Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
04. jaanuar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-2168, endine nr 2/254-4230/05
Tsiviilasi
AP(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi KK(isikukood XXX, elukoht XXX) ja OK(isikukood XXX elukoht XXX) vastu 200 000 krooni ja dokumentide saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2006.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja AP Hageja lepinguline esindaja EO Kostja OK Kostja KKlepinguline esindaja JK Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel OÜ esindaja VV ja lepinguline esindaja E-GR
isikud
seaduslik
Hageja esitas kostjate vastu 03.05.2005 hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista remondikulude hüvitamiseks 200 000 krooni ja välja nõuda XXX elamu üleandmise-vastuvõtu akt ja kaetud tööde aktid. KKja OÜ sõlmisid töövõtulepingu nr XXX XXX asuva elamu ehitamiseks. 03.02.2003 müüsid kostjad kinnistu koos elamuga hagejale. Pärast seda ilmnesid elamus järgmised puudused: 1) põrandad vajusid kuni 4cm saunas, dušširuumis ja ühes toas, põhjuseks pinnase halb tihendamine või täidikust tihendamata jätmine; 2) teise korruse seintes esinesid praod, mille põhjuseks oli ehitusaegse niiskuse väljakuivamine; 3) välispuitvooderdusel tekkisid sinikad hallituslaigud, akende piirdelaudade paigaldamine oli lõpetamata ja puudusid sadevett eemalejuhtivad plekid, hallituslaikude tekkepõhjus oli ebakvaliteetsed laigud. Kõiki neid puudusi oli võimatu ehitise ostmise ajal ette näha. Hageja hindab puuduste maksumuseks 200 000 krooni. Samuti jättis müüja üle andmata ehitise päraldiseks olevad dokumendid. Hageja palub kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. XXX elamu oli müügiläbirääkimiste ajal ja müügilepingu sõlmimisel ehitusjärgus. Elumaja ehituse lõpetamine, sh siseviimistluse tegemine jäi ostjale. Täielikult olid tegemata haljastus ja juurdepääsuteed, sadevete äravool maja juurest oli lõpetamata. Müügilepingu sõlmimise ajal anti üle kinnistut puudutavad dokumendid, elamu projektdokumentatsioon koos ehitusloaga, tööettevõtuleping ja majas olevate tehniliste seadmete (boiler, segistid) garantiidokumendid. Müügilepingu järgi puudus müügigarantii, kuid ehitusseaduse (ES) järgi oli ehitisel ehitise garantii. OÜ andis töö tellijale üle 2002a augustis. Hageja esitas 07.09.2004 pretensiooni ehitajale ja OÜ parandas ühe toa põranda. Põrandate vajumine oli kaetud ehitise garantiiga. Kostja on parandanud hageja palvel ka pisivigu. Kostja OK ei ole hageja õigusi rikkunud kuna ta ei ole ei tööettevõtulepingu ega müügilepingu pooleks. Kahju suurus on paljasõnaline. Kolmanda isiku seisukoht XXXelamus betoneeriti põrandad 2002.a aprillis. Põrandate vajumine leidis aset ühe päeva jooksul 29.07.2004. Kui oleks tegemist ehitusveaga, siis oleks pidanud põrandate vajumine olema järk-järguline ning leidma aset juba ühe kuu möödudes või äärmisel juhul poole aasta jooksul, kuid mitte kaks aastat pärast põrandate valmimist ning mitte ühe päeva jooksul. Elamu eripäraks on see, et ta on ehitatud mäe veerele, kusjuures maja vundament asub XXX suhtes 1,5m madalamal. Seega pinnavee tõusu puhul võis tekkida olukord, kus vesi uhtus veeru alumisest osast ära mingi koguse täitematerjali. Nimetatud asjaolu võiski põhjustada põranda järsu vajumise. Drenaaži projekteerimine ja ehitamine ei kuulunud kolmanda isiku poolt teostavate tööde nimekirja. Ka põrandate taastamine ei kuulu garantii korras tehtavate tööde hulka.
Kohtu põhjendused Pooltevaheline vaidlus põhineb 03.02.2003 sõlmitud müügilepingul, mille järgi kostja KK müüs hagejale kinnistu asukohaga XXX, XXX hinnaga 1 340 000 krooni (t lk 33-40). KKja OÜ sõlmisid eelnevalt ehituse tööettevõtulepingu XXX elumaja ehituseks, tehtavad ehitustööd olid lepingus piiritletud ja loetletud (t lk 22-30).
Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, tuginedes muuhulgas võlaõigusseaduse §-le 115 ning ehitise päraldiseks olevate dokumentide üleandmist. Kostjate üks vastuväidetest seisnes selles, et müüdi pooleliolev ehitis. Kõigepealt analüüsib kohus, millistele kvaliteedinõuetele peab lepingu objekt vastama. VÕS § 77 lg 1 järgi „võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.“ Vastavalt VÕS § 76 lg 2 „kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.“ Kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 järgi „asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.“ Müügilepingu p-s 4.1 on märgitud, et ostja on elamu seisukorra, samuti kinnistu, plaani ja piiriprotokolliga isiklikult tutvunud ning ostab lepingu eseme selles seisundis, millises see tänasel, lepingu sõlmimise päeval on. Lepingust aga ei tulene, et ostetakse pooleliolev ehitis või et ehitisel on teatud puudused, mida pooled pidasid lubatavaks ning mida ei tuleks seeläbi käsitleda puudustena. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohaldamisele kuuluvad seaduse sätted, s.o ehitise kvaliteeti tuleb hinnata tavapärase kvaliteedi järgi. „Seisund, milles lepingu objekt lepingu sõlmimise päeval on“ tähendab sisuliselt vaid seda, et ostja ei saa tugineda puudustele, mis lepingu objekti tavapärasel ülevaatamisel selgusid. Kohus ei saa asuda seisukohale, et lepingu viidatud sõnastus hõlmaks kõikvõimalikke nimetamata puudusi kuivõrd sisuliselt oleks tegemist sellisel juhul müüja vastutuse välistamisega, mida aga pooled antud juhul silmas ei pidanud (sellele järeldusele viitab leping p 4.3, mis sätestab müüja vastutuse varjatud puuduste eest). Seega, kuivõrd pooled ei ole selgesõnaliselt kokku leppinud, millised puudused (tegemata tööd vms) on müügilepingu kohaselt lubatud, tuleb kokkuleppimata kvaliteedi osas tuleb arvestada seaduses sätestatud nõudeid ning ehitustava. Samas, kui pooled ka oleksid kokku leppinud tegemata ehitustöödeks, oleks puuduseks juba tehtud tööde ümbertegemise vajadus. Samuti arvestab kohus ehitise kvaliteedi hindamisel seda, et hageja eesmärgiks oli endale osta eluruum. Selles osas pooltel vaidlus puudub ning kostjad pidid ka eeldama, et eluruumi ostmisel kasutab ostja seda eluruumina. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist antud juhul mingi erilise otstarbega, vaid VÕS § 217 lg 1 p 2 järgi otstarbega, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus ka seda, et pooled ei tegutse majandus- või kutsetegevuses, tegemist on füüsiliste isikutega. Tarbijalemüügi sätted seetõttu kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 208 lg 4 järgi „tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.“ Antud juhul müüdi lisaks kinnisasja.
Järgnevalt analüüsib kohus dokumentatsiooni üleandmisega seonduvat. Vastavalt VÕS § 211 lg 1 „müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.“ Hageja nõuab, et kostjad annaksid üle müügilepinguga seotud dokumendid, s.o elamu lisaks üleandmise-vastuvõtmise akti ja kaetud tööde aktid. Lepingu sõlmimise ajal kehtis ES § 31 lg 2, mis kehtestas vastava dokumentatsiooni nõude. Kostjad on väitnud, et kõik dokumendid on hagejale üle antud. Dokumentide üleandmise kohta on pooled lepingus märkinud järgmist: müüja ja ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus ning päraldiseks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja sellel ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid), aga samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed kohustub müüja andma ostjale hiljemalt 10 päeva jooksul pärast ostja poolt raha tasumist (p 6.1). Puudub vaidlus, et hageja on ostuhinna tasunud. Kostjate väide, et kõik dokumendid on üle antud, on aga jäänud tõendamata. Puuduvad tõendid dokumentide üleandmise kohta. Seetõttu kuulub hageja nõue dokumentide üleandmise kohta rahuldamisele. Järgmisena analüüsib kohus ehituslikke puudusi ning selgitab, kas tegemist on mittevastavusega lepingu tingimustele (edaspidi puudused). Kõrvuti hageja poolt esile toodud puuduste tuvastamisega analüüsib kohus, kas tegemist on varjatud puudustega või mitte. VÕS § 218 lg 4 järgi „müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.“ Kuigi hagejal ei olnud VÕS § 219 järgi lepingu objekti ülevaatamise kohustust (hageja ei tegutsenud majandus- või kutsetegevuses), vaatas hageja lepingu objekti üle (lepingu p 4.2). Kui ehitise ülevaatamisel hageja avastas või pidi avastama mittevastavuse lepingule, ei vastuta kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 4 järgi. Puuduste avastamise korral asja ülevaatuse käigus pidanuks hageja avastatud puudused kostjatele müügilepingu sõlmimisel avaldama. Seega saab hageja tugineda vaid varjatud puudustele. Siinjuures ei saa hagejalt aga nõuda asja kohest ja põhjalikku ülevaatamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-04). Seetõttu tuleb varjatud puuduseks antud kontekstis pidada korteri tavapärase ülevaatuse (visuaalse vaatluse) käigus tuvastamata puudust, mis pidi hagejale igal juhul nähtav ja arusaadav olema. Puuduste tõendamiseks on hageja esitanud spetsialisti arvamuse (t lk 18-19, 137, 144, 166), mida kohus arvestab kui dokumentaalset tõendit (TsMS § 293 lg 2). Kohus analüüsib üksikuid hageja poolt toodud puudusi järgnevalt. Puudub vaidlus selles faktilises asjaolus, et elamu sauna, dušširuumi ja ühe toa põrand on vajunud ning vajumine toimus pärast müügilepingu sõlmimist. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, mille tõttu on põrand vajunud ning kas vajumise põhjus välistab vastutuse. Spetsialist on pidanud põrandate vajumise põhjuseks nende all oleva pinnase halba tihendamist või tihendamata jätmist ehitamise ajal. Kostjad ja kolmas isik väidavad, et põrandate vajumise põhjustas paduvihm (t lk 111-114, 171). Kohus leiab, et põhjendatud on kostjate ja kolmanda isiku väited, et põrandate vajumine võis olla tingitud paduvihmast kuna põrandate vajumine toimus suures osas ühel päeval. Samas on tegemist ka sellele vaatamata varjatud puudusega, millega kaasneb vastutus. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 21.06.2006 kirjast nähtub, et 29.07.2004 oli sademete summa rekordilähedane Harjumaa lääneosale (t lk 171). Antud asjaolu ei ole aga vääramatuks jõuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-111-03 ja 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on
väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium, et mingit asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Antud juhul aga ei ole aga tegemist ettenägematu sündmusega. Rekordilähedasus viitab küll vihma suurele hulgale, aga samas ka sellele, et tegemist ei ole pretsedenditu loodusnähtusega. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 tähenduses see, et Eestis sajab aastas vähemalt korra paduvihma, mil vee tavapärane äravool on vee suure hulga tõttu takistatud. Seda asjaolu, et põranda täidis vee tavapärasest erineva äravoolu tõttu ära ei uhutaks, sai ette näha ja vältida. Kolmanda isiku poolt esile toodud asjaolu, et elamu asub mäe veerel, ei tähenda väiksemat vastutust, vaid pigem vastupidi – vastutav isik peab eriliselt hoolt kanda, et ka sellises olukorras oleks tagatud ehitise tavapärane kvaliteet nii töövõtu kui müügilepingu kontekstis. Mäe veerel olevale ehitisele ei ole sätestatud teistsuguseid kvaliteedinõudeid. Seetõttu leiab kohus, et põrandate vajumine on müügilepingu varjatud puudus. Hageja peab puuduseks pragusid seintes. Spetsialist leiab, et praod põhjustas ehitusaegse niiskuse väljakuivamisega kaasnenud seinaplaatide mahu vähenemine. Enne seinte ja lagede lõplikku värvimist oleks tulnud hoonet paar kuud kütta ja ventileerida. Kostja OKei eita, et praod olid, kuid need olid juba müügilepingu sõlmimise ajal. Kostja möönis, et pragusid võis juurde tulla ja see on tavaline nähtus. Pragude täitmine kuulub lõppviimistluse hulka, kuid müügilepingu ajal oli lõppviimistlus tegemata. Kohus leiab, et pragusid seintes tuleb käsitleda müügilepingu puudustena. Kohus on varem tuvastanud lepingu objekti kvaliteedi nõuded, mis pidid vastama tavapärase eluruumi kvaliteedile. Kuivõrd puudub vaidlus, et pragusid tuli pärast müügilepingu sõlmimist juurde, tuleb neid käsitleda varjatud puudustena. Eluruumi seinapragusid käsitletakse tavapäraselt ebakvaliteetsusena. Hageja on puudusteks toonud ka välispuitvooderdusel sinikad hallituslaigud, mis spetsialisti seisukoha järgi on põhjustatud ebakvaliteetsetest laudadest. Kostjad kinnitasid, et laike müügilepingu sõlmimisel ei olnud, samas ei vaidle nad vastu faktile, et hallituslaigud praegu esinevad. Seetõttu on tegemist varjatud puudustega. Tavapärase kvaliteediga elumaja peab aga olema hallitusvaba, seetõttu on hallituslaigud käsitletavad puudustena. Spetsialist leiab, et hallitus on tekkinud sadevee sattumisest voodrisse akende piirdelaudade paigaldamise lõpetamatuse ja veeplekkide puudumise tõttu. Hageja on puudusena toonud sadevett eemalejuhtivate plekkide puudumise. Kostjad väitsid, et need tööd olidki tegemata. Kuivõrd lepingus ei olnud selgesõnaliselt märgitud sadevee ärajuhtimisega seotud tööde tegemata jätmise lubatavust, siis ei saa kohus asuda seisukohale, et lepingus ka nii kokku lepiti. Tavapärase elamu kvaliteedinõue on sadevee äravoolu võimalikkus, millega on muuhulgas tagatud elamu säilimine. Teine küsimus seisneb selles, kas see puudus oli hagejale elamu ülevaatamise ajal nähtav. See puudus (sadevee eemalejuhtimise plekkide puudumine) oli nähtav, kuid nendest mitteteatamine müügilepingu sõlmimise ajal on kohtu hinnangul VÕS § 220 lg 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-131-05 kohaselt mõistlikult vabandatav – hageja ei oma ehitislikke eriteadmisi ning seetõttu on vabandatav, et ta ei hinnanud plekkide puudumist sedavõrd oluliseks puuduseks, millest koheselt kostjat teavitada. Seega leiab kohus, et kõik hageja poolt esitatud puudused on müügilepingu puudused. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on enne hagi esitamist pöördunud kostjate ja kolmanda isiku poole seoses puudustega. Seetõttu puudub vajadus käsitleda puudustest teavitamise mõistliku aja temaatikat kuna ka kohtu hinnangul on muuhulgas hagi esitatud mõistliku aja jooksul puuduste ilmnemisest.
Hageja soovib kahju hüvitamist tuginedes VÕS § 115. Kostjad leiavad, et kahju suurus on paljasõnaline. Hageja on esitanud kahju kohta tõesti arvestused kuivõrd kahju on hüvitamata (t lk 144, 145, 166). Spetsialist on leidnud, et pragude parandamise jm sellega seotud tööde hinnanguline maksumus on 10 000 krooni, põrandate parandamine 140 000 krooni. Lindebergi Fassaadi OÜ on esitanud kalkulatsiooni põrandate parandamiseks summas 196 942 krooni. Viimase kalkulatsiooniga nõustub ka spetsialist. Samas on OÜ Torvo Maja hinnanud põrandate parandamise maksumuseks 27 340 krooni (t lk 157). Spetsialist hindab seda alahinnatuks. Kohus nõustub spetsialisti ja hageja hinnanguga, mille kohaselt ei vasta OÜ Torvo Maja kalkulatsioon turuhinnale, eriti arvestades väljatoodud tööde mahtu. Seetõttu tugineb kohus teistele viidatud tõenditele. Kalkulatsioonides on kajastamata kohtu poolt tuvastatud puudus voodrilaudade hallituslaikude kõrvaldamiseks ning sadevee plekkide paigaldamiseks. Kuid kuivõrd juba põrandate parandus võib maksma minna 196 942 krooni, leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks saada 200 000 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 6 järgi võib väljamõistetava kahju suurus olla ka kohtu poolt hinnanguline. Arvestades ehitustööde kallidust leiab kohus, et antud summa hagejale väljamõistmine ületaks VÕS § 127 lg 1 sätestatud põhimõtte, mille kohaselt „kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.“ Kohtu hinnangul ei rikastu hageja selle summa väljamõistmisel alusetult. Kahju kalkulatsioon võib olla arvestuslik ja kohtule esitatud hinnapakkumistena kuivõrd vastasel korral ei saaks isikud, kellel puudub raha kahju kohtueelselt omal kulul hüvitamiseks kahju hüvitamist kohtu kaudu nõuda. Õige on aga kostjate positsioon, et kostja OKei vastuta hageja ees kuivõrd tema ei ole müügilepingu pooleks. Seetõttu vastutab müüjana vaid Kaie Kadaksoo. OKoli lepingus märgitud mitte müüjana, vaid (müüja) abikaasana. Lõpuks annab kohus hinnangu kostjate väitele ehitusgarantii seosest käesoleva hagiga. Kostjad leidsid, et ehitusgarantii välistab nende vastutuse. Kohus ei hinda ehitusgarantii ja tööettevõtulepingust tuleneva garantii kehtivust käesolevas otsuses, kuivõrd antud hagi rahuldamine garantii kehtivuse küsimusest ei sõltu. Isegi kui antud juhul oleks ehitusliku garantiiga, oleks tegemist olukorraga, kus kaks isikut (müüja ja töövõtja) vastutavad ostja ees. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab. Vastavalt VÕS § 69 lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Seega võib kostjal pärast hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastutavate isikute vastu. Analoogilist küsimust on käsitlenud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-64-06. Seega ei välista ehitusgarantii kostja KKvastutust müügilepingu järgi. Seetõttu puudub kohtul ka vajadus antud hagi raames seda küsimust põhjalikumalt käsitleda. Seega rahuldab kohus hagi täielikult kostja KKosas. Kostja OKosas jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis.
TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on tasunud riigilõivu summas 11 000 krooni, hageja õigusabikulud moodustavad 7 080 krooni, mis kuulub kostja KKväljamõistmisele. Kohus peab kulutusi õigusabile antud asjas põhjendatuks ja vajalikuks kuna vaidlus on keeruline. Kuivõrd hagi jäi OKvastu rahuldamata, kuuluksid nimetatud kostja kohtukulud hagejalt väljamõistmisele, kuid kostja ei ole kohtukulusid esitanud.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.