TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine

või teiste inimeste elule, tervisele või varale. NI ei ole oma füüsilise seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, ta ei suuda ennast esindada ja ei ole võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel, kuna ei suuda väljendada oma soove. Arvestades eeltoodut ei võimalda tema vaimne seisund anda nõusolekut eestkoste seadmiseks. LLV sotsiaalhoolekande osakond leiab, et NI ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ning vajab abi orienteerumiseks ajas ja ruumis. Piiratud teovõimega isiku huvid ja õigused vajavad kaitset ning seda eelkõige tema igapäevaelu korraldamisel. Kuna NI elab koos ning on tema hoole all igapäevaste toimingute juures, on avaldaja seisukohalt otstarbekas määrata eestkostjaks NI SI, kes taotleb enda määramist NI eestkostjaks. Harju Maakohus määras vandeadvokaat ET-Š .

määrusega NI riigi õigusabi osutavaks advokaadiks

toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. NI esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Puue on NI on kirjaoskamatu ja vajab kõrvalist abi, ta ei ole võimeline oma tahet avaldama. Põhjendatud on eestkostja isiku valik, kuna on sünnist saati koos elanud ja eest hoolitsenud. Paranemise võimalust ei ole, valimisõiguse mõttes on isik teovõimetu. NI esindaja leiab, et esindatavale ei saa jätta õigust pisitehingute tegemiseks. SI on nõus hakkama eestkostjaks. T sõnul on NI füüsiliselt normaalne, kuid vaimselt aren ta, ta ei saa aru valimistest ega poes iseseisvalt hakkama. NI , AL, on nõus, et eestkostjaks määratakse SI. Kohus leidis PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud eestkosteasutus, taotledes SI määramist NI eestkostjaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. NIon sündinud 30.10.1983 ja on seega täisealine. Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus TsMS § 522 lg 1 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitl . Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert JE viis läbi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisi tulemusena järeldas ekspert, et NI on mõõdukas vaimne alaareng , töövõime kaotus 100%, raske puue, oma tervislike-, varaliste- ja õiguslike huvide eest ta seista ei oska, ei ole võimeline teg tehinguid, ei tule toime ka pisitehingutega, pole võimeline teostama valimisõigust, vajab arstiabi, ravi, juhendamist ja ööpäevaringset jälgimist ning vajab eestkoste seadmist t tervislike, majanduslike ja õiguslike kaitseks. Eksperdi arvamuse kohaselt ei suuda NI kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida, ta ei ole oma psüühilise seisundi poolest suuteline teostama valimisõigust, ta ei ole oma psüühilise seisundi poolest suuteline adekvaatselt osal kohtuistungil, t isiklikult ära kuulamisest võivad tuleneda t tervisele kahjulikud tagajärjed, ta ei ole suuteline oma tahet avaldama ning andma hinnangut eestkostjakandidaadi suhtes. NI eestkostja määramisel jäävad eestkostja pädevusse eestkostetava õiguslike, majanduslike

ja tervislike huvide eest seismine ning ka pisitehingute sooritamine. Kordusekspertiis eestkoste küsimuses tuleks viia läbi viie aasta möödudes. Ekspertiisiaktist nähtub, et avaldaja ei ole iseseisvalt võimeline teostama oma varalisi ja isiklikke õigusi. Seega on isikule eestkostja määramine vajalik. Ka arstliku ekspertiisi otsuses nr on jõutud järeldusele, et NI esineb vaimne arenguhäire, on sisulise kontaktita, kõne on defektne, agressiivne, impulsiivne, ettearvamatu käitumisega ja püsivalt töövõimetu. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et avaldaja ei ole oma psüühilise seisundi poolest suuteline osal kohtuistungil ning t isiklikult ära kuulamisest võivad tuleneda t tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus leiab, et isiku tervislikku seisundit arvestades on eestkostet vajava isiku isiklik ärakuulamine ebaotstarbekas. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning t suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkosteasutus on palunud määrata eestkostjaks NI SI. NI ja esindaja toetavad SI eestkostjaks määramist. Kohus on ära kuulanud isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse ning kohtul puuduvad tõendid, mis välistaksid SI eestkostjaks määramist. SI on vastavalt PKS § 95 lg-le 2 andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tallinna linna avaldus tuleb rahuldada, seada eestkoste NI varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ning SI määrata NI eestkostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hilj lt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab SI NI eestkostjaks tähtajaga . TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse l ks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 6 kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Kohus leiab, et kuna eestkoste on seotud NI kõigi asjade ajamiseks ning ekspert on asunud seisukohale, et ta ei ole suuteline teostama valimisõigust, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. TsMS § 172 lg 2 kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et eestkostja määramise kulud käesolevas menetluses, v.a avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, tuleb jätta riigi kanda.

TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib uue eestkostja määramise peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.