Täitmine › Täituri tasu ja täitekulude vaidlustamine

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT KAEBUSE OSAS

Kohtutäitur Reet Rosenthal on oma 19. oktoobri 2006.a vastuses kaebusele seisukohal, et X kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seaduse § 28 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Seega tuleneb viidatud sättest, et kaebuse saab esitada kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta. Ebaõigsus saab

seisneda näiteks ebaõiges summas (st rakendatud on vale tasumäära või on eksitud arvuliselt) tasumääras või ebaõiges õiguslikus aluses. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb määratud kohtutäituri tasu ebaõigsus. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 221 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Sissenõudja J S on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks kaebaja suhtes Pärnu Maakohtu 04.06.2004.a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-634/2003 tuleneva võla 9100 krooni (solidaarselt X ja T.L.) nõudes. KTS § 222 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus ning 2. lõike kohaselt kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 22 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Kuna kaebajale toimetati täitmisteade kätte posti teel, siis KTS §-st 2511 lg 3 tulenevalt on täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni, millele lisandub KTS § st 242 tulenevalt käibemaks 18 krooni, kokku seega 118 krooni. Põhitasu suurus tuleneb KTS §-st 2512, mis sätestab sissenõude summast sõltuvad tasumäärad. Viidatud sätte

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtutäitur Reet Rosenthal taotles antud asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kaebaja X kohtutäituri taotlusele asja kirjalikus menetluses lahendamisele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades eeltoodut lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et X ei vaidlusta 12. aprilli 2006.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 186/2006/581 sellel põhjusel, et ta vaidlustaks väljamõistetud täituri tasu suurust. Esitatud kaebuses X kinnitab, et ta on teadlik oma võlgnevustest ja kohustustest ning ta ei keeldu neid täitmast. Kaebaja palub nimetatud täituri tasu otsuse tühistada põhjusel, et kuna ta viibib vanglas, siis ei ole tal võimalik oma rahalisi kohustusi täita. Võlad suudab ta tasuda vabaduses. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei vaidlusta 12. aprilli 2006.a kohtäituri tasu otsusega väljamõistetud tasu suurust ega põhjendatust, siis kohus ei pea vajalikuks väljamõistetud kohtutäituri tasu summa põhjendatuse osas seisukohta võtta. Samas kohus nõustub kohtutäitur Reet Rosenthali seisukohaga, et võlgniku viibimine vanglas ei takista rahaliste nõuete täitmist täitemenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 lg 1 kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Tulenevalt TMS § 31 on ka kinnipeetaval vanglas korraldatud täitemenetlusest tulenevate nõuete täitmine. Asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud vanglas töötasu teenida, ei välista seda, et kinnipeetavale võib laekuda raha temal vanglas peetavale arvele. Sisuliselt taotleb kaebaja seda, et kohus peataks

tema suhtes algatatud täitemenetluse. TMS §-s 46 on sätestatud täitemenetluse peatamise alused. Antud juhul ei ole kaebaja poolt toodud põhjendus täitemenetluse peatamise aluseks. Seega jätab kohus rahuldamata X taotluse 12. aprilli 2006.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2006/581tühistamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt TMS § 45 võib kohus võlgniku alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulga võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 172 lg 1 kohaselt Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt TsMS § 190 lg 2 pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude kandmiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kohus jättis rahuldamata X kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tasu väljamõistmise otsusele, siis on põhjendatud TsMS § 172 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel jätta antud asjas menetluskulud täies ulatuses X kanda. Tartu Maakohtu 05. juuli 2006.a määrusega on X vabastatud tsiviilasjas nr 2-06-9878 avalduse esitamisel riigilõivu summas 200 krooni maksmisest. TsMS § 179 lg 2 alusel lahendab kohus riigilõivu väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.