Xxxxkaebus kohtutäitur Arvi Pink ́i 10.04.2017.a teatise (nõude suurenemisel) ja tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 024/2010/1489
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ; epost: [email protected]) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht Narva mnt 7, 10117 Tallinn; e-post: [email protected]) Sissenõudja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Xxxx kaebus kohtutäitur Arvi Pink ́i 10.04.2017.a teatise (nõude suurenemisel) ja tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 024/2010/1489.
2.Jätta menetluskulud Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused
Xxxx(avaldaja) esitas 17.05.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pink ́i 10.04.2017.a teatise (nõude suurenemisel) ja tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 024/2010/1489. Avalduses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus ning avaldaja palub peatada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2010/1489 kuni antud asjas kohtulahendi jõustumiseni.
2.Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt 16.09.2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust nr 3911 ja kinnistusraamatu andmetest ei ole Xxxx koormatud kinnistu (registriosa numbriga 1684532) omanikuks, vaid on omaniku abikaasa. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis õiguslikul alusel on tema suhtes alustatud täitemenetlus nr 024/2010/1489. Avalduse kohaselt sõlmiti täiteasjas nr 024/2010/1489 sissenõudja, kohtutäituri ja põhivõlgniku Xxxxvahel kokkulepe võlgnevuse ositi tasumise kohta. 24.10.2012.a allkirjastati graafik, millega oli lubatud kohustuse täitmine selliselt, et oli loodud kohustus võlgnetava summa 122 078,92 euro tasumiseks graafiku alusel, 800 eurot kuus. Pooled ei ole 24.10.2012.a lepingut üles öelnud ning Natalja Filippova on graafiku alusel aastate jooksul kohtutäiturile maksnud. 10.04.2017.a sai avaldaja kohtutäiturilt teatise nõude suurenemisest Tulenevalt asjaolust, et sissenõudja, kohtutäituri ja Xxxx vahel oli sõlmitud graafik võlgnevuse tasumise kohta osade kaupa ning graafikus oli fikseeritud ka summa 122 078,92 eurot, jääb arusaamatuks, mis on põhivõlgnevuse suurendamise õiguslikuks aluseks. Avaldaja nõude suurendamist ei tunnista. 24.10.2012.a graafiku sõlmimise kuupäevaks laenuleping nr XXXX enam ei kehtinud, kuna oli panga poolt ühepoolselt üles öeldud. Sissenõudja, kohtutäitur ja Xxxx ei ole 24.10.2012.a lepingus selgesõnaliselt kokku leppinud, et viiviste ja intressi nõue kohaldub ka 24.10.2012.a lepingu täitmisega kaasnevatele kohustustele. Muuhulgas on avaldajale arusaamatu 10.04.2017.a teatises toodud võlgnevuse summa ja selle arvestus. Teatises on välja toodud, et „nõue suureneb kõrvalnõuete 56 913,40 eurot võrra“, kuid ei ole selge, mis kõrvalnõuetega on tegemist, sh kuidas on kõrvalnõudeid kalkuleeritud. Vaatamata Xxxx palvele saata talle nõude kalkulatsioonid (sh viiviste arvestust) ei ole kohtutäitur seda teinud. Antud põhjusel ei ole kohtutäituri 10.04.2017.a teatis nõude suurenemisel kontollitav. Ebaõigluse vältimiseks palub avaldaja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2010/1489 kuni käesolevas asjas lõpliku otsuse jõustumiseni.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
4.TsMS § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohtutäituri otsuse vaidlustamise menetluse menetlusosalisteks on avaldaja (võlgnik), sissenõudja ja kohtutäitur. Kohus selgitab, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o. täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejärel teeb kohtutäitur otsuse. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib
menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus selgitab, et käesolevas asja saab läbi vaadata üksnes avaldaja esialgsest kaebusest lähtuvalt, s.t kohus peab lähtuma konkreetselt nimetatud kaebuses esitatud nõuetest ning analüüsima kohtutäituri otsuse seaduslikkust.
6.Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 10.04.2017.a teatise (nõude suurenemisel) ja tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 024/2010/1489. Täiteasjas nr 024/2010/1489 sõlmiti sissenõudja, kohtutäituri ja põhivõlgniku Xxxx vahel kokkulepe võlgnevuse ositi tasumise kohta. Antud kokkuleppega oli kehtestatud võlgnevuse tasumise graafik ning oli fikseeritud summa 122 078,92 eurot. Avaldaja hinnangul on graafik pooltevaheline leping, millega loodi kohustus kohtutäiturile tasuda igakuiselt summas 800 eurot ning lepiti kokku, et võlgnevus kokku on summas 122 078,92 eurot. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis õiguslikul alusel nõuab kohtutäitur avaldajalt graafikuga võrreldes suurema summa tasumist. Avalduse kohaselt on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmiseks menetlusosaliseks Natalja Pavlova. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmise osas on õigustatud kaebust esitama Natalja Pavlova, mitte aga avaldaja. Muuhulgas ei nähtu, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale oleks Xxxx eelnevalt kohtutäiturile kaebuse esitanud, mistõttu ei saa kohtule kaevata enne, kui kohustuslik eelmenetlus on läbitud. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on esialgne kaebus kohtutäiturile esitatud Xxxx poolt, on käesolevas menetluses avaldajaks Xxxx.
7.Kohus selgitab lisaks, et pooltevaheline kokkulepe oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 44 mõistes täitetoimingu edasilükkamise otsus. TMS § 44 kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Seda kinnitab ka võlgnikule edastatud võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine, milles on vastavalt TMS § 44 kohaselt täitetoiming edasi lükatud ning antud võlgnikule võimalus tasuda 12 kuu jooksul võlgnevust ositi. Seega, on fikseeritud, et antud nõusolek kehtis 12 kuud, so kuni 25.09.2013. Pärast selle perioodi lõppemist jätkas kohtutäitur täitetoiminguid ning nõudis võlgnevuse sisse ühes osas. Sissenõudja andis eelpoolnimetatud dokumendiga nõusoleku lükata edasi täiendavate täitetoimingute kohaldamise võlgniku suhtes, kui võlgnik täidab maksegraafikut tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Antud juhul siis lükati edasi võlgnikule kuuluva kinnisasja müük mitte aga ei koostatud uut võlaõiguslikku lepingut.
8.Avaldajale jääb arusaamatuks, mis õiguslikul alusel on tema suhtes alustatud täitemenetlus nr 024/2010/1489. Avaldaja on seisukohal, et ta ei ole kinnistu omanik, vaid on omaniku abikaasa. Kohus selgitab, et tulenevalt Ants Ainson ́i asendaja Piret Vanaaseme poolt 16.09.2008.a koostatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingule nr 3911 kuulub vara avaldaja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Täiteasjas nr 024/2010/1482 on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud kokkulepe (notariaalne täitedokument). Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud menetluses on mõlema abikaasa suhtes kohustav täitedokument ning nimetatud kohustus tuleneb hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust nr 3911. Seega, kohtutäitur on alustanud õiguslikul alusel avaldaja suhtes täitemenetlust nr 024/2010/1489.
9.Avaldajale on arusaamatu 10.04.2017.a teatises toodud võlgnevuse summa ja selle arvestus. Avalduse kohaselt 24.10.2012.a graafiku sõlmimise kuupäevaks laenuleping nr XXXX enam ei kehtinud, kuna oli panga poolt ühepoolselt üles öeldud. Pooled ei ole 24.10.2012.a lepingus selgesõnaliselt kokku leppinud, et viiviste ja intressi nõue kohaldub ka 24.10.2012.a lepingu täitmisega kaasnevatele kohustustele. Kohus selgitas juba eelnevalt, et 24.10.2012.a sõlmitud graafik ei ole leping, vaid TMS § 44 kohaselt nõusolek lükata edasi täiendavate täitetoimingute kohaldamine võlgniku suhtes. Samuti märkis kohus, et võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmise osas on õigustatud kaebust esitama Natalja Pavlova, mitte avaldaja.
10.Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on õigesti jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata.
11.Avaldajale edastatud 10.04.2017.a teatises (nõude suurenemisel) on välja toodud, et „nõue suureneb kõrvalnõuete 56 913,40 eurot võrra“. Avaldajale ei ole selge, mis kõrvalnõuetega on tegemist, sh kuidas on kõrvalnõudeid kalkuleeritud. Avaldaja hinnangul ei ole kokku lepitud, et avaldaja tasub kõrvalnõudeid. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 31. jaanuari 2008.a otsus nr 3-2-1-134-07 punkt 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kui võlgnik soovib sissenõutava summa osas selgust, kuna tema hinnangul põhivõlgnevusele lisandunud kõrvalkulud ja nende arvestus ei ole selge ja mõistetav. Kohus on seisukohal, et avaldaja soovitud eesmärki on võimalik taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei anna avaldajale taotletavat eesmärki, so selgust täitedokumendist tuleneva nõude osas.
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd avaldaja avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.
14.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
16.Kuivõrd kohus keeldus avaldaja avaldust menetlusse võtmast, ei vaata kohus läbi ka avaldaja esitatud esialgse õiguskaitse ning Xxxx tunnistajana ülekuulamise taotlusi.