TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

. a. kohus võttis menetlusse TL (TLLV kaudu) avalduse KK eeskoste määramiseks. Avalduse kohaselt KK oma füüsilise seisundi tõttu ei ole võimeline iseseisvalt tegema tehinguid ja kaitsma oma varalisis ja isiklikke õigusi; ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega, suhtlemisega. K. K ei ole oma füüsilise seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid ega kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse nr kohaselt K. K on kognitiivsete häiretega, teadvusekaotuse hoogudega ning tal tuvastati sügav puue. TL taotleb määrata K. K eestkostjaks tema N K, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspert AA andis ekspertiisiaktis järgneva arvamuse: T J ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. K. K kohtu poolt ärakuulamisel võib tema tervislik seisund halveneda rahutuse ja agressiivsuse kujul. K. K tervislik seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist. K. K ei ole võimeline teostama valimisõigust. K. Kle on vajalik eestkostja määramine. Eestkostja ülesandeks on K. Kle ööpäevaringselt elamisväärsete tingimuste tagamine ja K. K esindamine kõikides majanduslikes ja juriidilistes tehingutes. K. K vajab eestkostet eluaegselt. Tuginedes eksperdi arvamusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg 5 p 1 alusel kohus T J isiklikult ära ei kuulanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil kõik kohalolnud menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik NK kinnitas soovi, et teda määrataks KK eestkostjaks. K. K esindaja riigi õigusabi korras advokaat T. M. H on samuti seisukohal, et eestkoste määramine on K. K huvides ning toetas NK eestkostjaks määramist. AH leidis, et O K tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning K. K ei ole võimeline teostama valimisõigust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette 2(3)

eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. K. K NKon andnud nõusoleku enda määramiseks K. K eestkostjaks. PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud NK puhul puuduvad. N. K on siiani abikaasa eest hoolitsenud ning kohus määrab N. K KK eestkostjaks. Kohus leiab, et KK tuleb eestkostja määrata TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Eestkoste tuleb seada K. K kõigi asjade ajamiseks ja lugeda K. K valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Heli Käpp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.