Tsiviilasi nr.2-06-34558/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 7.veebruar 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AP hagi OÜ vastu töölepingu lõpetamisega seotud nõuetes
töövaidluse aegumise vastuväite hindamises kohtuistung 24.jaanuar 2007, Tallinn hageja AP istungil osales volitatud esindaja, KK kostja OÜ istungil osales volitatud esindaja, vandeadvokaat, UT asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid määratud tähtajaga töölepingu . Töötaja kohustus töötama tööandja juures ehitustöölisena ajavahemikus . Kostja töökoht asus lepingu kohaselt ..., piirkonnas. Tööülesandeid pidi töötajale andma ja nende täitmist kontrollima tööandja esindaja, AL. Tööleping on lõpetatud tööandja algatusel töölepinguseaduse § 86 lg. 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Hageja esitas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist. Töövaidluskomisjoni otsusega on töötaja avaldus jäetud rahuldamata aegumise põhjendusel. Otsuse kohaselt sai töötaja töölepingu lõpetamisest teada ; töövaidlusorganisse pöördumise tähtaeg lõppes . Töötaja on esitanud töövaidluskomisjonile avalduse sideasutuse kaudu. Avaldus on esitatud sideasutusele üle . Avaldus saabus töövaidluskomisjoni , s.o. otsuse kohaselt pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.
hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi töövaidluse läbivaatamiseks. Hagiavalduses esitatud nõudeid täpsustas hageja avalduses. Töötaja palub - tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, - mõista välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 20 875 krooni, - lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel, - kohustada tööandjat andma välja tööraamat, - mõista välja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest hüvitis kuni tööraamatu kätteandmiseni arvestusega 1304 krooni päevas, - mõista välja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis keskmise kuupalga ulatuses, s.o. 20 875 krooni ja - jätta menetluskulud tööandja kanda. Hageja väidab, et kostja on töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult. Töötaja on tööülesannetega toime tulnud; tööandja ei ole põhjendanud lepingu lõpetamise vajadust. Tööandja pole töölepingu lõpetamise vormistamisel täitnud seadusest tulenevaid nõudeid. Hageja väidab, et kasutas töövaidluskomisjonile nõude esitamisel postiteenuse osutajat. Menetlusdokument on sideteenuse osutajale kätte antud seaduses ettenähtud tähtaja kestel. Õige ei ole tähtaja pikkust siduda asjaoludega, mis on juhuslikud ega sõltu avalduse esitajast. Avalduse esitamise tähtaega ei ole õige seostada kasutatava sidekanali võimalustega; õige ei ole eeldada, et kõigil menetlusosalistel on võrdne ligipääs sidevahenditele. Hagejal puudub faksi ja elektronposti kasutamise võimalus ja ta elab kohtumajast kaugel. Hageja väidab ka, et töösuhte pooled ei ole võrdsed; töösuhtele laienevad avalikõiguslikud piirangud. Seega tuleb tööõigussuhetes tõlgendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku analoogselt haldusmenetlusega. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine on toimunud õiguspäraselt. Tööandja väidab, et töötaja nõue on aegunud. Kostjal on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 alusel õiguspärane ootus õiguskindlusele. Töötajal oli õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse avaldusega hiljemalt . Töötaja nõue on esitatud , seega pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Tööandja väidab ka, et hageja saab nõuda töövaidluse läbivaatamist samas ulatuses, kui oli esitatud nõue töövaidlusorganisse. Uutes nõuetes tuleb hageja nõue jätta läbi vaatamata. Tööandja palub kohtukulud jätta töötaja kanda. kohtu hinnang Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes töösuhte lõpetamisest tuleneva töövaidluse aegumisega seotud väidete piirides. Vaidlust töölepingu lõpetamise aja ja töötajale sellest teatamise aja üle ei ole. Tööleping on lõpetatud . Samast ajast on töötajale töölepingu lõpetamisega seonduvad asjaolud ja
otsustused teada. Individuaalse töövaidluse seaduse (ITLS) § 4 järgi lahendavaid individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjonid ja kohus; töösuhte pooled võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse; individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. ITLS § 6 lg. 2 järgi on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. ITLS § 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 järgi algab nõude esitamise tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg. 3 ja 9 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja tähtpäev viimase kuu vastaval päeval; tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 järgi möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et kostja väide hagi aegumises on õige. TsÜS § 142 järgi on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Töölepingu lõpetamise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema lõppes . Vaidlust ei ole selles, et töötaja avaldus on esitatud töövaidlusorganisse , seega pärast tähtaja möödumist. Tähtaja möödumisega kaotab õigustatud isik nõudeõiguse. Õige on kostja väide selles, et aegumistähtaja möödumisega saabub õigussuhtes õiguskindlus; kostjal on õigus tugineda aegumise vastuväitele. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et töösuhetes tuleks tähtaegu lugeda halduskohtumenetluse põhimõtete kohaselt. Õige on kostja väide selles, et materiaalõigusel põhineva nõude aegumistähtaeg ei ole samastatav menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtajaga. Nõude aegumisega nõudeõigus lõpeb; aegumistähtaega ei ole võimalik ennistada ega pikendada. Nõude aegumistähtaja kulgemist mõjutavad üksnes seaduses ettenähtud katkemise ja peatumise alused. TsÜS § 1 järgi on tsiviilõiguse üldpõhimõtted sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Tsiviilõigusega on hõlmatud isikute vahelised suhted (võlasuhted). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseadust muu hulgas ka töölepingutele. Eelnevast tuleneb üheselt, et töösuhe on tsiviilõigussuhe. On õige, et töösuhtel on spetsiifiline iseloom ning nendes suhetes tekkinud vaidluste korral kuuluvad eriseadustena kohaldamisele töösuhet reguleerivad õigusaktid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 võetakse nõude aegumise tähtaja kulgemise alguse ja lõpu määramisel aluseks juhul, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Tööseadusandlusest ei tulene erisusi tähtaegade kulgemise arvestamisele. Seega tuleb töövaidluses tähtaja alguse ja lõpu määramisel lähtuda tsiviilseadustikus ettenähtud alustest. Tähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, millisesse töövaidlusi lahendavasse organisse pöördutakse. Kohus ei pea põhjendatuks hageja viiteid sidekanalite valikule ja sellest tulenevatele võimalikele kitsendustele. Nõude esitamise tähtaeg ei olnud seotud töövaidlusorgani
tööpäeva lõpuga vaid tähtpäeva lõpuga. Nõude esitaja pidi arvestama tema kasutuses olevate sidekanalite valikut ning tegema vajalikud toimingud tähtaja piires. Kohus jätab tähelepanuta kostja taotluses esitatud väited, mis on seotud töölepingu lõpetamise vaidlustamisest tulenevate nõuete muutmise ja selle menetlusõiguslike tagajärgedega, kuivõrd nõue tuleb jätta rahuldamata aegumise põhjendusel.
kohtukulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 436; 441-442; TsÜS §-st 1; 135; 136 lg. 3 ja 9; 137; 142; VÕS §-st 1 lg. 1 ja ITLS §-st 4; 6 lg. 2 ja §-st 7 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata AP hagi OÜ vastu töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisest tulenevatest nõuetes. Jätta kohtukulud hageja kanda. Selgitada, et vaheotsus on pärast jõustumist käesolevas tsiviilasjas lõppotsuseks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada et, juhul kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.