Xxx(Zinovjev) hagi OÜ Filtrimeister Tootmine vastu töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 802 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kostja OÜ Filtrimeister Tootmine (registrikood 10642627, asukoht Ehitajate tee 110, Tallinn, Harjumaa), seaduslik esindaja Tarmo Almann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxhagi OÜ Filtrimeister Tootmine vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Filtrimeister Tootmine Xxxkasuks 2 802 eurot.
3.Jätta Xxxmenetluskulud OÜ Filtrimeister Tootmine kanda. Välja mõista OÜ-lt Filtrimeister Tootmine Xxxkasuks menetluskulud summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.05.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxx(hageja) esitas 29.09.2016 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus mõista OÜlt Filtrimeister Tootmine (kehtetu ärinimi OÜ Filtrimeister) (kostja) töötasu tööga kindlustamata aja 01.12.2015 – 01.03.2016 eest summas 2 802 eurot, saamata puhkusetasu summas 934 eurot ja hüvitis töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 934 eurot. TVK tegi 30.11.2016 otsuse, millega rahuldas hageja nõude osaliselt. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu tööga kindlustamata aja 01.12.2015 – 01.03.2016 eest summas 2 802 eurot. TVK kohaldas aegumist hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitise osas ja jättis vastava nõude läbi vaatamata. TVK lõpetas menetluse hageja nõudes TVK § 100 lg 4 alusel. Kostja esitas 20.01.2017 Harju Maakohtule taotluse vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud nõue hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 21.02.2017 hagiavalduse töötasu väljamõistmiseks tööga kindlustamata aja 01.12.2015 – 01.03.2016 eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu 20.05.2015. Hageja asus kostja juurde tööle autojuhina. Tööleping nägi ette töötasu suuruse järgmiselt: sõidutund 4,64 eurot, ootetund 1,78 eurot, lisatasu veovahendi remondi eest 8 eurot tunnis. Kostja eest maksid hagejale palga erinevad äriühingud. Hageja lõpetas kostjaga sõlmitud töölepingu 01.03.2016, sest kostja viivitas palga, puhkusetasu ja päevaraha maksmisega. Kostja väited, et hageja töötas teiste tööandjate juures ei oma tähendust. Isik võib töötada mitme tööandja juures samaaegselt. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja töötasu nõudele ei kohaldu individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1. Seoses palga tasumisega erinevate äriühingute poolt on hagejal raske arvestada saamata kuupalga suurust. Hagejal ei ole tema tööaja arvestust ega teisi andmeid palga arvestamiseks. Seetõttu kasutab hageja töötasu arvestamisel Statistikaameti poolt koostatud andmed, millest nähtub, et rahvusvaheliste veoste autojuhi keskmine tööpalga suurus 2014. a oli 934 eurot. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga perioodil 01.12.2015 – 01.03.2016. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu tööga kindlustamata aja 01.12.2015 – 01.03.2016 eest summas 2 802 eurot (934 eurot x 3 kuud). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja nõue aegunud. Kostja märgib, et hageja nõudele kohaldub ITVS § 6 lg 1, mille järgi on hageja nõude aegumistähtaeg neli kuud. Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja keskmise töötasu arvestusega. Kui eeldada, et hagejal oli vaidlusalusel perioodil kostjaga kehtiv töösuhe, peab hageja saamata jäänud töötasu arvestuses lähtuma lepingus märgitud töötasu suurusest 1,78 eurot bruto ootetunni eest, sest hageja ei ole vaidlusalusel perioodil tööd teinud. Kui lepingu järgne arvestatud kuu tasumäär on väiksem seaduses sätestatud palga alammäärast, peab tööandja kindlustama vähemalt alammäära suuruse töötasu. Hageja saamata jäänud töötasu nõue ei saa ületada kolme kuu palga alammäära summat, ehk perioodi
01.12.2015 – 31.12.2015 eest brutotasu 390 eurot ja perioodi 01.02.2016 – 29.02.2016 eest brutotasu 860 eurot, seega kokku 1250 eurot, millest hagejale väljamakstav palk netotasuna moodustanuks 1062,81 eurot. Põhjendamata on hageja poolt Statistikaameti rahvusvaheliste veoste autojuhi keskmise tööpalga suuruse kasutamine nõude suuruse arvestamisel. Kostja märgib, et hageja täitis lühiajalise perioodi vältel kostja juures tööülesandeid, mille eest on hagejale kostja maksnud tasu. Esitatud töölepingut ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostjale ei ole teada, mille alusel on kolmandad isikud maksnud hagejale raha. Viimane tööpäev kui hageja täitis kostja korraldusel tööülesandeid oli 16.11.2015. Pärast seda kuupäeva hageja tööle ei ilmunud ja tööandjaga ühendust ei võtnud. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole tööülesannete saamiseks pärast 16.11.2015. Hageja lõpetas ühepoolselt kostjaga töölepingu, kui ta ei ole ilmunud pärast 16.11.2015 kostja ülesandeid täitma. Hageja töötas kostja juures autojuhi ametikohal. Kostja osutas enda transporditeenust lepingupartnerile Arco Transport AS. Kostjal oli pakkuda hagejale tööd vaidlusalusel perioodil, kui hageja oleks tööülesannete täitmiseks tööle ilmunud või ühendust võtnud. Töötamise registri andmete kohaselt on hageja olnud kostja töötajana registris perioodil 20.04.2015 – 10.12.2015. Kostjale teadaolevalt ei saaks hageja alates 01.12.2015 tulla kostja tööülesandeid täitma, sest hageja töötas vaidlusalusel perioodil teise tööandja juures. Raskeveokite juhtidele on kehtestatud tavatöötajatest erinevad ja rangemad töö- ja puhkeaja nõuded, milliste nõuete kohaselt ei tohi nädalane tööaeg kutselisel raskeveoki juhil ületada kokku 45 töötundi ja tööpäeva sees tohib olla üldjuhul 8 sõidutundi. Kuivõrd hageja töötas vaidlusalusel perioodil teise töötaja juures, ei oleks ta saanud täita kostja juures tööülesandeid isegi kui kostja oleks vastavad korraldused andnud. Kohtu põhjendused
4.Kostja esitas 08.05.2017 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis rahuldamata kostja taotluse välja nõuda Maksu- ja Tolliametilt töötajate registri väljavõte hageja töötamise kohta perioodil 01.12.2015 – 01.03.2016. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus jääb 26.04.2017 kirjas (lk 85) toodud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 alusel.
5.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Esmalt käsitleb kohus kostja aegumise vastuväidet. Kostja leiab, et hageja nõude puhul on tegemist töösuhte ja selle rikkumisest tulenevate õiguste tuvastamise nõudega, mille esitamise tähtaeg on kolm kuud ITVS § 6 lg 1 alusel ja hageja nõue on aegunud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõuab kostjalt töötasu maksmist tööga kindlustamata aja, st 01.12.2015 – 01.03.2016 eest. ITVS § 6 lg 3 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TLS § 33 lg 1näeb ette, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu
maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Poolte vahel 20.05.2015 sõlmitud töölepingu p-st 4.2 nähtub, et tööandja kohustub tasuma töötajale palka kord kuus 10-15 kuupäeval (lk 52 53). Kostja pidi hagejale maksma töötasu kord kuus ja hageja töötasu nõue tööga kindlustamata aja eest muutus sissenõutavaks tööga kindlustamata kuule järgnenud kuu hiljemalt 16. kuupäevast alates. Töötasu tööga kindlustamata aja eest detsembris 2015 pidi kostja hagejale maksma perioodil 10.01-15.01.2016. Kuivõrd kostja ei ole töötasu maksnud, muutus hageja töötasu nõue sissenõutavaks alates 16.01.2016. Töötasu tööga kindlustamata aja eest jaanuaris 2016 pidi kostja hagejale maksma perioodil 10.02-15.02.2016. Kuivõrd kostja ei ole töötasu maksnud, muutus hageja töötasu nõue sissenõutavaks alates 16.02.2016. Töötasu tööga kindlustamata aja eest veebruaris 2016 pidi kostja hagejale maksma perioodil 10.03-15.03.2016. Kuivõrd kostja ei ole töötasu maksnud, muutus hageja töötasu nõue sissenõutavaks alates 16.03.2016. Hageja töötasu nõude aegumistähtaeg iga kuu lõikes on kolm aastat. Hageja pöördus oma nõudega TVK poole 29.09.2016, st tähtaegselt ja hageja nõue ei ole aegunud.
7.Järgnevalt käsitleb kohus pooltevahelise töösuhte tekkimist ja lõppemist. Hageja väidab, et pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu 20.05.2015 (lk 52 - 53), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle autojuhina. Kostja väited seoses pooltevahelise töösuhtega on olnud vastuolulised. Kostja väidab 05.04.2017 menetlusdokumendis, et ta ei ole sõlminud hagejaga 20.05.2015 töölepingut ja samas dokumendis ning 08.05.2017 menetlusdokumendis märgib kostja, et hageja töötas kostja juures autojuhina ja et hageja täitis kostja juures tööülesandeid kaugsõidu autojuhina. Seega loeb kohus ebausaldusväärseks kostja väite, et ta ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Hageja poolt esitatud 20.05.2015 töölepinguga loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel olid töösuhted alates 20.05.2015. Seejuures ei oma tähtsust see, et hagejal on raske määrata kes oli tema tööandjaks, sest mitmed äriühingud maksid hagejale töötasu. Hageja tugineb oma nõudes tema ja kostja vahel sõlmitud töölepingule ja hagejal on õigus nõuda tööandjalt (st kostjalt) töötasu maksmist. Isegi juhul, kui kolmas isik tasus hagejale mingil perioodil töötasu kostja eest, ei saa sellest järeldada, et kolmas isik oli kostja tööandjaks. Pooled ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled leppisid kokku, et töötasu maksmise kohustuse peab täitma kostja isiklikult. Seega võis kostja kohustust maksta hagejale töötasu täita ka kolmas isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 alusel. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kolmas isik ei ole tasunud hagejale töötasu kostja eest vaidlusalusel perioodil (TVK toimiku lk 20 – 21). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu maksmist tööga kindlustamata aja eest.
8.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja viimane tööpäev oli 16.11.2015 ja pärast märgitud kuupäeva ei ole hageja tööle ilmunud. Isegi kui eeldada kostja väite õigsust, et hageja ei ole pärast 16.11.2015 tööle ilmunud, ei kaasnenud sellega töösuhte lõppemist. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11711, p 17). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oli lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingu kooskõlas töölepingu seadusega. TVK kogus andmeid töötajate registrist, millest nähtub, et hageja töötamine kostja juures lõppes 10.12.2015 (TVK toimiku lk 30 – 31). Kohtu hinnangul ei saa töötajate registri kandega lugeda pooltevahelised töösuhted lõppenuks 10.12.2015 ja kanne registris ei tõenda töösuhte lõppemist 10.12.2015. Töötamise registri sisu sätestab maksukorralduse seaduse (MKS) § 251. Maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas (eelnõu toimiku number 14-0012/01) märgitakse, et töötamise registrit peetakse maksukohustuslaste registri alamosana ning selle kanded ei oma sellist õiguslikku jõudu, millele saaksid kolmandad isikud tugineda. Lisaks eelnõus
märgitakse, et töötamise registreerimine töötamise registris ei anna õiguslikku alust töötamiseks ja et riik ei sekku isikute võlaõiguslikesse suhetesse, kuivõrd tööd võimaldav ja tööd tegev isik on vabad otsustama kas, millal ja millistel alustel nendevaheline töötamise aluseks olev õigussuhe tekib. Seega on kohus seisukohal, et töötamise registri kanded ei oma õiguslikku tähendust töösuhete lõppemise seisukohalt ja registrisse kande tegemine ei lõpeta automaatselt pooltevahelist töösuhet. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine pidi toimuma töölepingu seaduse kohaselt ja kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oli kooskõlas töölepingu seadusega lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingu.
9.Hageja väidab, et 10.03.2016 töölepingu ülesütlemisteatisega ütles ta töölepingu erakorraliselt üles alates 01.03.2016. Hageja esitas 10.03.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles hageja avaldab, et ta lõpetab töölepingu TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel alates 01.03.2016 (lk 56 – 57). Töölepingu seadus ei näe ette võimalust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt ja kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine ( Riigikohtu lahend nr 3-2-1-117-11, p 17). TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega on hageja poolt 01.03.2016 avaldusega tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel, sest hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles tagasiulatuvalt. Lisaks kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et tema 01.03.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kostjale kätte toimetatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 13 avaldanud seisukohta, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause. Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Hageja esitas kirjaümbriku, millega ta edastas oma 01.03.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kostjale (lk 55). Ümbriku peal on märge „tagastatud hoiuaja möödudes“, millest järeldub, et hageja 10.03.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole kostjani jõudnud ja tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud.
10.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama sätte lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja 10.03.2016 töölepingu erakorralise ülesütlemine on tühine või alternatiivselt et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Seega ei ole TLS § 107 lg-st 1 tulenevalt pooltevaheline tööleping lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel saab kohus lõpetada töölepingu tööandja või töötaja taotlusel. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool esitanud kohtule taotlust töölepingu lõpetamiseks. Kohus ei saa omal algatusel töölepingut lõpetada. Kuigi pooltevaheline tööleping ei ole lõppenud, ei takista see hagejal nõuda kostjalt töötasu maksmist tööga kindlustamata aja eest.
11.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt töötasu tööga kindlustamata aja eest.
Hageja väidab, et kostja ei ole kindlustanud teda tööga perioodil 01.12.2015 – 01.02.2016 ja hageja nõuab kostjalt töötasu maksmist eeltoodud perioodi eest. Hageja nõude aluseks on TLS § 35, mis sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 p-s 19 avaldanud, et töötajal ei olnud kohustust tööd nõuda ja TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta on pöördunud kostja poole tööülesannete saamiseks. Asjasse ei puutu kostja väited, et hageja ei saanuks ilmuda tööülesandeid täitma, sest alates 01.12.2015 töötas viimane teise tööandja juures. Töölepingu seadus ei keela töötajal olla töösuhetes mitme tööandjaga samaaegselt. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et hageja ei saanuks täita kostja juures tööülesandeid autojuhile ettenähtud kohustuslike töö- ja puhkeaja nõuete tõttu isegi juhul, kui kostja oleks hagejale tööülesandeid andnud. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Kostja esitas raamatupidamisandmed müügiarvete vormistamise kohta perioodil september 2015 – detsember 2015 (lk 6). Detsembri 2015 kohta esitatud andmetest nähtub, et märgitud kuul vormistas kostja novembri 2015 müügiarved. Sellele viitab detsembris 2015 vormistatud müügiarvete selgitus „November 2015“. Asjaolu, et kostja praktikas vormistati kuu alguses eelmise kuu arved kinnitab ka see, et näiteks 02.11.2015 – 12.11.2015 vormistas kostja oktoober 2015 müügiarved. Kostja poolt esitatud raamatupidamisandmed müügiarvete vormistamise kohta kinnitavad, et kostja majandustegevus toimus novembris 2015. Märgitud andmed ei tõenda, et kostja majandustegevus toimus vaidlusalusel perioodil ja ei tõenda, et kostjal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi, st 01.12.2015 – 01.03.2016 jooksul, kui hageja oleks tööle tulnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmist tööga kindlustamata aja eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue TLS § 35 alusel ei saa ületada kolme kuu palga miinimummäära suurust ja et töötasu suuruse määramisel tuleb lähtuda kõige väiksemast töölepinguga ettenähtud töötasu määrast, sest hageja ei ole väidetaval perioodil kostja juures tööd teinud. TLS § 35 alusel on töötajal õigus nõuda keskmist töötasu. Kohus leiab, et hageja poolt nõutava töötasu arvestamisel ei saa lähtuda töölepingus sätestatud tasu suurusest sõltuvalt töötaja tööülesannete liigist, sest pooled ei ole esitanud hageja töötundide arvestust ega muid andmeid, mille alusel saaks arvestada hageja töötasu tööülesannete liigist tulenevalt, millise arvestamise aluse näeb ette 20.05.2015 töölepingu p 4.1. Hageja on töötanud kostja juures rohkem kui kuus kuud. Hageja poolt TVK-s ja kohtu esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei ole hagejale igakuiselt palka maksnud (TVK toimiku lk 20 – 21, lk 59), mistõttu ei ole võimalik arvutada hageja keskmise töötasu suurust välja TLS § 28 lg 8 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja 2 alusel. Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja keskmist töötasu viimase poolt esitatud Statistikaameti andmete alusel. Statistikaameti andmetest nähtub, et mootorsõidukite juhi keskmine brutotöötasu 2014. aastal oli 934 eurot (lk 61). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu tööga kindlustamata aja, st 01.12.2015 – 01.03.2016 eest summas 2 802 eurot (934 eurot x 3 kuud). Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja ei ole maksnud hagejale töötasu tööga kindlustamata aja eest (TVK toimiku lk 20 – 21, lk 59 – 60). Kuigi hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale 22.12.2015 töötasu summas 300 eurot, loeb kohus märgitud töötasu makstuks novembri 2015 eest, sest pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole kostja hagejale maksnud töötasu novembris 2015 ja võib eeldada, et 22.12.2015 makse oli tehtud eelneva kuu eest sissenõutavaks muutunud töötasu katteks.
Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue TLS § 35 alusel rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 802 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Kohus määras 27.04.2017 kirjaga tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 08.05.2017 (lk 87). Kumbki pool ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lähtub hageja menetluskulude hindamisel toimikus olevatest andmetest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja 28.03.2017. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 600 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama sätte p 4 kohaselt on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva tsiviilasja mahtu ning keerukust arvestades mõistlik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu menetlustoimingutele põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi töölepingu ülesütlemise avalduse koostamiseks põhjendatud. Töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-177-15, p 12). Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt nimetatud hageja esindaja kulu (töölepingu ülesütlemise avalduse koostamine) seotud töövaidluskomisjoni menetlusega ning seega ei ole TsMS § 144 p 4 kohaselt tegemist põhjendatud kohtuvälise kuluga. Kohus leiab, et TsMS § 144 p 4 kohaselt on põhjendatud kohtuvälisteks menetluskuludeks ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud, kuid kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse sisu ja mahtu arvestades lugeda selle koostamiseks 1 tund. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja töövaidluskomisjoni menetluses tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (1 tund) kliendi nõustamiseks ning (1,5 tundi) hagiavalduse koostamiseks. Kuivõrd kohtule esitatud hagiavaldus on identne TVK-le esitatud avaldusele, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ajakuluks kliendiga suhtlemiseks ning hagiavalduse koostamiseks tuleb lugeda 45 minutit. Ajakulu (0,5 tundi) hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kokku 3 tundi ja 15 minutit, mis esindaja tunnihinda
100 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 325 eurot. Hageja esindaja kinnitas, et hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab kohus hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.
14.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
15.Kostja esitas 20.01.2017 avalduse vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud avaldus hagimenetluse korras. Koos avaldusega tasus kostja riigilõivu summas 275 eurot (lk 8). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Seega ei pidanud kostja tasuma 20.01.2017 avalduse esitamisel riigilõivu ja tal on õigus taotleda ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.