GD eestkoste pikendamine, eestkostja vabastamine ja uue eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. aprilli 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Puudutatud isik GD (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), vallavanem Urmas Kirtsi Puudutatud isik Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Tatjana Zelenjajeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-11938 resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 osas, ning teha uus määrus, millega jätta Kuusalu valla taotlus eestkostja vabastamiseks rahuldamata ning vastavalt muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 9.
Tuvastada, et eestkoste jätkumine GD (isikukood XXXXXXXXXX) üle kõigi tema asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
2.2.Pikendada Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse kaudu eestkostja ametiaega kuni 24. aprillini 2022, mil kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine GD üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
2.3.GD on teovõimetu valimisõiguse tähenduses.
2-11-11938
2.4.GD ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2.5.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on GD varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
2.6.Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ülesanneteks on GD esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti GD esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostja on kohustatud ka viima GD rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmed kooskõlla Rahvatikuregistri seaduse sätetega.
2.7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta
15.mail. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse määrusele. Esimene aruanne tuleb esitada 15. mail 2018.
2.8.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi GD varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
2.9.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
3.Narva linna määruskaebus rahuldada.
4.Jätta GD-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning määruskaebuse menetlemisega seotud Narva linna menetluskulud Kuusalu valla kanda ja Narva linna menetluskulud tema enda kanda.
5.Mõista Kuusalu vallalt Narva linna kasuks välja menetluskulude hüvitis 50 eurot. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse peale võivad kaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, usaldusisik või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli GD-le (puudutatud isik I) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja temale määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2001. a otsusega tsiviilasjas nr 2/1-478/01 tunnistati puudutatud isik teovõimetuks. Harju Maakohtu 22. juuni 2011. a ja 20. mai 2014. a määrustega tsiviilasjades nr 2-11-11938 ja nr 2-14-50733 pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet
2-11-11938 ja tema eestkostja Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse (puudutatud isik II) ametiaega kuni
20.maini 2017.
2.Harju Maakohus algatas asja menetluse 20. märtsi 2017. a määrusega, kaasates menetlusse puudutatud isiku I ja II. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 520 lg 2 p 2, määras maakohus puudutatud isikule I riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid.
9.aprillil 2014 tsiviilasjas nr 2-14-50733 läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel leidis ekspert, et puudutatud isik I kannatab residuaalse skisofreenia stabiilse defektiga all (RHK 10 järgi – F20.52), mille tõttu ei ole ta võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima, samuti avaldama oma tahet, tegema tehinguid ega teostama valimisõigust. Psühhiaatri hinnangul on puudutatud isikule I vaja eestkoste seada kõigi asjade ajamiseks kogu eluks. Puudutatud isik I ei suuda avaldada oma tahet eestkoste pikendamise ja eestkostja isiku suhtes. Regionaalhaigla 31. märtsi 2017. a arvamuse järgi ei ole puudutatud isiku I tervislik seisund muutunud.
3.Puudutatud isik II arvates ei ole puudutatud isiku I seisund muutunud ja eeskoste jätkamine on vajalik. Kuna aga Kuusalu vald on aastaid ebaõiglaselt olnud suure eestkostekoormuse all, ei ole ta võimeline jätkama puudutatud isiku I eestkostjana. Eestkostjaks võiks määrata Narva linna. Puudutatud isik I suunati Kuusallu Narva linnast, kus ta elas aadressil XXX, mis oli tema tegelik viimane elukoht. Kuusalu vallaga on puudutatud isikul I seos katkenud, kuna ta paigutati Valklast ümber Kehra Kodusse.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et eestkostevajadus ei ole ära langenud. Seetõttu tuleks puudutatud isiku I üle seatud eestkostet pikendada.
5.Maakohus kaasas 24. märtsi 2017. a määrusega menetlusse Narva linna kui puudutatud isiku I tegeliku viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (puudutatud isik III).
6.Puudutatud isik III leidis, et senise eestkostja väited on paljasõnalised ega ole tõendatud. Narva linnal puudub puudutatud isikuga I pikka aega igasugune faktiline seos. Asjaolu, et puudutatud isik I registreeriti kunagi Narva elanikuna, ei ole määrava tähtsusega, kuna Narva linnal ei ole võimalik teostada tõhusat eestkostet ca 182 kilomeetri kaugusel oleva isiku suhtes. Senise eestkostja muutmine oleks ebaproportsionaalne, ülemäärane, kulukas ja ebaefektiivne, kuna senine eestkostja on kursis eestkostetava isiku ja tema vajadustega. Seadus ei näe ette eestkoste pikendamata jätmist Kuusalu valla haldussuutmatuse tõttu.
7.Harju Maakohus kuulas 22. märtsil 2017 isiklikult ära puudutatud isiku, kes oskas kohtule öelda vaid seda, et tema nimi on D. Muudele kohtuniku küsimustele ta ei vastanud. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus tuvastas 24. aprilli 2017. a määruses, et eestkoste jätkumine puudutatud isiku I üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning otsustas kontrollida hiljemalt 24. aprillil 2022, kas eestkoste jätkumine on puudutatud isiku huvides vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Maakohus vabastas Kuusalu valla eestkostja kohustuste täitmisest ning kohustas senist eestkostjat esitama kohtule
2-11-11938 kirjaliku lõpparuande seisuga 24. aprill 2017 eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta. Kohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Narva linna. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg-le 1, § 526 lg 2 p-le 5, lg-le 3 ja 5, § 528 lg-tele 1, 2 ja 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2, perekonnaseaduse (PKS) § 197 lg-le 2 ja 3, § 203 lg-tele 1 ja 2, § 204 lg-le 1, § 205 lg-le 3, § 206 lg-le 1, § 207 lg-le 1, rahvastikuregistri seaduse § 42 lg-le 9 ja § 45 lg 3 p-dele 1 - 4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ilmnes puudutatud isiku I ärakuulamisest, et tema eestkostevajadus ei ole ära langenud, ning kuna viimasest puudutatud isikule I tehtud ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat, ei tule tema suhtes uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi määrata. Puudutatud isik I on piiratud teovõimega, mistõttu on eestkoste jätkumine tema huvide kaitseks vajalik. Tema huve ei ole võimalik kaitsta muul moel. Kuivõrd puudutatud isik I on sisse kirjutatud Valkla Hooldekodusse Valkla külas Kuusalu vallas Harjumaal, kuid tema tegelik viibimiskoht on AS Kehra Kodu Lehtmetsa külas Anija vallas Harjumaal, ei ole põhjendatud, et puudutatud isiku I eestkostja ülesannete täitmist jätkaks Kuusalu vald. Eestkoste on endiselt vajalik, kuid Kuusalu vald palus teda vabastada eestkostja ülesannete täitmisest. Kuna Kuusalu vald on olnud aastaid ebaõiglaselt suure eestkostekoormuse all, tuleb puudutatud isikule I määrata uus eestkostja. Puudutatud isik I suunati Valkla Hooldekodu teenusele Narva linnast ning tema registreeritud aadress oli enne hooldekodusse registreerimist XXX Narvas, mis tähendab, et asutusse asumisele eelnenud elukoht on võimalik kindlaks määrata. Kuna teist puudutatud isiku I eestkostjaks sobivat füüsilist ega juriidilist isikut ei leitud, on põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik III, kelle eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Praegusel juhul ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et puudutatud isik I viibib Narva linnast eemal. Tema viibimiskoht võib ka tulevikus muutuda, mistõttu ei oleks põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Narva linna ning teha uue määruse, millega jätta Kuusalu vald puudutatud isiku I eestkostja kohustuste täitmisest vabastamata. Alternatiivselt palus kaebaja saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitamisel tekkinud menetluskulud palus kaebaja jätta Kuusalu valla kanda. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, maakohus ei ole määrust piisavalt põhistanud, ei ole arvestanud eestkostja määramisel asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ega lähtunud eestkostetava huvidest. Puudutatud isik II põhjendas enda vabastamise taotlust ülemäärase eestkostealase koormusega, millega maakohus paljasõnaliselt nõustus. Maakohus tõlgendas PKS § 197 lg 2 lubamatult laiendavalt valla suhtes. Valla- ja linnavalitsuse eestkostja kohustusest vabastamist reguleerib PKS § 198 lg 1. Seadus ei näe ette eestkostja vabastamist valla haldussuutmatuse tõttu.
2-11-11938 Puudutatud isiku II andmete kohaselt elas eestkostetav enne Valkla hooldekodusse paigutamist Narvas. Narva linnal puuduvad seda faktilist asjaolu kinnitavad andmed ning samuti puuduvad andmed puudutatud isiku I lähedaste, vara jms kohta. Puudutatud isiku I kunagi minevikus Narva elanikuna registreerimine ei ole eestkoste uuel otsustamisel määrava tähtsusega, kuna tema tegelik ja registrijärgne asukoht on pikka aega olnud mujal. Maakohus rõhutas, et eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, ning leidis, et isik on kõige tugevamalt seotud kohaga, kust ta pärit on, kus ta suurema osa ajast elanud jms. Ometigi määras maakohus eestkostjaks Narva linna, kuigi puudutatud isik I on pikaajaliselt elanud Kuusalu vallas, kus on ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Maakohus ei kaasanud menetlusse Anija valda. Kuusalu vald ja Anija vald peaksid kokku leppima, et eestkostja ülesandeid täidab hoopis uus rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavalitsus, kuid selliseks isikuks ei saa mingil juhul olla Narva linn. Maakohus ei hinnanud sisuliselt puudutatud isiku III võimalusi eestkostja kohustuste täitmiseks. Kuusalu vald on olnud pikka aega kursis eestkostetava vajaduste ja isikuga, mistõttu on samuti mõistlik senise eestkostja jätkamine.
10.Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku II arvates on Kuusalu vallal seaduses reguleerimata olukorra ning tema territooriumil asuva hooldekodu tõttu suur halduskoormus. See ei ole õiglane eestkostet vajavate isikute suhtes, kelle huvid jäävad vajalikul määral kaitseta. Seetõttu tuleks nii puudutatud isiku I kui teiste erihooldekodudesse n-ö sisse kirjutatud isikute suhtes leida erilahendus ning üheks võimaluseks on määrata eestkostjaks eestkostetava päritolu järgne omavalitsus.
11.Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et puudutatud isik I vajab eestkoste jätkamist kõigi tema asjade ajamiseks. Puudutatud isiku I seisukohast ei ole oluline, milline kohalik omavalitsus tema eestkostja ülesandeid täidab, kuid Kuusalu Vallavalitsus on seda hästi teinud, mistõttu oleks eestkostetava huvides, et puudutatud isik II jätkaks ka edaspidi eestkostja ülesannete täitmist.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Narva linna. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab Kuusalu valla taotluse eestkostja vabastamiseks rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku I üle seatud eestkostet ning määras eestkostja ülesanded, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
14.Maakohus algatas praeguse menetluse 20. märtsi 2017. a määrusega, kaasates menetlusse puudutatud isiku I ning puudutatud isiku II. Maakohtule esitatud seisukohas palus puudutatud
2-11-11938 isik II enda eestkostja ülesannetest vabastada, kuna Kuusalu valla eestkostekoormus on suurimaid Eesi Vabariigis ning vald ei tule toime viisil, et kõigi eestkostetavate õigused oleksid piisavalt kaitstud ning nende huvid esindatud. Kuna puudutatud isik I on praegusel ajal Valklast ümber paigutatud Kehra Kodusse Anija vallas, puuduvad füüsilised isikud, kes oleksid valmis täitma eestkostja ülesandeid ning enne Valkla hooldekodusse paigutamist elas puudutatud isik I Narva linnas, oli puudutatud isik II seisukohal, et eestkostja ülesandeid peaks tema asemel täitma Narva linn.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus ekslikult leidnud, et asjas on alust eestkostja vabastada. PKS § 205 lg 3 järgi kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 198 lg 1 kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et PKS § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. Seega vabastab kohus kohaliku omavalitsuse eestkostja ülesannetest üksnes juhul, kui ilmneb, et isik on oluliselt tugevamalt seotud teise kohaliku omavalitsusega.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku I seos Narva linnaga katkenud sedavõrd pikka aega tagasi, et puudutatud isiku I seotust tema kunagise registrijärgse elukohaga Narva linnas ei saa lugeda tugevamaks seoseks PKS § 198 lg 2 tähenduses. Puudutatud isikul I ei ole säilinud mingeid sidemeid Narva linnaga, puudutatud isikul I ei ole lähedasi isikuid ega vara, mis annaks alust lugeda tema sidemed Narva linnaga säilinuks. Narva linnas elas puudutatud isik I enne hooldekodusse paigutamist. Puudutatud isik I on viimased aastakümned elanud Kuusalu vallas. Toimiku materjalist nähtub (arstitõend tl 27), et puudutatud isik I viibis Valka Hooldekodus alates 1987. aastast. Seetõttu ei saa ka väita, et puudutatud isik I oleks suurema osa ajast elanud Narva linnas. Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne aadress on Eesti, Harju maakond, Kuusalu vald, Valka küla, Hooldekodu. Alates 2005. aastast täidab puudutatud isiku I eestkostja kohustusi Kuusalu vald. Sealjuures on Kuusalu vald täitnud eestkostja ülesandeid ka ajal, mil puudutatud isik I oli paigutatud ümber Kehra Kodusse (alates 1. oktoobrist 2012, tsiviilasja nr 2-14-50733 tl 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku I senise eestkostja väited ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isikul I on oluliselt tugevam seos Narva linnaga. Samuti asjaolu, et puudutatud isiku I praegune viibimiskoht on Kehra Kodus, ei anna alust muuta eestkostjat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. Seetõttu ei ole praeguses asjas vaja kaasata menetlusse Anija valda. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Kuusalu vald.
17.Kuna puudutatud isiku I eestkostjaks ei saa määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut ning kuna asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et puudutatud isik I oleks oluliselt tugevamalt seotud mõne muu kohaliku omavalitsusega, siis on maakohus põhjendamatult
2-11-11938 vabastanud Kuusalu valla puudutatud isiku I eeskostja ülesannetest. Valla suurt eestkostekoormust või ka isiku paigutamist riiklikule hoolekandeteenusele teise valla piires ei saa lugeda eestkostja ülesannete täitmisest vabastamiseks piisavaks põhjuseks. Neil põhjendustel tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ja jätta puudutatud isiku II taotlus rahuldamata.
18.Puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda. Kuna eestkostja vabastamise taotluse esitas Kuusalu vald ja ringkonnakohtu hinnangul on Narva linna määruskaebuse põhjendatud ja Kuusalu valla taotlus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud Narva linna menetluskulud Kuusalu valla kanda. Narva linnal ei ole muid menetluskulusid peale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 174 lg 1 järgi ja tuleb Kuusalu vallalt Narva linna kasuks TsMS § 175 lg 1 järgi välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.