Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

OÜ Xxxxtasus hagejate eest 18.03.2016 Rahandusministeeriumi hagiavalduselt riigilõivu summas 2440 eurot.

kontole

Menetluskulude jaotus

hagejad vastuväite ja peavad mõistlikuks menetluskulude suuruseks kostjatel koos mitte enam kui 7000 eurot arvestades et kostja Xxxxon ka ise hariduselt jurist ja praktiseerinud aastakümneid ega vajanud ilmselt sellises hulgas konsultatsioone, nagu on tabelis näidanud kostjate esindaja. Kostjad täpsustasid oma 22.05.2017 menetlusdokumendis menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning märkisid, et kostja Xxxxei ole käibemaksukohustuslane ja AS Xxxxon käibemaksukohustuslane ning viimasel ei ole takistatud käibemaksu tagasiarvestamine. Kostjad palusid Xxxxmenetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ja AS Xxxxmenetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjad leidsid, et põhjendatud oleks hüvitada 40 menetluskuludest 40% AS-le Xxxxja 60% Xxxx. Hageja leidis 23.05.2017 menetlusdokumendis, et Xxxxja AS Xxxxon formaalselt erinevad isikud, kuid faktiliselt osutati õigusabi ühele isikule. Hageja pidas mõistlikuks menetluskulu suuruseks kuni 7000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagejate hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hagejad esitasid asjas nõudeid ühiselt ja ka eraldiseisvalt ning eelnevat tuleb arvestada menetluskulude jaotuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb jätta menetluskulud seoses OÜ Xxxxkahjunõudest ja alternatiivsest kahjunõudest loobumisega hageja OÜ Xxxxkanda ning ühtlasi tuleb jätta menetluskulud seoses AS Xxxxaktsiate tagastamise nõudest loobumisega AS Xxxxkanda. Kohus ühtlasi viitab, et oma 20.03.2017 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõude ja hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise alternatiivnõude. Seoses eeltoodud nõuete läbi vaatamata jätmisega jättis kohus menetluskulud hagejate kanda. Kohus selgitab, et eelviidatud kahe tuvastusnõude osas on seega menetluskulude jaotus juba kindlaks määratud ning käesolevas määruses määrab kohus kindlaks viidatud nõuetele vastavate põhjendatud menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad märkisid, et kostja Xxxxei ole käibemaksukohustuslane ja AS Xxxxon käibemaksukohustuslane ning viimasel ei ole takistatud käibemaksu tagasiarvestamine. Kostjad palusid Xxxxmenetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ja AS Xxxxmenetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnihind 128 eurot ilma käibemaksuta ja 128 x 1,2=153,60 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et kõik kostja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud ei olnud täies ulatuses vajalikud ning kõigile toimingutele vastav ajakulu ei olnud täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendamatu on menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja ajakulu büroosiseseks suhtlemiseks ja kliendiga suhtlemiseks (sh e-kirjade saatmine kliendile, telefoninõupidamised ja kohtumised), kuna kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas vastav suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ning milleks see menetluse seisukohalt tingimata vajalik oli. Toimikust eelnev ei nähtu ning selline kulu ei olnud hagejatele ettenähtav. Samuti ei ole kostjate esindaja isikliku toimiku korrastamine üldse käsitletav menetlustoiminguna, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Eelnevast tulenevalt on täies ulatuses põhjendamatu kostjate esindaja 03.05.2016 ajakulu 0,7 tundi, 09.05.2016 ajakulu 0,4 tundi, 27.05.2016 ajakulu 0,9 tundi, 31.05.2016 ajakulu 1,4 tundi, 31.05.2016 ajakulu 0,4 tundi, 02.06.2016 ajakulu 0,9 tundi, 16.06.2016 ajakulu 0,3 tundi, 17.06.2016 ajakulu 0,1 tundi, 07.07.2016 ajakulu 0,3 tundi, 18.07.2016 ajakulu 0,4 tundi, 20.07.2016 ajakulu 0,3 tundi, 21.07.2016 ajakulu 0,2 tundi, 27.07.2016 ajakulu 0,1 tundi, 08.09.2016 ajakulu 0,6 tundi, 26.09.2016 ajakulu 0,5 tundi, 04.10.2016 ajakulu 1,6

tundi, 06.10.2016 ajakulu 0,3 tundi, 10.10.2016 ajakulu 0,6 tundi, 11.10.2016 ajakulu 0,5 tundi, 11.10.2016 ajakulu 1 tund, 18.10.2016 ajakulu 0,1 tundi, 21.10.2016 ajakulu 0,7 tundi, 31.10.2016 ajakulu 0,1 tundi, 07.11.2016 ajakulu 1 tund, 09.11.2016 ajakulu 0,8 tundi, 16.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 17.11.2016 ajakulu 0,3 tundi, 18.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 21.11.2016 ajakulu 1,5 tundi, 21.11.2016 ajakulu 1,6 tundi, 22.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 23.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 24.11.2016 ajakulu 0,1 tundi, 29.11.2016 ajakulu 0,3 tundi, 29.11.2016 ajakulu 0,4 tundi, 30.11.2016 ajakulu 0,2 tundi, 01.12.2016 ajakulu 0,2 tundi, 01.12.2016 ajakulu 0,5 tundi, 02.12.2016 ajakulu 1,2 tundi, 06.12.2016 ajakulu 0,6 tundi, 06.12.2016 ajakulu 0,3 tundi, 19.12.2016 ajakulu 0,7 tundi, 21.12.2016 ajakulu 0,4 tundi, 22.12.2016 ajakulu 0,3 tundi, 13.01.2017 ajakulu 0,8 tundi, 03.02.2017 ajakulu 1 tund, 16.02.2017 ajakulu 0,5 tundi, 17.02.2017 ajakulu 0,7 tundi, 23.02.2017 ajakulu 0,6 tundi, 27.02.2017 ajakulu 0,6 tundi, 28.02.2017 ajakulu 0,1 tundi, 02.03.2017 ajakulu 0,2 tundi, 07.03.2017 ajakulu 0,4 tundi. 08.03.2017 ajakulu 1,2 tundi, 17.03.2017 ajakulu 0,1 tundi, 27.03.2017 ajakulu 1 tund, 31.03.2017 ajakulu 0,3 tundi, 05.04.2017 ajakulu 0,3 tundi, 06.04.2017 ajakulu 0,4 tundi, 10.04.2017 ajakulu 0,6 tundi, 18.04.2017 ajakulu 0,3 tundi ja 21.04.2017 ajakulu 0,3 tundi. Seoses kostjate esindaja 11.10.2016 menetlustoimingutega lisab kohus, et kostjate esindajal puudus vajadus analüüsida 03.10.2016 eelistungi protokolli. Kohus ühtlasi leiab, et kostjate esindaja 28.03.2017 ja 29.03.2017 ajakulu 3,7+6,7=10,4 tundi seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega on ülepaisutatud ning eelviidatud kuupäevadel eelistungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kohus leiab, et kostjate esindaja 30.03.2017 menetlustoimingutest on ainsana vajalik ja põhjendatud eelistungi protokolliga tutvumine, ent selleks põhjendatud ajaks tuleb kohtu hinnangul lugeda 0,15 tundi. Muus osas ei ole kostjate esindaja 30.03.2017 ajakulu põhjendatud. Riigikohus on asjas 3-2-1-77-14 oma 11.11.2014 määruse p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes Kostjad on palunud hagejatelt muu hulgas välja mõista menetluskulud, mis vastavad kostjate esindaja 29.03.2017 ajakulule 1 tund menetluskulude nimekirja koostamiseks ja 25.04.2017 ajakulule 1,3 tundi menetlusdokumendi koostamiseks. Kohus märgib, et pärast 25.04.2017 on kostjad ainsa menetlusdokumendina esitanud 02.05.2017 kostjate seisukoha menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude nimekirja. Kohus märgib, et eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt (asjas 3-2-1-77-14) ei ole kostjate esindaja 29.03.2017 ajakulu põhjendatud ning kostjate 25.04.2017 menetlustoimingu osas on põhjendatud vaid ajakulu, mis vastab kostjate seisukoha koostamisele seoses menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et kostjate esindaja 25.04.2017 ajakulu on põhjendatud 0,15 tunni ulatuses. Kohus leiab, et muus osas olid kostjate menetlustoimingud menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud toimingutele ja oli kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt on kostjate esindaja põhjendatud ajakulu =1,5+2,2+2,7+1,5+1,6+1,3+2+0,6+1+2,8+5,8+0,4+4+9+4+5+3,2+1+0,5+0,4+0,2+1,2+0,3+0, 4+0,2+0,5+0,3+0,7+0,2+1,9+1,6+1,6+0,6+0,5+2,2+3,3+1,9+3,3+0,7+0,9+1,6+0,3+1+1+1,2+ 0,9+3+6+1,3+2,5+0,7+3+3+0,9+1,5+2,9+0,9+3,2+1+0,15+1,2+0,3+0,15=110,7 tundi.

Kohus märgib, et kuna asjas esitatud nõuete osapooled on nõuete lõikes erinevad ja kohus määras eelnevat arvestades kindlaks ka menetluskulude jaotuse, siis tuleb menetluskulud välja mõista võttes arvesse iga nõudega seotud osapooli ning arvestades konkreetsete nõuete hinna proportsiooni kogu hagihinnast. TsMS § 134 lg 1 kohaselt, kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohus jättis menetluskulud seoses OÜ Xxxxkahjunõudest ja alternatiivsest kahjunõudest loobumisega hageja OÜ Xxxxkanda. Kohus märgib, et eelviidatud nõuete hind oli TsMS § 134 lg 1 kohaselt 50 000 eurot. Seega arvestades viidatud nõuete proportsiooni hagihinnast vastab viidatud nõuetele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 50 000/117 410*110,7≈47,14 tundi. Kuna OÜ Xxxxesmane kahjunõue oli esitatud mõlema kostja vastu solidaarselt, siis tuleb viidatud nõuete osas menetluskulud hagejalt OÜ Xxxxvälja mõista kostjate kasuks solidaarselt. Kuna sel juhul on mõlemal kostjal (ka AS-il Xxxx) õigus nõuda kohustuse täielikku täitmist endale ning AS Xxxxsaab kõigilt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb eelviidatud nõuete osas menetluskulud kostjatele hüvitada ilma käibemaksuta. Seega vastab OÜ Xxxxkahjunõudele ja alternatiivsele kahjunõudele kostjate põhjendatud menetluskulu summas 47,14 x 128=6033,92 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt OÜ-lt Xxxxsolidaarselt kostjate Xxxxja AS Xxxxkasuks põhjendatud menetluskulud summas 6033,92 eurot. Kohus jättis menetluskulud seoses AS Xxxxaktsiate tagastamise nõudest loobumisega AS Xxxxkanda. Kohus märgib, et eelviidatud nõude hind oli 63 910 eurot. Seega arvestades viidatud nõude proportsiooni hagihinnast vastab viidatud nõudele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 63 910/117 410 x 110,7≈60,26 tundi. Kuna AS Xxxxesitas eelviidatud nõude vaid kostja Xxxxvastu, siis tuleb viidatud nõude osas menetluskulud hagejalt AS-lt Xxxxvälja mõista vaid kostja Xxxxkasuks. Seejuures tuleb menetluskulud hüvitada koos lisanduva käibemaksuga, kuna kostja Xxxxei ole käibemaksukohustuslane. Seega vastab AS Xxxxaktsiate tagastamise nõudele kostja Xxxxpõhjendatud menetluskulu summas 60,26 x 128 x 1,2≈9255,94 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt AS-lt Xxxxkostja Xxxxkasuks põhjendatud menetluskulud summas 9255,94 eurot. Kohus jättis oma 20.03.2017 määruses hagejate kanda ka menetluskulud seoses hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõude ja hagejate ühise kõlvatu konkurentsi tuvastamise alternatiivnõudega. Kohus märgib, et eelviidatud nõuete hind oli TsMS § 134 lg 1 kohaselt 3500 eurot. Seega arvestades viidatud nõuete proportsiooni hagihinnast vastab viidatud nõuetele kostjate esindaja põhjendatud ajakulu 3500/117 410 x 110,7≈3,3 tundi. Kuna hagejate kõlvatu konkurentsi tuvastamisnõuded esitasid hagejad ühiselt (eelnevat kinnitab nt toimiku 1. kd lk 135) ning identsed tuvastusnõuded esitati mõlema kostja vastu, siis tuleb viidatud nõuete osas välja mõista menetluskulud solidaarselt hagejatelt OÜ-lt Xxxxja AS-ilt Xxxxsolidaarselt kostjate Xxxxja AS Xxxxkasuks. Kuna sel juhul on mõlemal kostjal (ka ASil Xxxx) õigus nõuda kohustuse täielikku täitmist endale ning AS Xxxxsaab kõigilt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb eelviidatud nõuete osas menetluskulud kostjatele hüvitada ilma käibemaksuta. Seega vastab hagejate tuvastusnõuetele kostjate põhjendatud menetluskulu summas 3,3 x 128 = 422,40 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista solidaarselt hagejatelt OÜ-lt Xxxxja AS-lt Xxxxsolidaarselt kostjate Xxxxja AS Xxxxkasuks põhjendatud menetluskulud summas 422,40 eurot. Kohus märgib, et kohus on põhjalikult kontrollinud kostjate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning põhjendamatu on hagejate vastuväide kostjate menetluskulude suurusele, milles hagejad viitasid, et 29.03.2017 eelistungil avaldas kostjate esindaja, et istungi ajaks on kostjate menetluskulu ca 8000-9000 eurot miinimum. Kohus märgib, et kostjate esindaja ei

pidanud 29.03.2017 eelistungil teadma kostjate menetluskulude täpset suurust ning eelistungil avaldatud hinnanguline miinimumkulu ei piira kuidagi kostjate õigust menetluskulude hüvitamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejad on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja OÜ Xxxxon 18.03.2016 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 2440 eurot. Seega tuleb tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1220 eurot, ja kanda see Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE811010220022604225.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.