Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukooseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56139
Tsiviilasi
EP avaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja: EP (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Puudutatud isik: HP (isikukood XXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Karin Kodasma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 25. veebruari 2015 määrusega seati EP (eestkostetav) üle eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ning määrati tema eestkostjaks Tallinna linn (eestkosteasutus) tähtajaga viis aastat. Sama määrusega tunnistati eestkostetav valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse kaotanuks. Määruse kohaselt ei ole eestkostetaval lubatud teha tehinguid, välja arvatud rahalisi pisitehinguid kokku 50 euro ulatuses. Eestkostetav esitas 6. jaanuaril 2017 avalduse eestkoste lõpetamiseks ja tõi esile, et: ta ei vaja eestkostet ja saab ise hakkama oma huvide tagamise ja kaitsmisega. Ta suudab võlaprobleemidega toime tulla ja oma kohustusi täita. Ta sõlmis võlgnevuste tasumiseks maksegraafikud, mida järgis nõuetekohaselt. Ta on otsusevõimeline ning võimeline teostama tsiviilõigusi- ja kohustusi, võtma vastu oma igapäevaseid elulisi toiminguid puudutavaid otsuseid ja korraldama eluga seonduvat ning vastavaid kohustusi kandma; eestkosteasutusel puudub huvi kaitsta eestkostetava huve ja tagada tema õiguseid; eestkosteasutus ei ole andnud eestkostetavale infot tema vara ja isiklike asjade kohta; eestkosteasutus ei saa isikut suunata tema tahte vastaselt sotsiaalteenusele, sh kohustada isikut viibima ööpäevaringsel erihooldus- vms teenusel; ta vajab küll ravimeid, aga tal ei ole probleeme haigusteadlikkuse ega ravijärgimusega. Ta saab ise hakkama oma raviskeemi järgimisega ja terviseprobleemidega tegelemisega; ta suudab toime tulla igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kui küsimused on spetsiifilised, saab lahenduse küsimiseks või toetuse ja teenuse saamiseks pöörduda spetsialistide, nt kohaliku omavalitsuse poole. Võimekust abi küsida on ta tõendanud varasemate pöördumistega. Eestkostetav soovib elada oma kodus ja realiseerida oma õigusi ühiskonna aktiivse liikmena. Lubamatu on teovõime piiramine üksnes põhjusel, et inimesel on terviseprobleemid ja ebapiisav sissetulek. Eestkosteasutus leidis, et avaldus ei ole põhjendatud, mida motiveeris järgmiselt: eestkoste seadmise põhjuseks oli eestkostetava oskamatus rahaga majandada ja sellest tingitud toimetulematus, sh ravimite kuritarvitamine. Ta elas üle oma võimete. Raha 2 (5)
kulus peamiselt söögile, ravimitele, suitsudele, kataloogist kaupade tellimisele ja erinevate teenuste osutamisele. Raha puudumise tõttu käis ta tänaval ja oma majaelanikelt suitsu ja raha kerjamas. Võlgu maksis valikuliselt, pidades ematähtsaks suitsude ja ravimite ostmist; eestkosteasutus võimaldas eestkostetaval kasutada pistehinguteks raha suuremas ulatuses kui kohtumääruses kirjas, samuti võimaldas igal aastal ühekordse sotsiaaltoetuse määramisega rahalist abi retseptiravimite kompenseerimiseks ja toimetuleku tagamiseks suuremas ulatuses, kui piirmäär ette nägi; eestkostetav kutsus endale pidevalt valude tõttu kiirabi, kuid kutsed olid põhjendamatud ning Tallinna Kiirabi esitas kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile; kui eestkostetav ei saanud kohe kõike, mida tahtis (ravimid, suitsud, toit, raha) hakkas ta tegema ähvardava sisuga telefonikõnesid ja saatma ebaviisakate väljenditega sõnumeid eestkosteasutuse esindajale. Eestkostetava arvamus, et enne eestkostja määramist oli tal kõik kontrolli all, ei vasta tegelikele asjaoludele; novembris 2015 rehabilitatsiooniplaani koostamisel leiti, et eestkostetav vajab riiklikku ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja ta paigutati 29. veebruaril 2016 üldhooldusteenusele hoolekandeasutusse Komsi Kodu. Hoolekandeasutuses viibimise jooksul ei ole eestkostetava haigusest tingitud eripärasus muutunud, ta ässitab kaaskliente töötajate vastu, käitub manipuleerivalt ja teisi ärakasutavalt peamiselt raha ja kohvi saamise eesmärgil. Samuti on eestkostetav tellinud mitmetest erinevatest kataloogidest endale kaupa, mida eestkosteasutuse esindaja on lubanud osaliselt välja osta; eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet rahaliste toimingute tegemiseks ja tema elu korraldamiseks. Kuna ei leidu kedagi, kes sooviks eestkostetava eestkostjaks hakata, peab eestkostja ülesannete täitmist jätkama praegune eestkosteasutus. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna eestkostetav vajab eestkostet kõiges ning eestkoste lõpetamine ei ole tema huvidele vastav. Tallinna linn on sobiv eestkostja. Eestkostetavale võiks jääda pisitehingute tegemise õigus 50 euro ulatuses kuus. Ekspert tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja leidis, et eestkostetaval esineb segatüüpi skisoafektiivne häire, mis avaldub kiirenenud ja laialivalguvas mõtlemises, luululiselt kõrges enesehinnangus ja optimismis, meeleolu kiires muutlikkuses ja impulsiivsuses, samuti histriooniline isiksus, mis avaldub pikaajaliselt ja püsivalt esinenud tunnustuseihaluses, teatraalsuses, manipuleerimises, egotsentrilisuses, mures kehalise veetluse pärast ja afektlabiilsuses. Arvamuse kohaselt on ta kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; tema vaimne seisund ei luba teha otsuseid ega tehinguid, teostada valimisõigust, samuti ei suuda ta hinnata oma toimetulekuvõimekust ja abivajadust. Tema huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Eestkostet vajab isik eeldatavasti viie aasta kestel.
Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava avalduse rahuldamata. Kohus tuvastas, et eestkoste jätkumine tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses (käesoleval ajal 70 eurot). Samuti määras maakohus, et eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud riigi kanda.
3 (5)
Maakohtu hinnangul ei suuda eestkostetav jätkuvalt psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja on seetõttu eestkostet vajav isik. Eestkostevajadust tõendab tema varasem oskamatus oma rahalisi asju korraldada ja sellest tingitud toimetulematus, samuti adekvaatsuse puudumine iseenda toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel. Ta jättis võlad tasumata, ei suutnud hakkama saada oma sissetulekuga, hindas oluliselt üle oma varalist võimekust ega võtnud samas vastu talle pakutud toiduabi. Kohtu hinnangul näitab isiku adekvaatsuse puudumist ka endale loodud arusaam eeskoste eelsest ajast kui probleemivabast. Eestkostetaval oli väidetavalt võlgade tasumisega kõik korras ning kerjata oli vaja vaid kassile toidu ning tubaka saamiseks. Samuti kinnitab seda tsiviilasja materjalidest nähtuv pidev rahulolematus temale osutatud teenuste ja pakutava raviga. Isiku enda veendumusel saaks ta ka ise vajalike ravimite võtmisega ilma eestkostja abita hakkama. Tegelikkuses on isiku suhtes esitatud kiirabist kaebus korduvate põhjendamatute väljakutsete pärast, millest järeldub, et isik vajab eestkostet ka ravi korraldamiseks. Maakohus leidis, et eestkostja ülesanded peavad hõlmama eestkostetava kõikide asjade ajamist ning eestkostetavale tuleb jätta õigus teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja poolt temale selleks antud vahendite piires, hetkel on selleks summaks 70 eurot.
Eestkostetav esitas määratud esindaja vahendusel 21. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega loeti jätkuvaks eestkoste eestkostetava kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi kohaldamiseks ning eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses. Määruskaebuse leiab eestkostetav, et maakohus lahendas asja pealiskaudselt ja jättis välja selgitamata võimaluse, kas eestkostetav on suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis eestkosteasutusele määruskaebustele vastamiseks. Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu.
tähtaja
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses, käesoleval hetkel 70 eurot (resolutsiooni p 4). Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis summa ulatuses kuus on eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (vt Riigikohtu 19. aprill 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 15). Ringkonnakohus sõnastab seetõttu määruse resolutsiooni p 4 ümber, lubades eestkostetaval teha igakuiselt iseseisvalt pisitehinguid 70 euro ulatuses. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb jätkata eestkostetavale seatud eestkostet määruses märgitud ulatuses. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele ja hoolekandeasutuse (AS 4 (5)
Lõuna-Eesti Hooldekeskus) iseloomustusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekspertarvamusest nähtuvalt diagnoositi eestkostetaval psühhiaatrilise uurimise tulemusel segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2) ning et ta on histriooniline isiksus (RHK-10-s kood F60.4), esinev psüühikahäirete kogum on sellise ulatusega ja pöördumatu kuluga, et põhjustab endiselt kestvat võimetust aru saada ümbrusest ja oma tegude iseloomust, oma käitumist juhtida ning aru saada oma tegude kaugtagajärgedest. Eestkostetav ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust. Haigusteadvus puudub, ravi on uuritav võimeline järgima vaid kontrollitud keskkonnas. Ekspert leidis, et eestkostetava psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja isiku kohta (I kd tl 174 pöördel). Hoolekandeasutuse iseloomustusest nähtub, et eestkostetava haiguskriitika on puudulik. Ta ei mõista oma haiguse olemust ja haigusest tulenevaid eripärasusi (meeleolukõikumised, soovide sihipäratus, võimete, oskuste ja võimaluste mitteadekvaatne hindamine) ei märka. Raviarstide soovitused seab pidevalt kahtluse alla. Ravimeid võtab valikuliselt, otsustab ise mida ja millal soovib võtta. On korduvalt keeldunud ravimitest, esitades hiljem pretensiooni, et talle pole ravimeid väljastatud. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja õigesti ning teinud oma siseveendumuse kohaselt otsustuse (TsMS § 232 lg 1). Tõendeid, mida hinnates oleks kohtul olnud võimalik jõuda teistsugusele järeldusele, ei ole määruskaebuses osundatud. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et eestkostetav ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus maakohtu määruse lõpplahendust eestkostetaval pisitehingute tegemise õiguse osas, aga ei rahulda määruskaebust. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. TsMS § 172 lg 3 teise lause ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel jääb eestkostetavale riigi arvel määratud esindaja kulu riigi kanda, samuti jääb riigi kanda ekspertiisitasu. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni. TsMS § 528 lg-st 1 ja § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.