Täitmine › Muud täitmisasjad

mõisteti kohtuotsusega välja tagasiulatavalt. Kokkulepe on, et kaebaja tasub täituri kontole iga kuu

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT KAEBUSE OSAS

Kohtutäitur Reet Rosenthal on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seaduse § 28 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Seega tuleneb viidatud sättest, et kaebuse saab esitada kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta. Ebaõigsus saab seisneda näiteks ebaõiges summas (st rakendatud on vale tasumäära või on eksitud arvuliselt) tasumääras või ebaõiges õiguslikus aluses. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb määratud kohtutäituri tasu ebaõigsus. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 221 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Sissenõudja L K on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks kaebaja suhtes Tartu Maakohtu 31.03.2006.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-05-19357 tuleneva igakuise elatusraha nõudes alates 01.07.2006.a. KTS § 222 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus ning 2. lõike kohaselt kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 22 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Kuna kaebajale toimetati täitmisteade kätte posti teel, siis KTS §-st 2511 lg 3 tulenevalt on täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni, millele lisandub KTS § st 242 tulenevalt käibemaks 18 krooni, kokku seega 118 krooni. Põhitasu suurus tuleneb KTS §-st 2514, mis sätestab elatusraha sissenõudmise eest makstava tasu. Viidatud sätte 1. lõikes kohaselt sissenõudmise eest makstav põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Kehtiv elatisraha miinimummäär on alates 01.01.2006.a 1500 krooni. Seega on kohtutäituri tasuks elatise nõudelt 1500 krooni, millele lisandub käibemaks 270 krooni, kokku 1770 krooni. Seega on kohtutäituri tasu kokku 188+1770=1888 krooni. Kohtutäitur märgib, et 25.07.2006.a on võlgnik helistanud kohtutäituri büroosse ning avaldas, et on täitmisteate kätte saanud, on tasunud otse sissenõudjale ning on teadlik, et on nõuet täitma kohustatud kohtutäituri vahendusel. Lisatud maksekorraldustest nähtub, et eelnevad kuud on võlgnik tasunud elatist 04. ja 10. kuupäeva vahel (sellesse ajavahemikku jääb võlgniku palgapäev), siis juulikuus on elatis laekunud sissenõudja arvele 24.07.2006 ja sissenõudjal oli õigus 18.07.2006.a. pöörduda kohtutäituri poole nõudega algatada täitemenetlus. Kohtutäituri menetluses on ka sama võlgniku elatusraha võlgnevuse nõue ja kohtutäituri vastuvõtul 14.06.2006.a on kohtutäitur selgitanud võlgnikule kohustust tasuda igakuiselt määratud elatist otse sissenõudja arvele ja sama kuu jooksul 10-ndaks kuupäevaks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on seisukohal, et antud asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata. I. Täitemenetluse seadustiku (TsMS) § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Tulenevalt TMS § 24 lg 2 loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Kohtutäitur algatas 17. juulil 2006.a sissenõudja avalduse ja Tartu Maakohtu 31. märtsi 2006.a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr. 2-05-19356 täitemenetluse. Kohtutäitur väljastas võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäituri seaduse § 28 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul.

algatamine ei olnud antud juhul põhjendatud. Kohtutäitur ei kontrollinud, kas täitedokumendi täitmise eeldused olid täidetud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte mõttest tulenevalt ei ole täituril õigus nõuda võlgnikult täituri tasu ja täitekulusid kui täitedokumendi täitmise eeldusi ei ole täidetud ja seetõttu ei kuulu see täitmisele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kuna antud asjas ei ole Tartu Maakohtu 31. märtsi 2006.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-19357 sundtäitmise eeldused täidetud ja nimetatud täitedokument täitmisele ei kuulu, siis ei ole täituril õigust nõuda võlgnikult tasu ja täitekulusid. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri poolt täiteasjas nr 186/2006/1202 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tuleb tühistada. Kohus tühistab 17.07.2006.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2006/1202. II. Kaebaja on 28. 11.2006.a vastuses kohtutäituri seisukohale märkinud, et ta vaidlustab ka kohtutäitur Reet Rosenthali poolt täitemenetluse algatamise. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TMS § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Antud asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole kaevanud kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamise osas täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus on seisukohal, et antud asjas on põhjendatud TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel keelduda menetlusse võtmast A.S. kaebuses kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2006/1202.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuna kohus rahuldas A.S. kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tasu väljamõistmise otsusele, siis on antud asja asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur Reet Rosenthali kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.