kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Purvi Kinnisvara (avaldaja) esitas 10. aprillil 2014 avalduse Imbi-Elle Juksaare (puudutatud isik), Aavo Villemsoni ja Aivo Villemsoni vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 13. novembri 2017. a määrusega käesolevast tsiviilasjast ja saatis Tartu Maakohtu kantseleile registreerimiseks eraldi tsiviilasjana avaldaja hagi Imbi-Elle Juksaare, Aavo Villemsoni ja Aivo Villemsoni vastu omandi rikkumise kõrvaldamiseks, lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ja hüvitise maksmiseks. Maakohus jätkas käesoleva tsiviilasjana menetlust avaldaja avalduses kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja omandis on 1525/2280 mõttelist osa XXXXXXXXXXXX asuvast kinnistust registriosa numbriga XXXXXXX ja reaalosana mitteeluruum nr X, mille üldpind on 152,50 m2. Ülejäänud 755/2280 mõttelist osa kinnistust ning reaalosana eluruum nr X, mille üldpind on 75,50 m2, on puudutatud isiku ning Aivo Villemsoni ja Aavo Villemsoni kaasomandis. Menetluse kestel sai korteri nr X omanikuks puudutatud isik. Avaldaja täpsustas 15. augustil 2022 nõuet, paludes määrata kindlaks erikasutusõigus, tuginedes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg-le 2, § 9 lg-le 2 ja § 14 lg-le 1. Avaldaja palus määrata erikasutusõigus garaažile, jätta kelder poolte ühiskasutusse vastavalt kaasomandi osade mõttelistele suurustele ning jagada kuur avaldaja ja puudutatud isiku vahel vastavalt mõttelistele osadele.
2.Puudutatud isiku vastuse kohaselt tuleb nõue keldrikorruse osas erikasutusõiguse andmiseks jätta läbi vaatamata. Kaasomanikud kasutavad keldrit vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Kuur peaks jääma kaasomanike ühiskasutusse vastavalt omandiosa suurusele. Puudutatud isik soovis saada garaažile erikasutusõiguse ning asendada kohtuotsusega XXXXXXXXXXXX–X, X korteriomandi igakordse omaniku nõusolek sõlmida järgmine korteriomanike kokkulepe: XXXXXXXXXXXX–X korteriomandi igakordse omaniku erikasutuses on garaaž ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 24. märtsi 2023. a määrusega seoses nõude tagasivõtmisega läbi vaatamata avaldaja nõude katusekorruse ruumide kaasomanike ühiskasutusse jätmiseks, rahuldas avaldaja avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks osaliselt, kohustas puudutatud isikut andma tahteavaldus sõlmida XXXXXXXXXXXX korteriomandite omanike kokkulepe, millega antakse XXXXXXXXXXXX–X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) igakordse
korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse ainukasutusse 45 m2 kuuri (ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX) vasakpoolsest osast (X tänava poolt vaadatuna). Sama määrusega kohustas maakohus avaldajat andma tahteavaldus sõlmida XXXXXXXXXXXX korteriomandite omanike kokkulepe, millega antakse XXXXXXXXXXXX–X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) igakordse korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse ainukasutusse garaaž (23 m2) ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX ja 15 m2 kuuri (ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX) parempoolsest osast (X tänava poolt vaadatuna). Maakohus märkis, et kohtumäärus asendab kohtumääruses toodud puudutatud isiku ja avaldaja tahteavaldust. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja nõude keldrikorruse kaasomanike ühiskasutusse vastavalt kaasomandiosa suurustele jätmiseks. Maakohus kohustas avaldajat ja puudutatud isikut andma tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX ja registriosa nr XXXXXXX esimesse jakku kande tegemiseks XXXXXXXXXXXX korteriomandite omanike kokkuleppe kohta, mille sõlmimiseks on kohus avaldajat ja puudutatud isikut kohustanud tahteavaldust andma. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 11. aprilli 2014. a määruse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega seati eelmärge XXXXXXXXXXXX–X korteriomandile. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2016 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Korteriomanikud võivad korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-s sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1), mis eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist (KrtS § 9 lg 2, § 13 lg 2) Korteriomanike vahelise kokkuleppe liigiks on mh ka erikasutusõiguse kokkulepe (KrtS § 14). Kuna menetlusosalised ei ole saavutanud sedavõrd pika aja jooksul (9 aastat) kokkulepet kaasomandis olevate ehitiste kasutamises, ei ole tõenäoline, et nad suudaksid seda ka edaspidi. Maakohus arvestas erikasutusõiguse andmisel, et XXXXXXXXXXXX, X linnas asuvas elamus on moodustatud kaks korteriomandit, millest üks kuulub avaldajale ja teine puudutatud isikule. Puudutatud isiku kasutusse on põhjendatud anda kuur proportsionaalselt temale kuuluva mõttelise osaga. Avaldaja esitatud asjaolud ei ole aluseks garaaži osas avaldajale erikasutusõiguse andmiseks, sest parkimiskohtade puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks ehitise või hoone erikasutusõiguse saamiseks. Garaaži kasutatakse tavapäraselt sõidukite hoidmiseks ja hoolduseks, mitte aga parkimiskohana. Lisaks tuleb arvestada, et puudutatud isik kasutab enda korterit elamiseks ning kinnistul asuvad ehitised on talle olmeliselt vajalikud, st elukondliku tähtsusega. Avaldaja taotletud viisil ja mahus erikasutusõiguse andmine ei ole põhjendatud, arvestades väljakujunenud pikaajalist kasutuskorda ning korteriomanike vahelisi suhteid. Puudutatud isiku taotletud viisil erikasutusõiguse andmine on põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesolevas tsiviilasjas käsitleti algselt kõiki avaldaja poolt esitatud nõudeid, mis hiljem eraldati kolme eraldiseisvasse menetlusse. Eraldamise tulemina sai ühest menetlusest kolm, mistõttu
kuuluks käesoleva tsiviilasja raames väljamõistmisele 1/3 kuludest kuni tsiviilasjade eraldamiseni, s.o kuni 16. novembrini 2017. Puudutatud isikule väljastatud arvete kogusummaks kuni 16. novembrini 2017 on 5934 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kogusummas 7120 eurot 80 senti. Menetlus oli 5. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2022 peatatud. Avaldaja esitas 27. juulil 2022 taotluse katusekorruse kasutuskorra kindlaksmääramise nõude tagasivõtmiseks. Kohus rahuldas avaldaja taotluse ja jättis katusekorruse kasutuskorra kindlaksmääramise nõude läbi vaatamata. Kuna tsiviilasja menetlustoimingud hõlmasid suuremas osas katusekorruse ruumide kasutuskorra kindlaksmääramist, jättis maakohus kuni 12. augustini 2022 (puudutatud isiku vastus nõude tagasivõtmise kohta) kantud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 4). Ülejäänud menetluskulud (alates 13. augustist 2023) jättis maakohus poolte endi kanda, sest erikasutusõiguse määramine on mõlema poole huvides. Puudutatud isik taotles kuni 12. augustini 2022 tekkinud kuludest välja mõista 1/3, s.o 2373 eurot 60 senti (IV kd, tl 24 pöördel). Puudutatud isikut esindas vandeadvokaat Andres Kalm, kelle tunnihind oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Alates 16. veebruarist 2022 esindas puudutatud isikut ka vandeadvokaat Siret Saks tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasude määrad ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus leidis, et puudutatud isiku esindaja ajakulu 49,5 tundi (1/3 ajakulust 16,5 tundi) ning esindajakulud (2373 eurot 60 senti) ei ole täies ulatuses põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja teinud põhjendatud ja vajalikke toiminguid umbes 14 tunni ulatuses. Käesoleval juhul kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2016 eurot (14x144).
MÄÄRUSKAEBUS
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub mõista avaldajalt täiendavalt välja menetluskulu 1371 eurot 60 senti. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud osutatud õigusabiteenuse kulu 16,5-lt tunnilt 14-le tunnile. Maakohus ei ole välja toonud, milline esindajate kulu oleks olnud põhjendamatu või ebavajalik. Kohtul tuleb ka menetluskulude kindlaksmääramisel täita põhjendamiskohustust, seda maakohus teinud ei ole. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et maakohus jättis alates 12. augustist 2022 tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis keldrikorrusega seotud nõude läbi vaatamata, kuid ei määranud kindlaks menetluskulude jaotust asja läbi vaatamata jätmisel. Keldrikorruse nõudega seonduv ei ole kaetud erikasutusõiguse läbivaatamisega, kuivõrd läbi vaatamata jäetud nõudega tekkinud menetluskulu ei saa olla puudutatud isiku huvidest lähtuv kulu. Kohus oleks pidanud jätma alates 12. augustist 2022 tekkinud kulud vähemalt 1⁄2 ulatuses avaldaja kanda põhjusel, et 1⁄2 avaldaja nõudest jättis kohus läbi vaatamata. Samuti ei võimalda TsMS § 172 lg 1 teine lause jätta läbi vaatamata jäetud nõudega seonduvaid õigusabikulusid menetlusosalise enda kanda. Puudutatud isik juhtis juba augustis 2022. a tähelepanu sellele, et keldrikorrusega seonduv nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Ometigi kohus seda menetles, avaldaja esitas selle nõudega seonduvalt korduvalt sisulisi seisukohti, millele puudutatud isik pidi reageerima ja kandma täiendavaid kulusid. Seega tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku kasuks välja läbi vaatamata jäetud nõudega seonduv kulu vähemalt 507 eurot. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et erikasutusõiguse kindlaks määramine oli ka puudutatud isiku huvides, mistõttu oli õigustatud jätta puudutatud isiku kulud tema enda kanda. Kuuri kasutamine toimub täpselt samal viisil, nagu varasemalt ja puudutatud isik nõustus kompromissiga, mille kohus kuuri erikasutusõigusena välja pakkus. TsMS § 163 lg 2 sätestab,
et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik ei selgitanud 12. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas, mis mahus on õigusabikulu seotud käesoleva tsiviilasjaga. Puudutatud isik andis nimekirjas üldsõnalise põhjenduse, et kuni 12. augustini 2022 tuleb 1/3 puudutatud isiku menetluskuludest jätta avaldaja kanda. Olukorras, kus õigusabikulud on tekkinud seoses kolme menetlusega ja puudutatud isik ei too iga kande real kajastatud teenuse põhjendatuse ja vajalikkuse vahelist seost käesoleva tsiviilasjaga, ei saa kohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Puudutatud isik ei too välja, millised õigusabikulud ja mis mahus tuleks lugeda põhjendatuks ja vajalikuks ning miks just 16,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Puudutatud isiku õigusabi maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Perioodil 15. septembrist 2015 kuni
17.aprillini 2017 seisnevad esindaja toimingud vaid erinevate menetlusdokumentide analüüsis. Puudutatud isik ise sellel perioodil ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud ning menetluses ei osalenud, selline analüüsimise kulu ei ole hüvitatav menetluskulu. Maakohus ei jätnud keldrikorruse erikasutusõiguse nõude lahendamisega seotud menetluskulu lahendamata, vaid selgitas, et ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Keldrikorruse erikasutusõiguse küsimus ei moodustanud 50% allesjäänud vaidlusest, vaid moodustas vähem kui 1/3. Avaldaja nõue ei olnud põhjendamatu TsMS § 172 lg 1 mõistes. Puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal keldrit kasutada, hiljem avaldas, et ei tee enam selleks takistusi. Seega on põhjendatud, et puudutatud isiku menetluskulud jäid tema enda kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. märtsi 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle muutmiseks.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Seega on maakohtu määrus vaidlustamata osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).
8.Maakohus jättis kuni 12. augustini 2022 tekkinud puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda ning pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik leiab, et ka pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulusid tulnuks jätta avaldaja kanda. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude jaotust asja läbi vaatamata jätmisel. Maakohus jättis pärast 12. augustit 2022 tekkinud kulud menetlusosaliste endi kanda. Selline menetluskulude jaotus puudutab muuhulgas ka nõude osalise läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulusid.
TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (Riigikohtu
11.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ületanud diskretsiooni piire. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et erikasutusõiguse määramine on mõlema poole huvides ning seetõttu on põhjendatud jätta pärast
12.augustit 2022 tekkinud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides. Erikasutusõiguse andmisega välditakse korteriomanike vahelisi tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Ebakõlad kaasomandi mõistliku ühise kasutamise osas on tekkinud menetlusosaliste suutmatusest kokkuleppele jõuda. Seetõttu on põhjendatud ja ka õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude menetlusosaliste enda kanda jätmist ei mõjuta ka avaldaja keldrikorruse kasutuskorra määramise nõude läbivaatamata jätmine. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjast ei ole ka võimalik teha kindlaks, millises ulatuses on esindaja teostanud toiminguid just keldrikorruse kasutuskorra nõudega seoses.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud puudutatud isiku esindaja ajakulu 14 tundi tsiviilasja keerukusele ja mahule.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.