Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-06-21048/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.02.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2198

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2007. a Tartu

Tsiviilasja number

2-06-21048

Tsiviilasi

A.Š. i (isikukood X; elukoht Tartumaa) kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28.12.2006. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Reet Rosenthali määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28.12.2006 määrus muutmata. Määruse peale on õigus esitada määruskeabus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.A.Š. esitas 04.08.2006 maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale, milles palus tühistada 17.07.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2006/1202. 28.11.2006 kirjalikus vastuses täituri seisukohale kaebuse osas vaidlustas kaebaja ka täitemenetluse alustamise kohtutäitur R. Rosenthali poolt. Kaebuse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsusega A. Š välja elatusraha lapse ülalpidamiseks 13. oktoobrist 2005 kuni 13. oktoobrini 2023 igakuiselt 2000 krooni. Pärast kohtuotsuse jõustumist asus kaebaja koheselt kohtuotsuses märgitud kohustust täitma ning on tasunud iga kuu poeg R.K ema L.K arvele 2000 krooni. Eraldi kokkulepe on kaebajal kohtutäituriga selle summa osas, mis mõisteti kohtuotsusega välja tagasiulatavalt. Kokkulepe on, et kaebaja tasub täituri kontole iga kuu 10. kuupäevaks 2000 krooni, mida kaebaja on ka teinud.

Sarnased lahendid

Täitmine

3.Tartu Maakohus tühistas 28.12.2006 määrusega kohtutäitur R. Rosenthali 17.07.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2006/1202 ning keeldus menetlusse võtmast A. š. kaebust kohtutäitur R. Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2006/1202. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kohtutäitur R. Rosenthali kanda. Määruse kohaselt algatas kohtutäitur 17.07.2006 sissenõudja avalduse ja Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsuse nr 2-05-19356 alusel täitemenetluse. Kohtutäitur väljastas võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. KTS § 28 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Tulenevalt Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsusest on elatise maksmise tähtaeg määratud igakuiselt. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega tulenevalt Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsusest on A. Š. õigus täita lapse igakuine ülalpidamise kohustus iga kuu esimesest kuupäevast kuni viimase päevani ning kohustise igakuine sissenõudmise tähtaeg saabub iga kuu viimasel päeval. 17.07.2006 täitmisteatest nähtub, et nõude sisuks on igakuine elatusraha 2000 krooni alates 01.07.2006 kuni 13.10.2023. Maksekorraldusest nähtub, et A.Š. tasus L. K. lapse R. K. ülalpidamiseks juulikuu elatise 24.07.2006. Kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse põhimõttest ning tal tuleb lähtuda täitedokumendis sätestatust, mitte iseseisvalt tõlgendada võlgniku käitumisest tulenevalt seda, kuna tuleb täitedokumendis sätestatud kohustus täita. Kohus leidis, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse TMS § 19 lg 1 sätestatut järgimata ja täitemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud. Kohtutäitur ei kontrollinud, kas täitedokumendi täitmise eeldused olid täidetud. KTS § 23 lg 1 sätte mõttest tulenevalt ei ole täituril õigust nõuda võlgnikult täituri tasu ja täitekulusid kui täitedokumendi täitmise eeldused ei ole täidetud ja seetõttu ei kuulu see täitmisele. Kuna antud asjas ei ole Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsuse sundtäitmise eeldused

4.Kohtutäitur R. Rosenthal taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, millega tühistati kohtutäitur R. Rosenthali 17.07.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 186/2006/1202, ning selles osas uue otsuse tegemist, jättes A.Š. i kaebuse rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lahendanud sisuliselt nõude, mida kohtule ei ole esitatud. Kuigi kohus ei ole seda otseselt määruse resolutsioonis märkinud, on ta sisuliselt lahendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, otsustades täitemenetluse eelduste üle. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega võib võlgnik taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka näiteks põhjusel, et sundtäitmise eeldused ei ole täidetud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib vastavalt TMS § 22 lg 3 esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist, kaebuse kohtutäituri tasu otsuse ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Eeltoodust võib järeldada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine toimub hagimenetluses ja kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamine hagita menetluses. Kaebaja ei ole esitanud kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kaebuse esitamine kohtutäituri tasu otsuse peale ei oleks takistanud esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise korras oleks saanud peatada nii algatatud täitemenetluse kui ka kohtutäituri tasu otsuse peale esitatud kaebuse menetluse. Kohustatud isik saab kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse esitada üksnes kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta, mis saab seisneda näiteks ebaõiges summas (st rakendatud on vale tasumäära või on arvuliselt eksitud) või ebaõiges õiguslikus aluses, ning kohus saab seda sellises ulatuses ka läbi vaadata. Vastuses võlgniku kaebusele on kohtutäitur juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et võlgnikul oli õigus esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid kohus ei ole nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Teiseks ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et elatusraha kohustise igakuine sissenõudmise tähtaeg saabub iga kuu viimasel päeval. Kohtu pool viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted reguleerivad tähtaegade arvutamist, mitte kohustise sissenõutavaks muutumist. Kohustise täitmise tähtaega ja sissenõutavust reguleerib VÕS § 82. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest tulenevalt ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna laste ülalpidamine toimub igapäevaselt, peab ka selleks rahaliste vahendite olemasolu olema igapäevaselt tagatud. Arvestades elatise nõude

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja taotlusest tulenevalt esitas ta maakohtule kaks kaebust: 1) kaebuse kohtutäituri 17.07.2006 täitmisteate peale, millega algatati täitemenetlus ning mille vaidlustamine saab toimuda TMS § 217 sätestatud korras ning tähtaegadel. Maakohtu poole sai kaebaja pöörduda kooskõlas TMS § 218 üksnes siis, kui ta eelnevalt esitas kaebuse kohtutäiturile; 2) kaebuse kohtutäituri 17.07.2006 tasu otsuse peale, mille vaidlustamine toimub KTS § 28 alusel. Mõlemaid kaebuseid pidi maakohus menetlema hagita menetluse sätete alusel. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis mõlemad esitatud kaebused menetlusse viidates hagimenetluse sätetele ning kohustas kohtutäiturit hagile vastama. Seejärel tegi maakohus määruse, millega rahuldas kohtutäituri tasu kaebuse ja keeldus menetlusse võtmast kaebust millega vaidlustati täitemenetluse algatamine. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes menetlusse võtmata kaebuse, mida kohus oli juba menetlema asunud, kuid selles osas ei ole esitatud määruskaebust, ning see ei viinud maakohut ebaõige lahendi tegemiseni. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on täituri tasu määramise õiguspärasust hinnates andnud hinnangu täitemenetluse algatamisele, mis formaalselt on jõus, kuna maakohus seda kaebust ei menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas juhul, kui täitemenetluse algatamist ei ole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, saab isik vaidlustada täituri tasu määramise, esitades põhjendusena täitemenetluse algatamise ebaõigsuse. Käesolevas asjas muudab olukorra komplitseeritumaks kohtutäituri 17.07.2006 täitmisteade täitemenetluse algatamise kohta, mille lõpus on selgitused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta ning kohtutäituri tasu vaidlustamise kohta, kuid puudub selgitus täitemenetluse algatamise vaidlustamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud selgituse puudumine, eriti arvestades, et täitmisteates on märgitud vaidlustamise viited, millede osas seadusest tuleneb oluliselt pikem tähtaeg ja millistega saab vahetult maakohtu poole pöörduda, kuid puudub selgitus kohtueelse kohustusliku kaebekorra osas, millele on seadusega määratud ka 10 päevane kaebetähtaeg, oleks vastava taotluse esitamise korral ennistamise aluseks TMS § 217 lg 2 alusel. Käesoleval juhul kohtutäitur ega ka maakohus kaebajale tema õigusi selgitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kujunenud olukorras oli otstarbekusest lähtudes maakohus kohtutäituri tasu määramise vaidluses õigustatud andma hinnangu täitemenetluse algatamise õiguspärasusele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtutäitur ei olnud õigustatud täitemenetlust algatama, kuna TMS § 19 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse algatamise aluseks oleva täitedokumendi alusel oli võlgnikul kohustus tasuda igakuiselt 2000 krooni, samuti ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik oli seda kohustust täitnud, kaasa arvatud täitemenetluse algatamise kuul, so juulis 2006. Määruskaebuse esitaja viited VÕS § 82 lg 2 ja PKS § 60 lg 1 ei andnud kohtutäiturile õiguslikku alust eirata TMS § 19 lg 1, mille kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Ringkonnakohus leiab, et kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise puhul saab üksnes kohus määrata igakuise elatise tasumise tähtpäeva ning kui kohtuotsuses kuupäeva märgitud ei ole, siis sissenõudja ega kohtutäitur ei saa kohustada võlgnikku enne kuu viimase kuupäeva möödumist kohustust täitma.