TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

08.02.2007.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-34794

Kohtuasi

TL avaldus KV eestkoste seadmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja TLMLV kaudu Asjast puudutatud isik KV, esindaja advokaat T-MH Asjast puudutatud isik AV

Resolutsioon

Avaldaja nõue ja selle põhjendused TL esitas MLV kaudu kohtule avalduse, milles palub seada eestkoste KV, kes tulenevalt temal esinevast raskest vaimsest alaarengust, raskest intellektipuudest ja tahte-tundeelu arenematusest ei ole võimeline tegema tehinguid, võtma omale kohustusi, realiseerima oma õigusi ega toime tulema ilma kõrvalise abita oma igapäevase eluga. Avaldaja taotleb määrata

KV eestkostjaks tema , kes elab koos eestkostet vajava isikuga. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde ja leidis, et eestkoste tuleks KV seada kolmeks aastaks, s.o. maksimumtähtajaks, ning eestkostetaval tuleks piirata kõigi tehingute tegemise õigust ning ära võtta temalt ka õigus valimistel hääletada. Eestkostetava esindaja seisukoht Eestkostetava esindajal vastuväiteid avaldusele ei olnud. Ta oli seisukohal, et KV vajab tõepoolest eestkostet koos kõigi tehingute tegemise õiguse äravõtmisega, kaasaarvatud valimistel hääletamisõiguse äravõtmisega. Esindaja pidas samuti sobivaimaks eestkostjaks KV tema AV. Asjast puudutatud isiku AV seisukoht AV seletuse kohaselt kohtuistungil on tema poeg KV sügava puudega ja 100 % töövõimetu. Kuna ta ei räägi, ei tunne raha ega suuda väljendada ka oma tahet, tuleks KVal AV arvates keelata kohtumäärusega kõikide tehingute tegemine ja tunnistada ta ka teovõimetuks valimisõiguse teostamisel. AV esitas kohtule kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma poja eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja, KV kohtu poolt määratud esindaja ja isiku kelle eestkostjaks määramist piiratud teovõimelisele taotletakse, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. . Kooskõlas Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 1 kehtib alates Tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon, mille § 8 lg 3 sätestab omakorda, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 83 muudeti perekonnaseadust ( § 92 lg 4), mis reguleeris kuni eestkoste seadmist. Alates kehtiva PkS § 92 lg 4 redaktsiooni kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, menetlusosaliste seletustega ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud vajadus seada eestkoste KV. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis .aastast, on ekspert JE jõudnud järeldusele, et KV ei suuda tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest – raskest vaimsest alaarengust kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega juhtida neid. Arvestades eestkosteasutuse arvamust ja ka KVa tervislikku olukorda, peab kohus põhjendatuks seada eestkoste eestkostevale maksimumtähtajaks, s.o. kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5 peab kohus vajalikuks seada eestkoste eestkostetavale tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et ta on tunnistatud valimisõiguse suhtes teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega.