Määruse tegemise aeg ja 24.05.2017, Tallinn koht Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtukoosseis Kohtuasi
Roosna-Alliku Vallavalitsuse avaldus alaealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.04.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Roosna-Alliku Vallavalitsuse määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Roosna-Alliku Vallavalitsus (registrikood: 75004524), seaduslik esindaja vallavanem Peeter Saldre esindajad Puudutatud isikud: M-LA (isikukood: XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eha Lillsaar; HA (isikukood: XXXXXXXXXXX) SA (isikukood: XXXXXXXXX) Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.04.2017 määrus muutamata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabikulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(7)
Asjaolud
1.02.02.2017 esitas Roosna-Alliku Vallavalitsus avalduse alaealise M-LA kinnises asutuses (hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusel) viibimise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra alates 08.04.2017.
2.Alaealine M-LA paigutati kinnisesse asutusse 20.03.2014 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-58404. M-LA kinnises asutuses viibimise tähtaega pikendati sama kohtu 12.03.2015 määrusega ühe aasta võrra alates 20.03.2015. Pärnu Maakohtu 08.04.2016 määrusega paigutati M-LA uuesti kinnisesse asutusse üheks aastaks alates kohtumääruse tegemisest.
3.Avaldaja sõnul ei ole M-LA käitumine ega tervislik seisund möödunud aastatega paranenud. M-LA raviarsti arvamuse kohaselt on tal vaimse tervise probleemide tõttu keeruline toimida keskkonnas, kus ei ole võimalik tagada kokkulepitud reeglitest kinnipidamist ja tema enda ning teiste turvalisust. M-LA käitumises avalduvat vägivallariski mõjutab oluliselt kaasneva kahesuunalise meeleoluhäire edukas ravi ning raviks motiveerimine. Raviarsti hinnangul on M-LA mõjutamiseks ainult karistusõiguslike meetmete kasutamine vähese efektiivsusega ja ei anna soovitud tulemusi. M-LA ja tema pere olid kaasatud mitmedimensioonilisse pereteraapiasse. Terapeudi arvamuse kohaselt ei ole aprillis 2017 erihoolekandele alternatiivi. Alates 01.01.2016 on Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis registreeritud 41 M-LA-ga seotud juhtumit. Politsei sõnul on M-LA vägivaldne ja lahkus pidevalt omavoliliselt koolist.
4.Puudutatud isik HA palus avalduse rahuldada. Teenuse lõppemisel võib M-LA XXX õppekeskusest ilma saatjata lahkuda ning realiseeruda tervislikust seisundist tuleneva ohtlikkuse endale ja teistele. M-LA tunnistati süüdi kriminaalasjas nr XXX 10.03.2017 kohtuotsusega ning talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust tingimisi katseajaga üks aasta kolm kuud. Lisaks on ta kontrollnõudena kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas XXX õppekeskus. Kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamata jätmisel tekiks Pärnu Maakohtu 08.04.2016 kohtumääruse tähtaja lõppemise järel kiiresti olukord, kus M-LA lahkuks õppekeskusest – õigust tema liikumisvabadust piirata õppekeskusel siis enam ei oleks ja M ise ei suudaks aduda, et õppekeskusest lahkumine on kontrollnõude eiramine ning sellele järgneb kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. M ei võta iseseisvalt talle määratud ravimeid, mistõttu erihoolekandeteenuse lõppemisel jääks M-LA ravita.
5.XXX õppekeskuse lõpphinnangust selgus, et M-LA manustas iga päev psühhiaatri poolt määratud ravimeid. Ajavahemikul aprill – august 2016 võttis ravimeid tabletina. Seoses augusti lõpus toimunud ravimite kogumise ning üledoosiga hakati ravimeid manustama purustatult. Purustatult ravimite võtmisel esines ravimitest keeldumist. Võrreldes teenusele sisenemisega (30.04.2015) XXX õppekeskusesse on toimunud muutused paremuse poole M-LA välimuses, enese eest hoolitsemisel ja käitumises, kuid tal on raske toime tulla oma emotsioonidega ja tal puudub arusaamine õigest ja valest käitumisest ning reeglite järgimiseks vajab treenimist ning järjepidevust. M-LAl esineb düsfunktsionaalne mõtlemine, puudub kannatlikkus, esineb motoorne rahutus. Kasvanud on tema ravimiteadlikkus, kuid vajab siiski tugevat motivatsiooni ravimite 2(7)
manustamisel. Jätkuvalt esineb kontrollimatut viha ja ärrituvust, millega toime tulemisel vajab kõrvalist abi. XXX õppekeskuse direktori hinnangul on M-LA jätkuvalt endale ja teistele ohtlik ning ei suuda iseseisvalt ilma juhendamiseta planeerida enda tegevusi. Ta vajab jätkuvalt struktureeritud päevakava, juhendamist igapäevaelu toimingute tegemisel ning ühele õpilasele keskendunud õpet.
6.M-LA esindaja (riigi õigusabi osutaja) ei toetanud avaldust pikendada M-LA kinnises asutuses viibimise tähtaega. Esindaja kohtus 23.02.2017 M-LA-ga XXX õppekeskuses. M-LA avaldas, et ta on valmis senises koolis olema kuni põhikooli lõpuni. Esindaja on seisukohal, et M-LA seisund oli võrreldes algusaegadega paranenud, kuid tööd on vaja veel edasi teha. M-LA-l on kaks alust koolis viibimiseks: üks on ööpäevaringne erihooldusteenus ning teine viibimine eritingimusi vajavate õpilaste koolis. Esindaja arvates osutatavate teenuste vahetegu ühe või teise aluse järgi on keeruline. Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr XXX järgi on MLA süüdi tunnistatud KarS §121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel karistusest vabastatud ning paigutatud kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. M-LA-l oli kohustus osaleda sotsiaalprogrammis MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia). Esindaja leiab, et avalduse rahuldamisel tuleks M-LA suhtes kohaldada kahesugust korda, mis ilmselt ei ole mõistlik või isegi võimalik. Võttes arvesse, et eelnimetatud kohtuotsuse järgi on M-LA määratud viibima kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis, siis ei ole vajadust tema täiendavaks paigutamiseks samas kohas asuvasse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Asja materjalidest tulenevalt seisneb M-LA ohtlikkus enamasti rünnakutes kooli töötajate ja kaasõpilaste vastu, mille osas on tema suhtes algatatud väärteomenetlusi ja mille eest on ta ka süüdi tunnistatud. Seega ei ole koolis kui kinnises asutuses viibimine M-LA ohtlikkust iseenesest välistanud. Samas on MLA viibimisega XXX õppekeskuses KarS § 87 lg 1 p 4 alusel saavutatav ka eesmärk, milleks Roosna-Alliku Vallavalitsuse avaldus oli esitatud, s.o vältida M-LA võimalikust ohtlikkusest tulenevaid tagajärgi. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 07.04.2017 määrusega Roosna-Alliku Vallavalitsuse avalduse M-LA kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabikulud riigi kanda.
8.Maakohus nõustus M-LA esindaja seisukohaga selles, et alused M-LA kinnisesse asutusse (hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele) paigutamise tähtaja pikendamiseks puuduvad. Olukorras, kus Pärnu Maakohtu 08.04.2016 kohtumääruse järgselt oli M-LA suhtes 15.06.2016 jõustunud Tartu Maakohtu 30.05.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr XXX, millega oli otsustatud M-LA paigutada KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, puudub maakohtul õiguslik alus kohaldada M-LA suhtes tsiviilõiguslikku meedet tema vabaduse piiramiseks. Kohus ei saa tekitada olukorda, kus isiku suhtes kehtiksid samaaegselt kaks eriliigilist isiku vabadust piiravat meedet.
9.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku HA kartus, et tsiviilkorras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamata jätmisel saaks M-LA koolist lahkuda ja ta ei saaks 3(7)
senisel määral vajalikku ravi ning rehabiliteerivaid teenuseid. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 61 lg 7 järgi on pideva kasvatusliku järelevalve teostamiseks õpilasel keelatud lahkuda kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli territooriumilt, välja arvatud kooli põhimääruses sätestatud juhtudel. Maakohtu hinnangul peaks XXX teostatav järelevalve kooli eripärast tingituna tagama M-LA viibimise kooli territooriumil ja minimeerima M-LA võimaliku ohtlikkuse endale või teistele.
10.Arvestades, et M-LA suhtes ei olnud kohaldatud tahtevastast ravi, saab XXX jälgida asutuses viibiva isiku poolt raviskeemist kinnipidamist sõltumata isiku asutuses viibimise alusest. Eeltoodut toetab ka XXX direktori 03.04.2017 käskkirja p 4, mille kohaselt tuleb kooliõel korraldada koostöös perearstiga M-LA tervishoiuteenus.
11.Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 7 lg 1 järgi mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. Sellest tulenevalt tuleb koolil osutada M-LAle vajalikku abi tema seadusekuulekuse tagamiseks ja ühiskonda naasmiseks ka alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamise meetme raames. Määruskaebus ja selle põhjendused
12.12.04.2017 esitas Roosna-Alliku Vallavalitsus määruskaebuse Pärnu Maakohtu 07.04.2017 määruse peale, paludes tühistada Pärnu Maakohtu 07.04.2017 määruse ja uue määrusega avaldus rahuldada.
13.Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määruse seisukohaga, et M-LA seisund on paranenud. Sellise hinnangu andmine eeldaks tuginemist professionaalsele ekspertiisile. Tähelepanuta on jäetud M-LA raviarsti poolt antud hinnangud. Arusaamatu on kohtumääruse järeldus, et osutatavat teenust ühe või teise aluse järgi on raske eristada. Teenuse maht on tulenevalt seadusest erinev. Maakohus toob määruses esile, et väljaspool kooli M-LA-l vägivallatsemist ei ole ette tulnud, ent jätab selgitamata, milliseid ajaperioode silmas peetakse.
14.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et puuduvad alused M-LA kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks ning seda järgmistel põhjustel: 14.1 M-LA-l on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. M-LA-l diagnoositud psüühikahäired ei ole taandunud ega leevenenud. 14.2 M-LA on ohtlik nii endale kui ka teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, mis on tõendatud avaldusele lisatud tõendiga Politsei- ja Piirivalveametilt. Praegusel hetkel on MLA Emajõe õppekeskusest lahkunud ning alates 4. aprillist ei võta talle määratud ravimeid. Selline olukord võib päädida M-LA ohtlikkusega nii endale kui ka teistele. Aasta tagasi läbiviidud kohtuekspertiisi kohaselt M-LA muutub temal esineva haiguse tõttu aegajalt psühhootiliseks ja maniakaalseks ning teeb ebakonventsionaalseid tegusid ja eirab temavanuste tavaliste laste normikohast käitumisviisi. Maakohus ei ole määruses selgitanud, millele tugineb hinnang,
4(7)
justkui aasta tagasi eksperdi poolt järeldatu on tänaseks olulisel määral muutunud. 14.3 Avaldaja leiab, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Enne detsembris 2013 kohtule esitatud esimest avaldust M-LA ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele paigutamiseks on avaldaja koostöös lapsevanematega proovinud lahendada olukorda kõikvõimalike muude abimeetmetega, kahjuks ebaõnnestunult. Avaldaja ei pea sobilikuks alternatiivseks abimeetmeks kriminaalkorras määratud kohustust viibida M-LA-l XXX õppekeskuses, kuna M-LA ise enda diagnoosidest tulenevalt ei saa sellest kohustusest aru ning XXX õppekeskus ei ole suuteline tagama M viibimist õppekeskuses isegi erihoolekandeteenuse režiimi järgides.
15.Avaldaja hinnangul ei saa piirata see, et M-LA on kohustatud viibima karistusseadustiku sätete alusel kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolis, M-LA õigust saada erihoolekandeteenust, mis on vastavuses tema tervisliku seisundi ja diagnoositud psüühikahäiretega. M-LA viibis XXX õppekeskuses nii nagu nägi ette kohtuotsus kriminaalasjas nr XXX ning samal ajal selles samas asutuses sai ta ka erihoolekandeteenust. Maakohus ei ole selgitanud, milles nende kahe kohtulahendi kohaldamise vastuolulisus seisneb. Maakohus ei ole määruses selgitanud, kuidas konkreetselt on tagatud raviprotsessi pidevus ja see, et M-LA ei lahkuks koolist.
16.Ainult ravimite korrektne ja järjepidev tarvitamine on see, mis võimaldab M-LA vägivallatsemist ja agressiivsust maandada. Praegusel ajahetkel on kujunenud olukord, kus ta kooli tagasi jõudes on ravimite võtmata jätmise tõttu keerulises seisundis ja möödapääsmatu on teda pidevalt jälgida, seda aga praegu kehtiv kriminaalkohtuotsus ei võimalda. Kaebajal on alus eeldada, et teenuse lõppemisel kaob õppeasutusel igasugune huvi M-LA reaalsele abistamiseks.
17.Pärnu Maakohtu 07.04.2017 kohtumääruses ei ole põhjendatud, miks on kohus jätnud täielikult tähelepanuta eranditult kõik nii avaldaja kui puudutatud isiku (lapsevanema HA) esitatud tõendid ja tuginenud vaid riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusele. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks on psühhiaatriline ekspertiis teostamata ja kuidas saab sedavõrd meditsiinilistel näidustustel tehtava otsuse langetada ilma psühhiaatrilise ekspertiisita. TsMS § 536 lg-st 1 tulenevalt enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu, kuid kohus ei ole M-LA-ga ega tema vanematega suhelnud. Samuti ei ole ära kuulatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmeid, ega põhjendatud ära kuulamata jätmist. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5(7)
20.Maakohus keeldus M-LA kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendamast, kuna M-LA oli Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr XXX KarS § 87 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel paigutatud kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, mistõttu puudub vajadus kohaldada tema vabaduse piiramiseks tsiviilõiguslikku meedet. Nii Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsuse kui Pärnu Maakohtu 08.04.2016 määruse järgi viibib M-LA XXX õppekeskuses XXX.
21.TsMS § 5391 lg 1 järgi kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. SHS § 105 lg 1 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik eeltoodud asjaolud. Isiku võib tema nõusolekuta paigutada hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates ning hooldamise tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui eeldused ei ole ära langenud (SHS § 105 lg 5) (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-144-13, p 11; 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16 p 12).
22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et M-LA-l on diagnoositud psüühikahäire, ei ole põhjendatud tema suhtes kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine. Kuna M-LA on Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr XXX paigutatud kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kus viibimine peaks välistama tema ohtlikkuse, siis hoolekandeasutusse paigutamine ei vähenda tema ohtlikkust endale või teistele. Eeltoodu tõttu ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Vastava haridusasutuse küündimatus tagada kriminaalasjas kohaldatud mõjutusvahendi efektiivsust ei ole aluseks avalduse rahuldamiseks.
23.Kolleegium leiab, et käesoleva menetluse esemeks ei ole hinnangu andmine SHS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel pakutavatele teenustele ja KarS § 87 lg 1 p 4 alusel kohaldatavatele mõjutusvahenditele. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel peab kohus hindama ainult SHS § 105 lg-s 1 toodud eeldusete olemasolu. TsMS § 537 lg 1 järgi ekspertiisi määramise ja §-s 536 loetletud isikute ärakuulamise ainukeseks eesmärgiks on tuvastada SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu. Kuna SHS § 105 lg 1 p-s 2 toodud eeldus ei ole täidetud, siis ei olnud maakohtul kohustust määrata ekspertiis ja ära kuulata TsMS §-s 536 toodud isikuid.
24.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 järgi jätta menetlusosaliste endi kanda ja M-LA-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
6(7)
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.