Muud › Muud hagiasjad

omanikuks on *, kes soovib kohtumenetluse jätkamist. * kui N AS-i õigusjärglane palub asendada hageja N AS-i uue hagejaga * või taotleb enda kaasamist kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohtule 29. septembril 2006.a esitatud teates palub I. G kui N AS-i võlausaldaja arvestada, et nõudest loobumine AS-i O vastu rikub oluliselt tema õigusi ja huve.

* esindajale teadaolevalt esitas hageja N AS 8. augustil 2006.a kohtule taotluse hagist loobumiseks AS-i O vastu. Hagist loobumise motiivid ei ole kaebajale teada. Käesoleva tsiviilvaidluse objektiks oleva nõude on N AS loovutanud *-le. N AS-i tegevus on peale 12. juunit 2006.a allutatud AS-i O huvidele ja kontrollile, millest on tingitud ka viimase vastu esitatud haginõudest loobumine. N AS-i äriregistri B-kaardist nähtub, et äriühingu uuteks juhatuse liikmeteks on alates 2. augustist 2006.a A. S ja O. K. Viimane on olnud ka pikka aega AS-i O juhatuse liige. Tekib küsimus, kuidas on võimalik üheaegselt mõlema äriühingu juhatuse liikmena esindada võrdväärselt ja kahjustamata vaidluses mõlema äriühingu ja tema võlausaldaja huve ja õigusi. Maakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse enda kaasamiseks menetlusse N AS-i õigusjärglasena või vähemalt kolmanda isikuna hageja poolel, kuna ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid nõude loovutamise kohta. Ka jättis kohus arvestamata I. G teatise, mille kohaselt on hageja võlgnevus tema ees üle 2 miljoni krooni. Kohus rajas otsuse AS-i O paljasõnalistele seisukohtadele ning on jätnud * taotluse õigusjärglasena õiguseelneja asemel menetlusse astumiseks üldse hindamata ja tähelepanuta. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lõike 1 põhimõtet tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise kohta ning omistanud etteulatuvalt kindlaksmääratud jõu kostja tõendamata väidetele. * on esitanud tõendid kohtule õigeaegselt. Kohus ei ole määranud tähtaega tõendite ja taotluste esitamiseks ja ei saanudki seda teha, sest apellant ei olnud menetluse pooleks kuni taotluse esitamiseni. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et esitatud leping on venekeelne, kuna kostjal ei ole probleemi selle mõistmisega. Kui kohus leidis, et esitatud tõendid on menetlust takistavad, oleks ta pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk tõendite täpsustamiseks. Hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on teadlikult suunatud teiste võlausaldajate huvide ja õiguste kahjustamisele. Pooled on tegutsenud heade tavade ja kommete vastaselt. Üheks põhiliseks hagist loobumise eesmärgiks on vabastada AS O alusetult saadud rahasumma tagastamisest N AS-ile. Hagist loobumine kahjustab ka I. G ja N. K. N õigusi ning tekitab neile reaalset varalist kahju. Vaatamata asjaolule, et nimetatud isikud ei ole käesolevas vaidluses poolteks, peab kohus vältima olukorda, kus kohtule teadaolevate asjaolude alusel võtab kohus vastu jhagist loobumise, mis on suunatud teadlikult kokkulepet sõlmivate poolte võlausaldajate huvide kahjustamisele ning on vastuolus TsÜS § 138 lõike 1 ja 2 põhimõtetega. Võlausaldajate huvide kaitse ei ole enam reaalselt võimalik ning kahjuliku tagajärje ära hoidmine või heastamine ei ole teostatav pärast menetluse lõpetamist. TsMS § 429 lõike 4 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui sellega rikutakse olulist avalikku huvi. Võlausaldajate huvide kaitse on käsitletav avaliku huvina. Avaliku huvina on käsitletav põhimõte, et kellegi õigused ei jääks kohtus kaitseta, kui need asjaolud on kohtu ette toodud ja kohus on nendest teadlik. Avalikuks huviks tuleb lugeda ka tsiviilõiguste ja kohustuste täitmist heas usus TsÜS § 138 lõike 1 ja 2 järgi, sest see loob õiguskindluse. Seda põhimõtet ei ole järgitud, kui kohus jätab võlausaldaajte huvid arvestamata ja sisulise õiguskaitseta olukorras, kus tema ette on toodud olulised asjaolud. N AS-i ja AS-i O seisukoht määruskaebusele Hageja ja kostja paluvad jätta * määruskaebuse rahuldamata, kuna äriühingul puudub alus nõude õigusjärgluseks ning määruskaebus on esitatud isiku poolt, kes ei ole menetlusosaline.

Hageja ei soovi kaasata nimetatud äriühingut menetlusse kolmanda isikuna. Hageja ja määruskaebuse esitaja menetlushuvidel on absoluutselt konfliktne iseloom. Hagist loobumine hageja poolt omab tema jaoks kasulikku majanduslikku tähendust, sest selle asjaolu tulemusena kostja, olles hageja koostööpartner, refinantseeris hageja võlakohustused, mille tähtaeg oli saabunud, kogusummas 41.545.299 krooni, mis seitsmekordselt ületab hageja nõuet kostja vastu. Hageja majandustegevus on paranenud ja järk-järgult normaliseerub. Aktsiaseltsi aktsionärid, nõukogu ning juhatus valmistavad ette meetmeid ettevõtte kiiremaks ning efektiivsemaks arendamiseks. Võttes vastu otsuse hagist loobumiseks, hageja lähtus kokkuleppest, et kostja viivitamatult lõpetab teise kohtuvaidluse, kus viimane esineb hagejana. Määruskaebuse esitaja tunnistab kaebuses, et hagist loobumise motiivid on temale teadmata. Jääb arusaamatuks, kuidas saab ta hagejat süüdistada hagist loobumises, teadmata motiive selleks. * ei ole menetlusosaliseks, st ta ei ole hagejaks, kostjaks ega kolmandaks isikuks TsMS tähenduses. Äriühingu * staatus menetluses tsiviilasjas nr 2-05-3566 suhtes võib olla iseloomustatud kui „muu isik“. Kui selline isik esitab omal algatusel taotluse tema kaasamiseks hagimenetlusse kolmanda isikuna iseseisva nõudeta, siis see taotlus võib olla rahuldatud ainult selle menetlusosalise nõusolekuga, kelle poolt „muu isik“ soovib astuda menetlusse. Kolmanda isiku instituudi peamine ülesanne on kaitsta poolt, kes kolmanda isiku kaasamist vajalikuks peab ja mitte kolmandat isikut. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et * määruskaebus Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006.a määruse peale tsiviilasjas nr 2-05-3566 tuleb jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 664 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud, kuna äriühingul * puudus määruskaebuse esitamise õigus tsiviilasjas nr 2-05-3566. Vastavalt TsMS § 660 lõikele 1 võib maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. Tulenevalt TsMS § 639 lõikest 2 ja §-st 659 on menetlusosalised ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse pooled ja kolmandad isikud. Käesoleva hagimenetluse pooled olid äriühingud N AS hagejana ja AS O kostjana. * ei ole seega menetlusosaline, mida ta on ise määruskaebuses möönnud, taotledes enda kaasamist menetlusse kas kolmanda isikuna hageja poolel või hageja õigusjärglasena. Tsiviilkohtumenetluse üldine põhimõte on, et pärast asjas lõpplahendi tegemist uusi menetlusosalisi ei kaasata. TsMS § 210 lõike 2 alusel vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib õigusjärglane sellisel juhul

vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vastaspoole nõusolekut * astumiseks menetlusse poole õiguseelneja asemel ei ole antud. Kuivõrd * ei ole tsiviilasja nr 2-05-3566 menetlusosaline ega menetlusosalise esindaja, oleks maakohtul tulnud keelduda menetlusvälise isiku esitatud menetlusdokumendi (määruskaebuse) menetlusse võtmisest. Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused (TsMS § 212). Iseseisva nõudeta kolmas isik esitab menetlusse astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule (TsMS § 215 lõige 1). Määruskaebuse põhjendustest ei selgu ka, kas äriühing * on soovinud astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna või iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.