et juhatus ei saa ennast ise tagasi kutsuda. Juhatuse liikmete täiendava valimise otsustab üldkoosolek. Sellega seadust rikutud ei ole. Juhatuse liikmete valimine on üldkoosoleku pädevuses ja üldkoosolek on juhatuse liikmete vastu võtmise otsustanud häälteenamusega. Kuna hageja ei ole suutnud seadusest tulenevalt oma seisukohata hagi suhtes tõendada, siis tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastavalt Korteriühistu menetluskulude nimekirjale tasus korteriühistu JB õigusabi eest arve nr alusel 2400.- krooni ja arve nr alusel 1400.- krooni, kokku 3800.- krooni, mis tuleb välja mõista hageja EMilt. Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.