lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-15866/64

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-15866/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Purvi Kinnisvara12031951(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-15866

Tsiviilasi

OÜ Purvi Kinnisvara avaldus kaasomandi kasutuskorra määramiseks, lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ja omandi rikkumise kõrvaldamiseks Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Imbi-Elle Juksaare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Imbi-Elle Juksaar (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Andres Kalm Vastustaja (avaldaja): OÜ Purvi Kinnisvara (registrikood 12031951), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-15866 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses Imbi-Elle Juksaare kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Purvi Kinnisvara (avaldaja) avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ning omandi rikkumise kõrvaldamiseks.
2.Elle-Imbi Juksaar (puudutatud isik) esitas 20. aprillil 2017 avaldaja vastu vastuhagi korteriomandi reaalosa koosseisu tuvastamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks. Puudutatud isik soovib tuvastada temale kuuluvate korteri reaalosa ruumide koosseisu, sest sellega seoses on tekkinud vaidlus ja avaldaja väidab, et tal on õigus kasutada ruume, mis puudutatud isiku arvates kuuluvad XXX korteriomandi reaalosana talle. Reaalosa ruumide koosseisu tuvastamine on vajalik ka kinnistusraamatu kande parandamiseks. Asjaolu, et II korruse eluruumide ostu-müügilepingutesse on Tartumaa Hooneregistri ekslike andmete alusel märgitud korteri üldpinnana 75,5 m2 ning, et Tartu linn esitas 30. detsembril 2003 avalduse korteriomandite kinnistamiseks samuti Tartumaa Hooneregistri ekslike andmete alusel, ei muuda olematuks kinnistamise hetkel valitsenud tegelikku õiguslikku olukorda ja hoone II korruse tegelikku ruumijaotust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus keeldus 21. aprilli 2017 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel vastuhagi menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt on vastuhageja esitanud nõude korteromandi reaalosa koosseisu tuvastamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks. Avaldaja on esitanud kaebuse Tartu linna toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o 10. septembril 2014 ehitusregistris XXX ehitise suhtes tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks. Tartu Halduskohtu 20. mai 2016 otsusega on kaebus jäetud rahuldamata. Avaldaja on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Kui halduskohtumenetluse tulemusena jääb vaidlustatud registrikanne kehtima, tuleb ehitisregistri kande parandamisel parandada ka reaalosa ja kaasomandi suurus kinnistusraamatus. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg-st 2 tulenevalt ei loeta seaduse mõttes kanneteks registriosa esimesse jakku kantud andmeid katastritunnuse, sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta. Seetõttu ei saa nõuda ka nende parandamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 alusel, vähemalt ilma, et samaaegselt vaidlustataks kannete ebaõigsust katastris. Seega ei ole hagejal hagimenetluses võimalik soovitud eesmärki saavutada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja võtta vastuhagi menetlusse. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on korteri reaalosa pindala ja mõttelise osa suuruse kannetel (korteriomandiseaduse (KOS) § 5 lg 2) erinevalt kinnistu pindalaandmetest (KRS § 13 lg 1 p 5) õiguslik tähendus. Korteriomandi reaalosa pindala ja mõttelise osa suurust ei kanta kinnistusregistrisse kinnistusraamatuseaduse alusel, vaid KOS § 5 lg 2 alusel. Korteriomandiseaduses ei ole sätet selle kohta, et nimetatud korteriomandi kohta käivad andmed ei oleks kanneteks asjaõigusseaduse tähenduses. Õigusliku tähenduseta ehitisregistri kanne ei saa olla aluseks õigusliku tähendusega kinnistusraamatu kandele. Puudutatud isik viitab Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustele haldusasjas nr 3-14-52261. Kinnistusraamatu kande muutmiseks on vaja kostja nõusolekut (KRS § 341). Maakohtu viide selle kohta, et üldjuhul on Riigikohus nõudnud kinnistusraamatu kande parandamise eeldusena selle väidetava ebaõigsuse põhjustanud haldusakti (või ka erastamislepingu) eelnevat vaidlustamist halduskohtus, ei käi korteriomandite kinnistamise kohta. Puudutatud isik viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05. Kunagiste hooneregistri andmete ekslikkust ei pea tuvastama halduskohus ning neid saab tuvastada üldkohus praeguse asja lahendamise raames. Puudutatud isiku arvates on täidetud ka muud parandamisnõude eeldused. Maakohus ei ole põhjendanud tuvastusnõude menetlemisest keeldumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. aprilli 2017 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-15866 tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu menetluses OÜ Purvi Kinnisvara (avaldaja) avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ning omandi rikkumise kõrvaldamiseks (esitatud maakohtule 10.04.2014). Puudutatud isik Elle-Imbi Juksaar esitas 20. aprillil 2017 vastuhagi (avaldaja vastu) korteriomandi reaalosa koosseisu tuvastamiseks ja ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti vaidlustatud määrusega keeldunud vastuhagi menetlusse võtmast. Vastuhagi esitamine on sätestatud TsMS §-s 373. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi). Antud juhul puudub käesolevas menetluses põhihagi (tegemist on hagita menetluses esitatud avaldusega) ning seetõttu ei ole võimalik esitada protsessuaalselt vastuhagi. Olukorda ei muuda asjaolu, et avaldaja on oma avalduses kõrvuti hagita asjaga (kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine) esitanud hagilisi nõudeid (lepingutingimuste tühisuse tuvastamine ja omandi rikkumise kõrvaldamine), sest maakohus ei ole antud juhul eraldanud hagilisi nõudeid läbivaatamiseks hagimenetluses. Siinkohal juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et arvestades menetluses reaalse olukorra muutumist (muutunud on muuhulgas puudutatud isikute ring) tuleks nõuda avaldajalt oma avalduse täpsustamist ning samuti tuleks juhtida avaldaja tähelepanu sellele, et ta on esitanud avalduses hagilisi nõudeid, mida ei ole võimalik läbi vaadata hagita menetluses.
8.TsMS § 373 lg 3 alusel kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Antud juhul on vastuhagi esitaja asunud 24. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil seisukohale, et vastuhagi on vaja lahendada koos käesoleva menetlusega (II kd tl 15), s.o vastuhagi esitaja ise ei ole olnud nõus vastuhagi menetlemisega eraldi hagina. Kuna vastuhagi ei kuulu menetlemisele vastuhagina antud tsiviilasjas ning vastuhagi esitaja ei ole olnud nõus selle menetlemisega iseseisva hagina, on maakohus õigesti keeldunud esitatud hagi vastuhagina menetlusse võtmast. Siinkohal ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas vastuhagi nõudel korteriomandi reaalosa koosseisu tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks oleks antud juhul perspektiivi või mitte. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et järelduvalt kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 2 teisest lausest kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku "Kinnistu koosseis" kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust ning koostoimes KOS § 5 lg-tega 2 ja 3 kehtib see ka korteriomandi andmete kohta, kuid samas on hagi esitamise soovi korral Imbi-Elle Juksaarel võimalik oma nõuet täpsustada.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
10.TsMS § 373 lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kuna hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja TsMS § 372 lg 5 alusel esitada määruskaebuse, siis on käeoleval juhul kaevatav ka vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja