2-01-136
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Reet Allikvere ja Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2007, Tallinn
Tsiviilasja number
2-01-136
Tsiviilasi
KÜ * hagi AS-i X vastu 252 314,05 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2006 määrus kaja rahuldamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i X määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ *, esindaja adv T. L Kostja AS X, esindaja adv A. J Kolmas isik N.T, esindaja adv A. J
Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2006. a määrus. AS-i X kaja rahuldada ja taastada tsiviilasjas nr 2-01136 menetlus. AS-i X määruskaebus rahuldada.
Edasikaebe kord
Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Menetluse varasem käik Harju Maakohus rahuldas 25.09.2006 tagaseljaotsusega KÜ * hagi AS-i X vastu ja mõistis välja AS-lt X 252 314,05 krooni võlga ja 15 000 krooni kohtukulu KÜ * kasuks ning 686,10 krooni kohtukulu riigituludesse. Tagaseljaotsuse tegemisel lähtus maakohus TsMS § 413 lg-st 2, mille kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtuistungile, vaatamata sellele, et teda oli kohustatud isiklikult kohtusse ilmuma. Kohtul oli sel juhul õigus teha tagaseljaotsus olenemata sellest, et kostja lepinguline esindaja osales kohtuistungil. AS X esitas 09.10.2006 kaja menetluse taastamiseks. Kajas väitis kostja, et tema seaduslikku esindajat ei ole maakohus kohustanud ilmuma isiklikult kohtuistungile. Lisaks sellele ei ole AS-le X saadetud kohtukutset, kohtukutse on saadetud AS-le Y. Kohtukutses ei ole hoiatatud tagaseljaotsuse
tegemise võimalusest. Kohtukutses on viidatud TsMS §-le 410, kuid see ei ole kohaldatav, sest kostja lepinguline esindaja osales maakohtu istungil. AS X on elamus * asuva korteri suhtes liisinguandja ning korter on liisinguvõtja A.K kasutuses, mistõttu ei oma kostja ülevaadet korteri kasutamisega seoses tekkinud nõuetest. 12.10.2006 määrusega jättis maakohus kaja käiguta ja andis kostjale aega kautsjoni tasumiseks kuni 25.10.2006. Kostja tasus kautsjoni 6 750 krooni 23.10.2006. Harju Maakohus jättis 13.11.2006 määrusega AS-i X kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse põhjenduste kohaselt 13.09.2005 toimunud kohtuistungil kohustas kohus protokollilise määrusega kostja volitatud esindajat adv A. J teavitama kostja seaduslikku esindajat kohtuistungil osalemise kohustusest ja saatis ka kostjale kutse. AS X on kutse kätte saanud. Kaebaja väide, et kohtukutse oli saadetud AS-le Y on kohatu, kuna AS Y esindaja kohustus oli kohut teavitada AS-i Y ja AS-i X ühinemisest. 07.09.2006 esindas adv A. J AS-i Y. Esindaja teatas kohtuistungil, et ta ei tea, miks kostja seaduslik esindaja kohtusse ei tulnud, kuid jättis teavitamata AS Y ja AS X ühinemisest. Kohtu hinnangul oli kostja lepingulise esindaja tegevus pahatahtlik ja eksitav. Maakohus leidis, et AS X on kohtukutse kätte saanud (III köide lk 278) ja teda on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Kostja ei ole esitanud ega põhistanud ühtegi mõjuva põhjuse olemasolu, mis oleks olnud aluseks TsMS § 415 lg 1 järgi kaja esitamiseks. Määruskaebuse põhjendused AS X palus määruskaebuses määruse tühistada ja taastada asja menetlus. TsMS § 346 lg 1 sätestab, et kohus võib määruse alusel kohustada poolt või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks ja vaidluse lõpetamiseks kompromissiga. Kohus määrust kostja esindaja ilmumiseks kohustamiseks teinud ei ole. Kostjale on saadetud tavaline kohtukutse, millel ei ole kostja seadusliku esindaja isikliku osalemise nõuet. Kohus ei ole selgitanud, miks seadusliku esindaja osalemine oli vajalik. Samuti puudub kohtukutses hoiatus, et kohus võib teha seadusliku esindaja mitteilmumisel tagaseljaotsuse. Kostja lepingulisel esindajal ei olnud kohustust tagada kostja seadusliku esindaja ilmumine kohtuistungile. Eeltoodu tõttu leiab kaebaja, et maakohus ei oleks saanud teha asjas tagaseljaotsust. See, et lepinguline esindaja ei ole väidetavalt teavitanud kohut AS Y ja AS X ühinemisest, ei ole kaja lahendamisel kaebaja arvates oluline. Lisaks eeltoodule rõhutab kaebaja, et seadusliku esindaja kohalolek kohtuistungil ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna kostjat esindab lepinguline esindaja. AS X kui liisinguandja ei ole teadlik liisinguobjektiga seotud asjaoludest. Vastus määruskaebusele KÜ * ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus taastada. TsMS § 346 lg 1 järgi võib kohus määruse alusel kohustada poolt või tema esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. 13.09.2005 toimunud eelistungil on maakohus leidnud, et vajalik on AS Y juhatuse liikmete isiklik osalemine kohtuistungil. Maakohus on teinud lepingulisele esindajale ülesandeks seaduslike esindajate teavitamise. Ebaõige
2(3)
on kaebaja väide, et maakohus oleks pidanud kostja seaduslike esindajate kohtusse ilmumise kohustamise kohta tegema kirjaliku määruse. 13.09.2005 kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustikust sellist nõuet ei tulenenud. Piisav oli TsMS § 211 lg 3 järgi tehtud suuline määrus, mis oli eelistungi protokolli kantud. 13.09.2005 lükati eelistung edasi 06.02.3006. Seoses kohtuniku haigestumisega eelistungit ei toimunud ja uus eelistung määrati 07.09.2006. Maakohus on saatnud eraldi kohtukutsed eelistungile/kohtuistungile AS-le Y ja tema esindajale adv A. J. 07.09.2006 toimunud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud ja lepinguline esindaja ei teadnud mitteilmumise põhjust. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest; punkti 2 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; punkti 3 kohaselt kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsust ei või TsMS § 413 lg 3 p 1 järgi teha kui kohtuistungile ilmumata kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Käesolevas vaidluses tehti tagaseljaotsus TsMS § 413 lg 2 alusel, kuna kostja seaduslik esindaja, keda kohus oli kohustanud ilmuma kohtuistungile, ei olnud kohtusse ilmunud. TsMS § 346 lg 3 kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus poolele isiklikult teatavaks kutsega isegi sel juhul, kui ta on endale määranud esindaja. Seega oleks kolleegiumi arvates tulnud kostja seaduslikule esindajale (esindajatele) saata kohtusse ilmumiseks kohtukutse isiklikult. Kohtutoimikus olevast kohtukutsest (III köide lk 273) ei selgu, et kostja juhatuse liige (liikmed) oleks kohustatud ilmuma kohtusse isiklikult. Seega oli maakohus kostja seaduslike esindajate kohtusse kutsumisel eiranud TsMS § 346 lg-s 3 sätestatut, mistõttu ei olnud maakohus õigustatud TsMS § 413 lg 3 p 1 järgi tagaseljaotsust tegema. Eeltoodu on aluseks, et esitada TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel tagaseljaotsuse peale kaja olenemata mõjuva põhjuse olemasolust. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt ei olnud kostja lepinguline esindaja kohustatud tagama, et kostja seaduslik esindaja ilmuks kohtuistungile. Kolleegium on eelnevalt selgitanud, millises korras tuli kostja seaduslik esindaja kohtuistungile kutsuda. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja kaja alusel asja menetlus TsMS § 417 lg 2 järgi taastada.
Kohtunikud: R. Allikvere
Ü. Jänes
M. Klaar
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.