TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-12666/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.12.2006
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 893

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 510 lg 4Toimingud eelmenetluses TsÜS § 20 lg 1Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg TsMS § 509 lg 1Surnuks tunnistamise avaldus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-06-12666

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Katrin Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-12666

Tsiviilasi

XX valla XX Vallavalitsuse kaudu avaldus A.K.i surnuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja XX vald XX Vallavalituse kaudu (registrikood xxx, xxx 1); Avaldaja esindaja Jaan Tomson; Puudutatud isikud: A.K. (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht XX vald, xxx); K.K. (isikukood xxxx) – A.K.i tütar

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

18. detsember 2006. a.

Kohtuistungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja Jaan Tomson

RESOLUTSIOON

Tunnistada A.K. surnuks ja lugeda tema surmaajaks 1. jaanuar 2002. a. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajale ja siseministrile. Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.

Edasikaebamise kord Surnuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise

Sarnased lahendid

TSÜS

25.08.20262-26-14912/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
18.08.20262-26-15315/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.08.20262-26-5570/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
11.08.20262-26-12088/32

Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada ja A.K. surnuks tunnistada. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 509 lg 1 p1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku seaduslik esindaja või valla- või linnavalitsus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi isiku surnuks tunnistamise avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Kohus on vastavalt TsMS § 510 lg-le1 avaldanud pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta ning hoiatanud võimalikust surnukstunnistamisest ning kutsunud kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid A.K.i kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kohtule ei ole isiku elusoleku kohta andmeid esitatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sama paragrahvi 2 lõike järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohtule esitatud andmed, millele kohus oma otsustuse rajab, on järgmised:

2.Põhja Politseiprefektuuri 07. 06. 2002. a. alustatud tagaotsimistoimiku nr 0274071 materjalid. Harju Maakohtu 23. 11. 2001. a. otsusega on A.K.ilt tema tütre K.K.i suhtes vanema õigused ära võetud ja tehtud lapse elu edasine korraldamine ülesandeks XX Vallvalitsusele. A.K. kutsuti temalt vanema õiguste äravõtmise hagis kohtuistungile ajalehekuulutusega, kuna tema asukoht oli teadmata. Kohtuistungile ta ei ilmunud. K.K.i isa E K suri 24. 12. 1993. a. E K kuulus majavaldus xxxxx XX vallas, milline elumaja hävines tules. 30. 11. 1995. a. esitas A.K. notarile avalduse abikaasast järelejäänud vara pärimiseks. Pärimistoiminguid ei ole aga võimalik lõpule viia, kuna puuduvad andmed A.K.i kohta (Harju Maakohtu 23. 10. 2002. a. otsus). Harju Maakohtu 23. 10. 2002. a. otsusega tsiviilasjas nr 2/1 – 151/02 määrati A.K.i vara, sh Aksiku majavalduse mis kuulub pärandvara hulka, hooldajaks huvitatud isik Helgi xxxx. Nimetatud otsusega on tuvastatud, et A.K. lahkus tema ema sõnul Prangli saarelt 1993. a., misjärel oli elanud Tallinnas ja käinud aeg-ajalt Pranglil. Kolme aasta jooksul ei ole ema A.K.ist midagi kuulnud. Ka teised sugulused ja Prangli saare elanikud ei ole A.K.ist midagi kuulnud. Helgi xxxx sõnul, kes tunneb A.K.i lapsest peale, kuna on elanud kogu elu Prangli saarel, nägi ta A.K.i viimati Tallinnas prügikastides sorimas, kus Aiki liikus asotsiaalsete isikute seltskonnas. A.K.il oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Nähtuvalt A.K.i kohta avatud tagaotsimistoimikust on Rapla, Harju, Tartu, Narva, Valga, Lääne, Viljandi, Põlva ja Järva Politseiprefektuurid kontrollinud 2002. aasta jooksul nimetatud politseiasutuste piirkonda jäävaid raviasutusi, samuti tundmatute laipade kartoteeki ja kinnipeetute andmeid, kuid A.K.i kohta puuduvad igasugused andmed. Tagaotsimistoimiku viimase sissekande kohaselt puuduvad 12. 07. 2006. a. seisuga igasugused andmed A.K.i kohta. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 30. 11. 2006. a. kohtule saabunud seisukoha järgi on A.K.i surnuks tunnistamine põhjendatud. A.K.i kohta on puudunud igasugused andmed alates 1999. aastast, kuna tema ema sõnul ei ole ta 2002. aasta seisuga Aikit näinud ega tema kohta midagi kuulnud kolme aasta jooksul. Lähtudes TsÜS § 20 lg-st 2 tuleb A.K.i surmaajaks lugeda 1. jaanuar 2000. a.