Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-17546
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
N A’i hagi KÜ Põhja vastu 23. novembri 2003.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja 01. oktoobri 2003.a. juhatuse koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2008
Menetlusosalised
Hageja: N A (IK xxx) Hageja esindajad: T A (volikirja alusel) L B (volikirja alusel) Kostja esindajad: KÜ Põhja (RK 80038057) T A (juhatuse liige) S G (volikirja alusel)
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
29.09.2005 esitas N A Viru Maakohtule avalduse KÜ Põhja 23. novembri 2003.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning KÜ Põhja 01. oktoobri 2003.a. juhatuse koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja väidab, et sai eelnimetatud otsustest teada 04. juulil 2005.a. ning kehtetuks tuleb need otsused tunnistada sellepärast, et 23. novembri 2003 üldkoosoleku päevakorras puudus küsimus kinnitada KÜ juhatuse otsust 01. oktoobrist 2003 ning KÜ juhatusel puudus pädevus otsuse vastuvõtmiseks otsusega reguleeritud küsimuses. Nõude õigusliku alusena tugineb hageja korteriühistuseaduse § 15 lg 1, mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 4; § 24 lg 1 ja 2 , tsiviilmenetluse seadustiku § 137, 138, 146, 147, 60 lg 1. Hageja viitab ka korteriühistu Põhja põhikirja p. 4.2 allpunkt 4-le.
11.06.2008 kohtule esitatud hagiavalduse terviktekstis toodud nõuetele tuginedes toimus kohtuistung 30. oktoobril 2008.a. Hageja jäi hagi terviktekstis esitatud nõuete juurde ja kostja enda 27.06.2008 hagiavalduse terviktekstile esitatud seisukohtade juurde. Kohus avaldas toimikus olevad materjalid ning kuulas ära poolte vaidlused. Hageja esitas kohtule ka kohtuvaidluse kirjalikud teesid (toimiku lk 373-374 ), mida ta suulises esituses laiendas.
Kohus tutvus poolte avaldustega, uuris kohtutoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning leidis, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et KÜ Põhja juhatus otsustas 01. oktoobril 2003 välja maksta juhatuse liikmele A Vle isikliku sõiduvahendi kasutamise eest 1000 krooni. 23. novembril 2003 toimus ühistu liikmete üldkoosolek, kus otsustati kinnitada juhatuse vastuvõetud otsus isikliku sõiduvahendi kasutamise eest välja maksta 1000 krooni. Hageja A vaidlustas 01. oktoobri 2003 juhatuse otsuse ja 23. novembri 2003 üldkoosoleku otsuse kohtus, kuivõrd kumbki koosolek ei olnud tema arvates pädev otsuseid vastu võtma. KÜ Põhja juhatus otsustas kutsuda kokku uue ühistu üldkoosoleku, mille päevakorras oli transpordikulude kohta 23. novembril 2003 vastuvõetud otsuse kinnitamine. Üldkoosolek leidis aset 11. augustil 2006 ning selle protokolli kohaselt otsustati kiita heaks tuhande kroonise autokulu kohta 23.11.2003.a KÜ Põhja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus. N A koos teise hagejaga esitasid 31. oktoobril 2006 kohtusse hagi 11. augusti 2006 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hagi jäi rahuldamata. Korteriühistu üldkoosoleku vaidlustamise alused tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), korteriühistuseadusest (KÜS) ja mittetulundusühingute seadusest (MTÜS). Kohus ei hakka üle kordama 30. mail 2007 11. augusti 2006 üldkoosoleku otsuse tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse põhjendusi. Kohus lähtub käesoleva otsuse tegemisel hageja soovist tuvastada tühiseks 23. novembri 2003 korteriühistu koosolek ja 01.10.2003 korteriühistu juhatuse koosolek ning tugineb vaidlustatavate otsuste vastuvõtmise ajal kehtivatele seaduste: MTÜS § 24 lg 1 ja 2, § 10 lg 3; TsÜS § 86 ja 128 lg 1. MTÜS § 24 ́ lg 1 seadusesäte üldkoosoleku ja seal vastu võetud otsuse vastuvõtmise ajal ei kehtinud, mistõttu kohus leiab, et hageja ei saa nimetatud seadusesättele oma nõudes tugineda. Mittetulundusühingute seaduse § 24 ́ sätted jõustusid 01.01.2006.a.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ja teisi mittetulundusühingute organite otsuseid sai 01.10.2003 ja 23.11.2003 kehtetuks tunnistada tollel ajal kehtiva MTÜS § 24 järgi. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võis kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hageja esitas kohtule oma nõude ligi kaks aastat hiljem, so. 29.09.2005. Seega hagejal puudub nõude esitamise õiguslik alus. Üldkoosoleku 23.11.2003.a. otsuse oli kinnitanud KÜ Põhja üldkoosolek uue otsusega 11.08.2006, mis on tänaseni kehtiv. Kuigi korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis võeti vastu 11.08.2006, on kinnitatud sellel ajal kehtiva MTÜS § 24 lg 2 alusel, milline säte oli jõustunud 01.01.2006.a., ei tähenda see seda, et taoline kinnitus ei või kehtida korteriühistu otsustele, mis on tehtud enne nimetatud seadusesätte jõustumist. Antud juhul oli korteriühistu üldkoosoleku otsus tehtud 23. novembril 2003.a. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 2 ei sätesta kinnitamisele esitatud otsustele ajapiiri, millistest varasemaid otsuseid uue otsusega kinnitada ei tohi. Hagiavalduse terviktekstis ning kohtuistungil 30. oktoobril 2008 on hageja väitnud, et 23.11.2003 üldkoosolekul ei võetudki vastu otsust kinnitada juhatuse otsust maksta 1000 krooni isikliku auto kasutamise eest. Sellise otsuse vastuvõtmine on kantud hiljem võltsinguna üldkoosoleku otsuse protokolli. Kohus lähtub antud avaldusele (milles korteriühistu protokolli nimetatakse võltsinguks) hinnangu andmisel asjaolust, et 11. augustil 2006 on KÜ Põhja võtnud vastu otsuse, mille kohaselt otsustati kiita heaks tuhande kroonise autokulu kohta 23.11.2003 KÜ Põhja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus. Kui seda otsust ei oleks olemas olnud, ei saanuks 11. augusti 2006.a. korteriühistu üldkoosolek seda ka heaks kiita (kinnitada). Heakskiitvas (kinnitavas) otsuses on konkreetselt väljendatud, millise sisuga e. missugust otsust heaks kiidetakse. Hageja viited tunnistajate ütlustele (E. B toimiku lk 153, L`S toimiku lk 194) ning korteriühistu originaalprotokollile „kui võltsingule“ (toimiku lk 299pöördel) ei oma siinkohal tähtsust. Korteriühistu juhatuse 01.10.2003 otsuse vastuvõtmise kohta ütleb hageja, et nimetatud otsuse tegemine ei ole juhatuse pädevuses. Kohtule esitatud KÜ Põhja põhikirja (toimiku lk 13-18) p 4.15 alapunkt 4 on juhatuse pädevuses „maja juhtimine ja majandamine“. Kuna transpordikulud on samuti ühistu majandamise kulud, ei pea kohus hageja seisukohta õigeks. Seetõttu leiab kohus, et juhatuse poolt vastuvõetud otsus on tehtud küsimuses, mis on kuulunud juhatuse pädevusse ning see on kehtiv. Hageja soovib tuvastada koosoleku otsuse tühisust tuginedes ka mittetulundusühingute seaduse § 10 lg 3. Nimetatud seadusesäte käsitleb mittetulundusühingute registrisse kantud andmete muutmisel tehtavat juhatuse avalduse lisasid, mitte mittetulundusühingute koosoleku otsuste tühisuse temaatikat. Seetõttu ei saa kohus nimetatud seadusesätet hagi õigusliku põhjendusena arvestada.
Kohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosolek ja juhatuse koosolek ei ole teinud TSÜS § 86 mõistes tehingut, mis on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev ning tühine. Korteriühistu majandamine võib olla seotud transpordi kasutamisega korteriühistu huvides, mistõttu otsustes puudub vastuolu ka korteriühistu liikmete huvidega ning ühistu liikmete huve see ei riku. Asjakohatu on hageja viide ka TSÜS § 128 lg 1. Nimetatud säte käsitleb esindusõiguseta isiku ühepoolset tehingut ning on seaduse üldnorm. Hageja ei selgita arusaadavalt sätte puutumust tema poolt esitatud nõuetega. Nii üldkoosolek kui juhatus olid otsustusvõimelised ning pädevad lahendama otsustega nende pädevusse antud küsimusi. Kohtul puuduvad tõendid üldkoosoleku otsustusvõimetusest ja juhatuse pädevuse puudumisest. Ka korteriühistu üldkoosolek 11. august 2006 on kinnitanud vaidlustatavate otsuste teinud organite otsustusvõimet ja pädevust olles kinnitanud samasuguse otsuse, mille võtsid vastu 01.10.2003a. korteriühistu juhatus ja mille kinnitas 23. novembri 2003.a. korteriühistu üldkoosolek. Kui õigussuhte reguleerimiseks on välja antud erinorm (MTÜS), mille järgi hagejal nõude esitamise õiguslik alus puudus, siis ei ole hageja poolt millegagi põhjendatud seaduse üldnormide kasutamine hagi õigusliku alusena. Eelnimetatud põhjustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29.09.2005. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seadustiku § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kostja on esitanud kohtule õigusabikulude tasumise kohta arved 036/07 14.11.2007 summas 1000 krooni ning arve 016/08 04.04.2008 summas 2400 krooni, mis mõlemad on makstud arvega, samuti kaks maksekorraldust: 18.06.2008 summas 700 krooni ning 21.08.2008 summas 1200 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud, mille on teinud kostja, on vajalikud ja põhjendatud kulud. Seega on õiguslik alus nende välja mõistmiseks. Kokku mõistab kohus hagejalt kostjale välja 5300 (viistuhat kolmsada) krooni õigusabikulude katteks.
Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.