lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-1030/8

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-1030/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 66 lg 1Vara mõisteÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusTsÜS § 103 lg 1, 2Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehingTsÜS § 46 lg 1Dokumentide säilitamineAÕS § 264 lg 3AÕS § 30 lg 1ÄS § 168 lg 1Osanike pädevusTsK § 222 lg 2TsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-1030/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.06.20062-04-1030/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.10.2007

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-49-07Riigikohus30.05.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-1030

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Külli Mõlder

Tsiviilasi

OÜ * hagi S.K vastu ostueesõiguse tunnustamiseks ja 1 000 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ * apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

30.11.2006, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ *, esindaja vandeadv. Ilmar-Erik Aavakivi Kostja S.K, esindaja vandeadv. Janek Valdma Kolmas isik R.O

tühisuse

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2006 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ * hagi S.K vastu 1 000 000 krooni saamiseks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Vaidlustamata asjaolud
1.Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud OÜ * omanikeks olid võrdsetes osades O.D.W, S.M ja S.K, igale osanikule kuulus osa, millele vastas 1/3 osakapitalist. Samade isikute poolt asutati ja kanti Soome Vabariigi äriregistrisse Oy * Ltd (tl 14-19), mille omanikeks olid O.D.W, S.M, S.K ja OÜ *, igale osanikule kuulus seega 1⁄4 aktsiatest. OÜ * juhatuse liikmeteks 2001. a detsembris olid D.W ja S.K

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsÜS § 60 lg 1Põllumajandusliku kinnisasja päraldised
2.06.12.2001 müüs S.K temale kuulunud Oy * Ltd aktsiad R.Ole 1 500 000 krooni eest (tl 2829). R.O on 26.07.2004 seisuga kantud Oy * Ltd aktsionäride nimekirja (tl 43). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et hageja juhatuse liige S.K esitas Oy * Ltd juhatusele teate ostueesõiguse teostamise sooviga (tl 33-32) ning R.O teavitas samuti Oy * Ltd juhatust tema poolt 85 aktsia omandamisest (tl 35-36). Samuti ei ole vaidlust selles, et 08.12.2001 tehti kostja korraldusel hageja pangakontolt 1 000 000 kroonine ülekanne R.Ole (tl 30-31).

Hageja nõue ja põhjendused

3.OÜ * esitas 24.08.2004 hagi S.K vastu ostueesõiguse tühisuse tunnustamiseks ja kahju 1 000 000 krooni hüvitamiseks. Hagi kohaselt kandis kostja, kes oli OÜ * juhatuse liige, osaühingu pangakontolt 08.12.2001 R.Ole üle 1 000 000 krooni. 10.12.2001 teostatud 500 000 kroonine ülekanne R.Ole peatati teise juhatuse liikme poolt samal päeval avaldusega pangale. R.O teatas 11.12.2001 kirjaga Oy * Ltd juhatusele 85 aktsia omandamisest ja samal päeval teatas kostja OÜ * nimel ostueesõiguse kasutamisest.
4.Hageja leidis, et ostueesõiguse teostamine oli tühine, kuna kostja tegutsemine hageja juhatuse liikmena oli vastuolus äriseadustiku (ÄS) ja OÜ * põhikirjaga. Kostja, tegutsedes juhatuse liikmena ostueesõiguse teotamisel, sõlmis sisuliselt lepingu iseendaga (lepingus oli müüjaks kostja ja pärast ostueesõiguse teostamist asuks hageja ostja, s.o R.Oe asemele). Kostja oli aga sel ajal hageja juhatuse liige. Osanikud peavad vastavalt ÄS 168 lg p 4 otsustama tehingu tegemise juhatuse liikmega ning määrama tehingu tegemiseks esindaja. Nimetatud otsust ei ole OÜ * osanikud koosolekul langetanud ja seega puudub osanike otsus ostueesõiguse teostamise kohta. Kostja on ületanud oma pädevust juhatuse liikmena otsustades tehingu tegemise iseendaga ja tehes tehingu iseendaga. Teised OÜ * osanikud said tehingust teadlikuks alles siis, kui avastati pangaülekanded. OÜ * osanikud on oma tahet mitte teostada OÜ * nimel ostueesõigust ja asuda 06.12.2001 lepingus ostja kohale kinnitanud 15.07.2002 koosolekul. Nimetatud koosoleku protokollile on alla kirjutanud ka kostja. Hageja leidis, et ostueesõigust teostades on kostja tegutsenud hageja kui äriühingu huve ja eesmärke rikkudes. Kostja rikkus ostueesõiguse teostamisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning otstarbekuse põhimõtet. Kostja ei tegutsenud mitte tema poolt juhitava äriühingu, vaid isiklikes huvides. Kostja tegutses teadlikult ja tahtlikult, mida näitab asjaolu, et pärast 500 000 kroonise ülekande blokeerimist püüdis kostja seda uuesti teha. Hageja teiste osanike ja kostja vahel oli enne 06.12.2001 lepingu sõlmimist pooleli vaidlus OÜ * osade ja Oy * Ltd aktsiate väärtuse üle, kusjuures viimase aktsiad on väärtuslikud vaid koos osaühingu osadega müües. Asjatundja arvamuse kohaselt on Oy * Ltd müüdud 85 aktsia turuväärtus 33 256 krooni, mis erineb 06.12.2001 lepingus kokku lepitud ostumüügihinnast 45 korda. Sellisesse tehingusse astumine olnuks ebasoodne hagejale, kes pidi aktsiaid ostma 45 korda turuhinnast kõrgema hinnaga. Seega oli ostueesõiguse kasutamine selgelt hageja huvide vastane. Kahju 1 000 000 krooni koosneb summast, mille kostja oma pädevust ületades ja kohustusi rikkudes kandis hageja pangaarvelt üle R.Ole. Kostja vastutus tuleneb tehingu tegemise ajal kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 46 lg 1. 06.12.2001 teatati kostjale OÜ * osanike kavast kostja äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Hageja leidis, et kostja tahtlus oli suunatud hagejale 1 500 000 krooni suuruse kahju tekitamisele. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et ta soovis müüa oma osalust mõlemas äriühingus ning pidas selles osas O.D.Wi ja S.Mga läbirääkimisi ning et Oy * Ltd aktsiate müük oli majanduslikult mõttekas ainult siis, kui võõrandatakse ka OÜ * osa. Mõlema äriühingu osade ja aktsiate väärtusi tuleb vaadelda koos, kuna äriühingud on omavahel tihedalt seotud. Samuti kinnitas kostja OÜ * pangakontolt 08.12.2001 R.Ole 1 000 000 kroonise kande tegemist. Ostueesõiguse teostamisel ei teinud kostja juhatuse liikmena tehingut iseendaga. Ostueesõiguse teostamine oli otsustatud mõlema äriühingu osanike koosolekul 06.12.2001, s.o ostu-müügilepingu sõlmimise päeval. 07.12.2001 informeeris kostja R.Ot OÜ * osanike otsusest teostada ostueesõigust. R.O ei olnud raha saajana tundmatu isik, kuna seoses ostueesõiguse teostamisega OÜ * poolt oli R.Ol õigus saada ostjana lepingusse astunud äriühingult tagasi tema poolt tasutud ostuhind. Väär on hageja hinnang, et müüdud Oy * Ltd aktsiate turuväärtus on kokku 33 256 krooni, nimetatud aktsiate väärtus oli tunduvalt kõrgem. Sama 25% suurune OÜ * osa osteti 2001. a suvel 659

762 krooniga. Hageja ei ole kahju saanud, kuna ettevõtte vara hulka kuulub nõue makstud ostuhinna tagamiseks. Kahju tekkimise sisuks on vara vähenemine, mida ostueesõiguse teostamise võimalik tühisus antud juhul kaasa ei too. Kui ostueesõiguse teostamine oleks tühine, oleks hagejal nõue R.Oe vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Sellisel juhul ei ole mõtet vaielda aktsiate turuhinna üle, kuna tühise tehinguga aktsiaid ei omandatud. Kahju olemasoluks tuleb tuvastada, et kostjale etteheidetud tehingu tulemusel tekkis vara vähenemine (hävimine või kaotsiminek). Kostja poolt sõlmitud tehinguga omandas hageja aktsiad hinnaga 1 500 000 krooni, millest 1 000 000 krooni on tasutud ja 500 000 krooni tasumata. Kolmandate isikute seisukoht

6.R.O nõustus kostja poolt esitatud seisukohtadega. R.O soovis omandada mõlema äriühingu osalust ja planeeris maksta mõlema äriühingu osa eest kokku 3 miljonit krooni. Tehingu tegemine kahes osas oli tingitud tema majandusliku olukorra piiridest. Tasumine toimus sularahas.
7.J AS teatas, et ei oma hagiga puutumust ning palus lahendada asi tema osavõtuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas OÜ * poolt 06.12.2001 Oy * Ltd aktsiate ostu-müügilepingu suhtes teostatud ostueesõiguse tühisust. Hageja arvates oli ostueesõiguse teostamine vastuolus heade kommetega, teeseldud ning tehtud volituseta ja seetõttu tühine. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 60 lg 1 sätestas, et tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Käesolevas asjas on sisuliselt tegemist kahe õigustoimingu/tehinguga (ostueesõiguse teostamine ja Oy * Ltd aktsiate ostu-müügileping), mis on lahutamatult seotud. Tehingute toimumise ajal ei olnud kehtestatud üldnorme ostueesõiguse teostamise ja tagajärgede kohta. AÕS § 264 lg 3 sätestas, et ostueesõiguse avalduse tegemisega astub ostueesõigust omav isik sõlmitud ostumüügilepingu järgi ostja asemele, ja § 265 kohaselt lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Seega on pärast ostueesõiguse avalduse tegemist ostu-müügilepingu poolteks esialgne müüja ja ostueesõiguse teostaja. Kuna ostueesõiguse teostamine toob kaasa isiku lepingusse astumise, on ostueesõiguse teostamine põhilepinguga (ostu-müügileping) tihedalt seotud ja neid ei saa eraldiseisvatena vaadelda.
9.Vastavalt ÄS § 168 lg 1 p 10 juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja tehingus osaühingu esindaja määramine osanike otsustada. Kostja oli hageja juhatuse liige ja teostas juhatuse esindusõigust kasutades ostueesõigust, mis tavaolukorras oleks täiesti aktsepteeritav. Kohus leidis, et antud juhul oli tegemist erijuhuga, kuna ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekkiva lepingulise suhte poolteks olid kostja kui eraisik ja hageja, kelle esindajaks oli kostja. Seega oli lähtudes ÄS § 168 lg 1 p 10 nimetatud tehingu tegemiseks vajalik osanike otsus. Kostja väidete kohaselt toimus 06.12.2001 osanike koosolek, kus otsustati ostueesõiguse teostamine. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et koosolek üldse 06.12.2001 kokku oleks kutsutud või et seda oleks planeeritud. Eeltoodust järeldub, et puudus ÄS § 168 lg 1 p 10 nimetatud osanike otsus ostueesõiguse teostamise kohta, mille tulemusel asub hageja lepingulisse suhtesse oma juhatuse liikmega ning ei olnud ka määratud esindajat nimetatud õigustoimingute läbi viimiseks. Seega tuleb lugeda, et kostjal puudus ostueesõiguse teostamisel (ja hageja nimel lepingusse astumisel) esindusõigus. TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-3904). Esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja tehingut TsÜS § 103 lg 2 järgi hiljem heaks kiitnud (hageja juhatuse liikme avaldus pangale ülekannete peatamiseks (tl 38) ja hageja

osanike 15.07.2002 koosoleku protokoll ja otsused (tl 44-49). Seega on ostueesõiguse teostamine tulenevalt TsÜS § 103 lg 1 tühine ja seetõttu ei hinda kohus hageja esindaja väiteid ostueesõiguse teostamise vastuolust heade kommetega ja tehingu teeseldusest.

10.ÄS § 187 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest. Kahju hüvitatakse kahju tekkimise või tekitamise ajal kehtinud seaduste kohaselt. Tsiviilkoodeksi § 222 lg 2 järgi mõisteti kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kostja väitel ei ole hagejal kahju tekkinud, kostja poolt alusetu tehingu alusel välja makstud raha asendab nõudeõigus alusetult raha saanud isiku vastu. Isiku vara ei koosne vaid rahast ja asjadest. AÕS § 30 lg 1 kohaselt on vara isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätetele tuginedes leidis kohus, et hagejal ei ole kahju tekkinud. TsÜS § 66 lg 1 sätestas, et tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Pooled ei vaielnud selle üle, et R.O on hagejalt 08.12.2001 saanud 1 000 000 krooni ja seda pole hagejale tagastatud. Seega kuulub hageja vara hulka nõudeõigus R.Oe vastu 1 000 000 krooni tagastamiseks. Kuna raha on asendunud nõudeõigusega samas väärtuses, ei ole hageja vara vähenenud ja seega ei ole talle kahju tekkinud. Kuna hagejale ei ole kahju tekitatud, puudub vajadus hinnata kostja käitumist juhatuse liikmena ja tema süüd. Kohus leidis, et antud vaidlus puudub ka J AS-i, kuna 28.01.2003 võlateatise ja 11.02.2002 pankrotihoiatuse kohaselt on R.O loovutanud oma 06.12.2001 lepingut tuleneva nõude J Agentuuri AS-ile (tl 40-41). Kuna ostueesõiguse teostamine on tühine, ei ole J AS-il nõuet, mida hageja vastu esitada. Kuna kahju ei ole tekkinud, ei hinda kohus asjatundjate arvamust (tl 50-51, 95-111, 146-260) ega ka süüdistusakte (tl 290-301). Ajaleheväljavõtted (tl 127128) ei ole TsMS 229 kohaselt tõendina käsitletavad. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt 1 000 000 krooni välja mõistmata. Hageja leiab, et TsK § 222 lg 2 tuleb tõlgendada nii, et kahju hulka kuulub ka rahasumma kreeditori omandist väljaminek. Kuna hagejal on kahju tekkinud, esineb alus ÄS § 187 lg 1 ja endise TsÜS § 46 lg 1 kohaldamiseks. Kohus sisustas ebaõigesti TsK § 222 lg 2. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga kahju mittetekkimisest. Omandiõigust 1 000 000 kroonile ei saa samastada nõudeõigusega selle rahasumma tagastamiseks. Hageja kahjuks tuleb TsK § 222 lg 2 alusel lugeda ka tema omandist välja läinud 1 000 000 krooni, mille hüvitamist kostjalt nõutakse. Puudub mistahes alus välistada kahju mõiste hulgast rahasumma omandiõiguse kaotamine isegi, kui selle tagajärjel tekib nõudeõigus taolise rahasumma tagastamisele. Ka AÕS § 30 lg 1 ei anna alust välistada kahju mõistest rahasumma alusetut kreeditori omandist väljaminekut. Hageja võimalik nõudeõigus R.O vastu 1 000 000 krooni tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel ei välista sama summa omandiõiguse kaotamise käsitlemist kahjuna ja sellest tulenevat nõudeõigust kostja kui juhatuse liikme vastu. Hageja arvates ei välista võimalik nõudeõigus kolmanda isiku suhtes alusetu rikastumise sätete alusel mingil juhul kahju hüvitamise nõuet oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu. ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 46 lg 1 sõnastus ei anna mingit alust tõlgenduseks, et kahju hüvitamise nõudeõigus juhatuse liikme suhtes kehtib eeldusel, et ei ole võimalik esitada alternatiivset nõuet kellegi kolmanda vastu. Hageja ees on seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud kostja juhatuse liikmena.
12.Maakohus ei ole tema poolt esile toodud nõudeõigust kui hageja vara rahaliselt hinnanud nagu eeldab AÕS § 30 lg 1. Maakohus ei ole teinud midagi tuvastamaks, milline on tema

poolt esile toodud nõudeõiguse majanduslik väärtus, s.t millises ulatuses on R.Oel vara kõnesoleva nõude rahuldamiseks ja millised oleksid kulutused vastava nõude efektiivseks teostamiseks. Ühtlasi ei ole maakohus pidanud vajalikuks uurida, kas hageja on kohtueelselt nõudnud 1 000 000 krooni tagastamist R.Olt. Hageja eesmärgiks oli ja on kohtu kaudu tagasi saada tema omandist õigusvastaselt välja läinud rahasumma 1 000 000 krooni. Juhul, kui kohus leidis, et kostja ei ole õige, oleks ta pidanud tegema hagejale ettepaneku kostja asendamiseks. Kohus on põhjendamatult pannud hagejale kohustuse hüvitada kostja poolt esitatud spetsialistiarvamuse kulud. Samuti puudub alus hagejalt riigilõivu väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse vastus

13.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Tulenevalt TsMS § 651 lõikest 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. OÜ * (edaspidi apellant või A) vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata. A nõustub kohtuotsusega osas, milles ostueesõiguse teostamine S.K ja R.Oe vahelise 06.12.2001 ostu- müügilepingu suhtes on tühine. Maakohus jättis rahuldamata A nõude S.K vastu 1 000 000 krooni suuruse tekitatud kahju hüvitamiseks ja selles osas on hageja kohtuotsuse vaidlustanud, taotledes hagi rahuldamist või asja läbivaatamiseks saatmist maakohtule.
15.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et kohtuotsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik, põhjendatud ja tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu.
16.Maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata, lähtudes kahest õiguslikust eeldusest, s.t et apellandil (hagejal) on S.K poolt raha ülekandmise ja ostueesõiguse teostamise tühisuse tulemusena tekkinud nõudeõigus R.Oe vastu alusetu rikastumise sätete järgi ja et nimetatud nõudeõigus on käsitletav varana, mis on samaväärne omandiõigusega 1 000 000 kroonile ehk samaväärne antud rahasumma reaalsele omamisele. Sellest tulenevalt tegi kohus järelduse, et hagejale ei ole kahju tekkinud.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega ja leiab, et võimalik nõudeõigus kolmanda isiku R.Oe vastu alusetu rikastumise sätete alusel ei välista kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikme S.K vastu. Kohus leidis, et S.K puudus 06.12.2001 ÄS § 168 lg 1 p-s 10 nimetatud tehingu tegemiseks vajalik osanike otsus, s.t esindusõigus. TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellele ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine.
18.Hageja on tuginenud oma nõudes ÄS § 187 lg-le 1 (kuni 14.12.2001 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama põhimõte on väljendatud praegu kehtivas ÄS § 187 lg-s 2. Samuti tugines hageja TsÜS § 46 lg-le 1 (enne 01.07.2002 kehtinud sõnastus), mille kohaselt juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt on kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt.
19.Põhjendatud on apellandi seisukoht, mille kohaselt kuulub kahju hulka rahasumma kreeditori omandist väljaminek ja selles osas nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu käsitlus kahju mittetekkimise kohta ei ole õige. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kreeditori kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist. Omandiõigust miljonile kroonile ei saa samastada nõudeõigusega selle

rahasumma tagastamiseks. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka kohtu poolt viidatud AÕS § 30 lg 1 (tehingu tegemise ajal kehtinud sõnastus), mille kohaselt on vara isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

20.Ringkonnakohus leiab, hageja võimalik nõudeõigus R.Oe vastu ühe miljoni krooni tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel ei välista sama summa omandiõiguse kaotamise käsitlemist kahjuna ja sellest tulenevalt nõudeõigust kostja kui juhatuse liikme vastu. Riigikohus on 11.05.2005 lahendis nr 3-2-1-41-05 p-s 55 selgitanud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Sellisele seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma 12.01.2004. a otsuses nr 3-2-1-135-03. Ka enne Võs-i jõustumist oli kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahju kannatanud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju põhjustanud asjaolu ei oleks esinenud. Siiski ei välista tagasinõude olemasolu iseenesest kahju hüvitamise nõuet, on Riigikohus leidnud ka 30.04.2003 otsuses nr 3-2-1-41-03. Apellant on kaebuses õigesti märkinud, et kui nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks äriühingul esitada nõue (tagasinõue) esmalt kolmanda isiku vastu, võib muutuda aegumise tõttu võimatuks juhatuse liikme vastutusele võtmine ÄS § 187 lg 1 alusel.
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi saata selles ulatuses uueks lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumi. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asjas tuleb tuvastada aktsiate, mille suhtes ostueesõigust kasutati, tegelik hind (turuhind). Maakohus pidas ebaõigesti esitatud tõendeid aktsiate võimaliku turuhinna kohta otstarbetuteks ning jätnud neile hinnangu andmata (otsuse lk.7 3.lõik). Kohtul tuleb tuvastada aktsiate tegelik turuhind, sest kahju tekitamise seisukohalt on oluline tuvastada majanduslikud asjaolud, sest lähtuda ei saa alusetu rikastumise nõude võimalikust raamatupidamislikust väärtusest. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude suurust mõjutab hageja võimaliku nõude perspektiivsus ning eduka teostamise väljavaated; samuti kulutused, mida hagejal tuleks teha ühe miljoni krooni R.Olt kättesaamiseks. Lisaks ka kahju, mis hagejal võis tekkida sellega seoses , et tal puudus pikema aja jooksul võimalus oma raha kasutada. Pooled on esitanud tõendeid aktsiate hinna kohta. Kuid samas on S.K poolt esitatud (I kd lk.94-111) tõendi vastuvõtmisele esitanud hageja vastuväiteid, mille põhjendatuse suhtes tuleb maakohtul seisukoht võtta (I kd lk 119-120) ning vajadusel viia asjas läbi täiendavate tõendite kogumine (kas ekspertiis või teha pooltele ettepanek esitada eriteadmistega isiku kirjalik arvamus). Asja uueks arutamiseks saatmine on põhjendatud muuhulgas sellega, et tõendite kogumise ja hindamise juures peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 630 lg-ga 1 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellant esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mis tuleb lahendada asja sisulisel otsustamisel.

U.Loonurm

K.Kullerkupp

K.Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja